teisipäev, 18. detsember 2007

Sügelemine lõppes

Juba suve lõpust oli tunda mõõdukat sügelust:

Viimase kuu ja koguni viimaste päevade ja tundide jooksul see ebamäärane sügelus ja ebamugavus muutus vaid hullemaks:

Riigikogu kahe suurema erakonna...Reformierakonna ja Keskerakonna...vastuhäältega ei toetatud Allar Jõksi jätkamist õigukantselrina. Ja ses osas lõppes ka see ebamäärane sügelus:


Ses osas võtsin ka riigikogus enne hääletust sõna:

"Head kolleegid!
Kui me soovime olla tolerantsed loodusliku mitmekesisuse suhtes, mida me oleme korduvalt deklareerinud, ja see on meie bioloogilise eksistentsi ainuke ja võimalik tee, siis paraku ei saa me läbi ilma kultuurilise, majandusliku ja millise muu mitmekesisuseta, sh ka poliitilise mitmekesisuseta.
See, mida Allar Jõks oma senise töö jooksul näidanud on, pidades seda nö kahetist põhiseaduse järelevalvaja ja ombutsmani ametit, on juhtunud see, mida eelnevalt ka Eiki Nestor mainis. Ja küsimus ongi selles, et kas me soovime näha õiguskantslerina inimest, kes on (kuidas siis öelda?) seaduste põhiseaduslik mehhaanik ja insener, või siiski selline teejuht valijate ja rahva jaoks Eesti sellises erakondlikus galaktikas, mis on muutunud küllaltki keeruliseks ja vahel tundub, et mõnedeski kohtades liialt ülepolitiseerituks.
Eestimaa Roheliste jaoks on olnud Jõks küllaltki selgelt isik, kes oma tegevusega ja täites siis õiguskantsleri institutsiooni rolli, on taganud Eestis poliitilise mitmekesisuse, on toetanud seda erineval moel.
Mis ei tähenda seda, et Eestis ei võiks olla mõni muu inimene, kes seda sama tegemas on.
Meie seaduste järgi on isik, kes peaks olema veendunud õiguskantsleri isikus ja tema ka Riigikogule esitama, president ja meil ei ole täna mitte mingit põhjust arvata, et presidendil pole olnud võimalust otsida ja leida võimalikke kandidaate ja neid siis ka kaaluda.
Oludes, kus teatavalt ei ole kandideerival isikul ise võimalik esineda Riigikogu ees, on tema eest ära tehtud pigem tema tegevust pisendav tutvustamiskampaania meedias ja nagu ma aru saan, ka põhiseaduskomisjonis.
Tegelikult on tänane valik teatud ja teadaoleva ja tegelikult väga selgelt meie poliitilise mitmekesisuse eest seisva isiku vahel ja kellegi vahel, keda me ei tea.
Kutsun häid Riigikogu liikmeid üles lähtuma sellistel puhkudel, kui me ei tea, mis meid võib ees oodata, kõige elementaarsemast ettevaatuspõhimõttest ja tegema valiku loomulikult oma südametunnistuse järgi, aga ka selle järgi, et Eesti poliitiline mitmekesisus ja rahva huvide tagatus oleks garanteeritud.
Ma arvan, et siin me näeme ka palju üldisemat tendentsi ja nimelt mida? Me teame, et üks kahest erakonnast, milline on kritiseerinud avalikult Allar Jõksi valituks saamist õiguskantsleriks, on küllaltki selgelt ka oma varasemas tegevuses deklareerinud vajadust vähendada Eesti poliitilist mitmekesisust.
On välja öelnud arvamusi, et Eestis ei peaks olema nii palju parteisid.
Meie oleme seisukohal, et mida kirevam on Eesti poliitiline maastik, mida enam on Eestis toetatud kodanikuühiskonna erinevad üksused vabaühenduste näol, seda tugevam on Eesti ühiskond.
Nii et täna teeb Riigikogu mõnes mõttes valiku ühetaolise poliitilise kultuuri ja kireva ja mitmekesise poliitilise kultuuri vahel. Vähemalt mingis osas."

Teisedki asjakohased sõnavõtud on lugeda siit

esmaspäev, 17. detsember 2007

Kommionu kurtmised


Kommirahast.
Kommi-ehk katusreraha on "riigikogu traditsioon", mille kohaselt riigikogus esindatud erakonnad jagavad (õigem oleks öelda, et peidavad riigieelarvesse) teatud rahasumma (sel aastal 200 miljonit krooni). Võimuerakonnad jagasid sel aastal 3 korda rohke raha kui pakuti vastasrinnale. Põhjus, mida ka rohelised avalikkusele on seletanud, miks rohelised keeldusid sellest ettepanekust on: selline varjatud rahakulutus pole niigi ebaselge seletuskirjaga riigeelarve puhul mingilgi moel õigustatud. Riigieelarve peab olema läbipaistev ja mõistetav.

Kommionust.
Sedapuhku on kommionu rolli sattunud rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Ilmselt eelnevatel aegadel on seda kommi ja katuseraha traditsiooni kandnud muud rahanduskomisjonide esimehed. Eks see kommiraha jagamine tatava salariitusena paistab. Ligi ise on (tõe huvides olgu see öeldud) maininud, et ega tallegi see komme ei meeldi.
Tegelikult pole see ju ka komme mida nüüd muuta ei saaks, kui selleks tahet on.

Kui olime kuulda saanud sest kommiraha pakkumisets oli meie ettekujutuseks, et võimust eemal olijad (ehk siis Keskerakond, Rahvaliit ja Rohelised) võiksid selle temaatika avalikustada ja öelda, et meie valmiduseks oleks toetada näiteks kodanikuühiskonna arengut ja taastuvenergia teemaplaneeringu koostamiost. Nii aga ei läinud. Pakutud üldhuvikompromissist keelduti: igal ju omad valijad ja omad lubadused.

Tõe huvides veel.
Tänases Õhtulehe artiklis refereeritakse Ligi, kes öelnud: "Roheline Strandberg saatis samal päeval, kui opositsioonile muudatusettepanekute piire selgitasin, omade listi kirja, kus kurtis, et summa on nende jaoks liiga väike ja tuleks hoopis vastanduda."

Nojah...esiteks muidugi pole viisakas võõraid kirju lugeda. Aga mis teha kui oma sugulased ja tuttavad neid sulle saadavad. Kuigi neilgi ju selleks voli pole. Nii olevatki tavaline, et erakondades on "varesed liinidel" ja kannavad hoolt (õigem vist oleks küll öelda, et keelt) et intriig kestaks.

Nüüd aga tõe enese juurde, ehk minu kirja juurde, mida Ligi sellisel ligi-kaudsel moel refereerib.
Kiri on kirjutatud 16. oktoobril ja Ligi viidatud lõigu ümbrus selles näeb välja nii:

Täna peaksime siis justnagu vastasleeri rahvaga hakkama läbi rääkima millisel moel seda kaela sadanud hiilgust kulutada.

"Kui lubate minu arusaama selle kohta siis võrdselt koheldult pole meil selle meile sattuva kolme miljoni krooniga suurt miskit peale hakata. Äärmisel juhul võiksime paluda seda kulutada SA Kultuurileht väljaannetele, mille eelarve kasvab üle kahe korra aeglasemalt kui riigieelarve tervikuna. Sellekohase sooviga on riigikogu rahva hulgas esinenud ka Sirbi peatoimetaja....

Proovisin ka Seppikuga vestelda sel teemal, et ehk nad tuleksid kaasa ja tetaksid plaani suurendada kodanikuühiskonna sihtkapitali mahtu sest rahast topelt suuremaks või nõuaksid selle raha eest taastuvenergia teemaplaneringu käivitamist...vaat ei oska öelda, mis sellega edasi saab.
Kui läheb raha proportsionaalseks jagamiseks pole mul küll muud plaani kui, et viisakalt loobuda sellest Ligi-kaudsest rahast ja asjakohasest tänuvõlast või leida mingi ilus koht sellele...samas näib olukord, mida rahanduskomisjoni esimees ka sel vestlusel väljendas, et mingit kardinaalset muutust eelarves NIIKUINII ei tule ja valitsus etahte vastu ei lasta NIIKUINII miidagi teha üksjagu masendav...aga siiski võitlemist vääriv.

Mida sellest olukorrast õppida: aga ikka ühte ja sedasama, head kolleegid, ainus demokraatlik hetk on EV-s valimised...pärast seda avatud diskussiooni ja dispuudi vajadus ning vajadus kasutada argumente kaob. Võimuerakondade ülekaalu kasutatakse igal juhul mitte viimase võimalusena. See poel muide hala vaid tõsisasi, mida tuleb aina selgemalt rääkida nii meie kui kelle iganes teise erakonna valijatele.
Vaadus demokraatiauuenduse järele on aga ilmne sest riigikogus ja võimuligi kujunenud subkultuur (mida siis antud juhtumil esindas vana olija Ligi) meentuba tõesüna loetut vanglate ja kuuldut vene sõjaväe kohta."

(nagu näete isegi...ei mingit kurtmist summa väiksuse üle vaid ennekõike selle jaotusmehhanismi ense kummalisuse üle!)

Täna on selle 200 miljoni krooni jaotus vandeseltslaslikult varjatud. Kui kõnelanune toiming on riigikogu iidne komme oleks sellisest harjumusest ammu aeg lahti saada.