tag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post5027874133278474860..comments2023-09-09T18:03:21.374+03:00Comments on Marek Strandberg võrgus: Kärpida, kärpida, kärpida!?Marekhttp://www.blogger.com/profile/09163762108900908541noreply@blogger.comBlogger6125tag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post-52018300714911522122009-02-03T20:55:00.000+02:002009-02-03T20:55:00.000+02:00Vaidleks v'oi pigem diskuteeriks Hr. Vegese m'otte...Vaidleks v'oi pigem diskuteeriks Hr. Vegese m'otte "ule, et "Ühe sektori edukus ei kompenseeri teise ebaedu. ". Miks peaks k'oik sektorid samamoodi arenema? Millele p'ohineb esitatud v"aide? <BR/>Juba majandusteaduse p'ohialus "utleb, et peab keskenduma sellele alale kus on konkurentsieelis. Hr. Vegese v"aide v'oib olla 'oige isoleeritud keskkonnas, kuid Eesti asub Euroopa "Uhenduses. Seega milles on probleem, kui Eesti "Ulikoolid on tugevad ja siin asuvad mitmed Euroopa uurimiskeskused, t"o"otavad Euroopa juhtivad teadlased? Mis on probleem, kui Eesti keskendub tervishoiule ja siin k"aivad ennast ravimas miljonid eurooplased? <BR/>Ma oletan, et raamatupidajal on suht "uksk'oik kas bilanssi tehakse tervishoiu asutuses v'oi m"anguasju tootvas firmas, ka IT inseneril on suht "uksk'oik kas ta arendab arvutiv'orku haiglas v'oi puidutehases. <BR/><BR/>Minu arvates on Eestil s"usteemne probleem ja selleks on pikaajalise tulevikustrateegia puudumine. Tiigrih"upe ju kunagi oli, peale seda pole midagi.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post-74505596132625247812009-02-03T11:40:00.000+02:002009-02-03T11:40:00.000+02:00Aga kuidas jääb siis inseneriharidusega. Mõnda aeg...Aga kuidas jääb siis inseneriharidusega. Mõnda aega oli meil sõna insener peaaegu sõimusõna. <BR/>Ülikooli haridusest ja teadusest ei räägi praegu keegi, samas on selle ala ülikooli õppejõudude seisund täiesti määramatu. Ees seisab ilmselt õpetamine palgata puhkusel olles. Mis toimus ülikoolides Soomes "lama" ajal?Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post-8825206391717861032009-02-03T10:14:00.000+02:002009-02-03T10:14:00.000+02:00Energeetika osa majanduses ei tohiks ülehinnata. E...Energeetika osa majanduses ei tohiks ülehinnata. <BR/><BR/>Eesti ettevõtlus seisab väkese ja kesmise ruurusega ettevõtlusel.<BR/>Olen ka ise juhtinud mitmeid keskmise suurusega (35-85 töötajat) ettevõtteid. Kuluarvestuse ja rahanduse inimesena olen huvitunud ka teiste valdkondade kulu ja tulu poolega.<BR/>Energiakulu meie ettevõluses on tühine. Õeldut kinnitab energeetiliste resursside osa SKTst ja ettevõtete kuluaruanded. <BR/>Läänemaal asuvas puidust mänguasju ja mööblit tootvas ettevõttes, mille tegevust mul mõni aeg tagasi oli au juhtida, moodustavad näiteks kulutused energeetilistele resurssidele (elektrienergia, küte transpordile ja soojusele) üksnes mõne protsendi kõikidest kuludest. Olulisema osa moodustavad tööjõukulud (sh riigimaksud), millele järgneb toormekulu.<BR/>Eesti majanduse ei ole kunagi olnud tugev. Isegi SKT kasvu perioodil oli näha, et tegemist ei ole tugeva ja jäätkusuutliku majandusega.<BR/>Kogutoodangu (SKT, RKT) kasv ei tähenda alati edu. Elanikkonna tervise halvenemise korral paranevad näiteks tervishoiu ja sotsiaaltöö sektoris lisaväärtuse loomise võimalused. Drastiline - mida lagunenumad on elanike hambad, seda kergem on kasvatada lisaväärtust nimetatud sektoris. Mida rohkem kulutatakse ressursse ravimisele, seda uhkem paistab SKT?<BR/>Ühe sektori edukus ei kompenseeri teise ebaedu. Riigivalitsemise sektoril on raske, kui mitte võimatu, kompenseerida hotellinduse ja restoranide sektoris toodetava lisaväärtuse langust. Tervishoiu ja sotsiaaltöö või hariduse lisaväärtuse kasv ei kompenseeri töötleva tööstuse või finantssektori puudujääki.<BR/><BR/>Kulud avalikus sektoris peavad tuginema erasektori võimekusel. Riigi kulutused on aga olnud <BR/>sellest orienteeruvalt 10% suuremad. Just seetõttu vajame haldusreformi selle sõna kõige siiramas tähenduses. Reformida tuleks aga riigi haldusstruktuur tervikuna, kaasates protsessi ministeeriume, ameteid, sihtasutusi ja teisi riigieelarvest finantseeritavaid institutsioone.Tugevale riigile pannakse alus soovide ja võimaluste optimumiga. Aastatega on Eesti võimaluste ja soovide tasakaalutelg nihkunud kreeni. Haldusreform paistab olevat ainuke vahend, mis suudaks tasakaalu taastada.<BR/>Endiseid aegu (kus riigieelarve kasv oli nii kiire) enam ei tule enam tagasi. Nende ootamisele ei tasu aega raisata.<BR/>Varisemisohtlik maja lammutatakse. Ainult sellega luuakse eeldus uue vastupidava hoone ehitamiseks. Ka riiki tuleks mõranenud kohtadest „lammutada“. Seda tuleb aga teha nii, et vundament ja tugevamad osad säiliksid, võimaldades väiksemate kadudega ehitada tugev ja sõltumatu riik. Riigi haldusstruktuuri tuleb plaanitust odavamaks ja efektiivsemaks muuta. Ainult siis paraneb meie toodete konkurentsivõime välisturgudel, hakkavad kasvama ekspordivood ja inimeste elujärg taas paranema.Eugen Vegeshttps://www.blogger.com/profile/16025644472571740369noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post-12203125506683574842009-02-03T09:15:00.000+02:002009-02-03T09:15:00.000+02:00majandus on sulle-mulle liigutamine kasutuskõlblik...majandus on sulle-mulle liigutamine kasutuskõlbliku ja kestva olluse loomise nimel. Kui liigutamine sulle-mulle on vaid, või peamiselt kulutamise huvides, siis ükspäev saab vanaema pärlikarp tühjaks. Et miks vanaema: sest vanaemad ja vanaisad elasid kestvalt kasutuskõlbliku vara loomise nimel. Muid pärlikarpe (naftamaardlaid, gaasimaardlaid) aga pole. On vaid rahvus ja põlisalad ja sedagi müüakse kulumaterjali pähe: "Eesti parim eksport on eesti tüdruk" (Mart Laar, peaminister). "Müües eesti ameeriklastele, saame kaitse vene eest" (laar, kallas, ojukas jt). Jääb veel küsida, mis jääb eestlastele ? raha ?? rahal pole sisulist väärtust, raha "väärtus" peegeldab vaid teise inimese ahnust.Anonymousnoreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post-25882444338760142122009-02-03T07:58:00.000+02:002009-02-03T07:58:00.000+02:00Täna pole enam küsimus valitsuse huvist. Ammu tege...Täna pole enam küsimus valitsuse huvist. Ammu tegelikult ei ole.<BR/>Kanada valitsus näiteks kärbib valitsemiskulusid aga toetab samas mahus investeeringutega näiteks energiasäästu jne jne.<BR/>Vaidkärplev valitsus on kehv valitsus nagu seda on vaidkulutavgi valitsus.Marekhttps://www.blogger.com/profile/09163762108900908541noreply@blogger.comtag:blogger.com,1999:blog-3428407513410715885.post-71581935704164860352009-02-03T07:38:00.000+02:002009-02-03T07:38:00.000+02:00Aga kas praegusel valitsusel ongi huvi teha hetkel...Aga kas praegusel valitsusel ongi huvi teha hetkel negatiivseid k"arpeid? Kes tahab l"uhiajalist negatiivset kuulsust arvestades k"arpetegijate ametiaegade pikkust?<BR/>Tundub nagu arvaks ministrid, et nad on riigiaparaadi juhid, tegelikult on nad terve Eesti riigi juhid.Anonymousnoreply@blogger.com