reede, 5. juuni 2009

Vähemusvalitsuse teelahe



Muinasjuttudes on nii arukamatel kui rumalamatel rändajatel vahel vaja valikuid teha: minna kivist, puust või mõnest kükitavast sellist otse edasi, vasakule või paremale. Sellest sõltub nende edasine saatus.
Need valikud on tänagi olemas: keskerakonnaga koos saab valitus minna astmelise tulumaksu teed aga ainus küsimus on see, kust see tulu langevas ajanduses võtta; sotsialistidega saab valitsus minna lihtsat tulumaksu tõstmise teed ja rohelistega maksubaasi muutmise teed...tegelikult on neid teid veel kaks: Kundla tee ja Rahvaliidu tee. Kahjuks ei tea me nende täpsemast sisust veel.


Samal ajal Lätis, nagu teate jätkub asjade hapuksminek. Eesti lõunapiiril olev hapnenud rahanduse ja majandusega riik oleks Eestile paras haisupomm, mis ka meie usalduse madalal hoiaks ja siit kõik huvilised eemale peletaks. Mitte, et ma arvan, et lõunanaabrite häda meile korda ei peaks minema aga lati kursimuutus langusele tähendaks katlusi ka Eesti usaldusväärsusele.
Milline on siit pääsetee. Aga loomulikult jõulise majandussõnumi välja andmine selle kohta, et meil on võimet oma asjadega toime tulla. Need oma asjad ei oel aga ainult eelarve kärped ja riigisektori kokku tõmbamine.

Teadupooelst toetasid Rohelised vähemusvalituse edasikestmist ja riigikogus kahe valitsuserakonna plaanidele toe andmist juhul kui ollakse nõus vajadusega muuta maksubaasi alust ja nihutada maksukoormus isikumaksudelt ja käibemaksult ressursimaksudele (kaevandustasud, kütusemaksud jms).

See on ainus reaalne tee ka majanduse ümberkorraldustega alguse tegemiseks kui selleks vaid tahtmist on.
Küsin siingi: kas teie head lugejad olete valmis selleks, et kütusehind tõuseks 2-2,5 krooni võrra kui teate, et kaubad käibemaksu tõusu tõttu ei kalline ja keegi teilt ka rohkem tulumaksu selle peale ei küsi?
Selle tulemusena saaks riik tagada õppelaenude toetused, toetada ettevõtluse arengut turgutavad toetused ja palju muudki mis ühiskonnale majandava näo tagasi tooksid. See aktsiisitõus tagaks muu hulgas ka eelduste ning tagatiste tekitamise näiteks meie poolt juba arem välja pakutud kodude energiasäästlikuks renoveerimise kava. Selle kavaga saaks 2-3 aasta jooksul tööd 22-28 tuhat inimest!

Mida see 2,5 krooni kütusehinnas (aktsiisimaksuna lisatuna) siis tähendaks? Ei rohkem või vähem kui 3,15 miljardit krooni aastas! Pered või inimesed, kellele auto hädavajalik ja möödapääsmatu saaks sellest summast ka aktsiistõusu kompenseerimiseks toetadagi.
Olgu öeldud, et käibemaksu tõus 20% annaks vaid 1,7 miljardidt lisatulusid kui käibed ei lange ja inimesed varimajanduse poole ei pöördu.

Kallimaks maksustatud fossiilkütused toovad kohale biogaasi ja muude uue põlvkonna biokütuste tootjad. Nagu öeldud kasvab sellises olukorras ka huvi muu energiasäästu järele.

Kui latt kukub ei aita Eestit valitusjuhi kasvõi Vatikanis antud vanne, et oleme valmis kärpima ka 90% oma riigieelarvest. Huuu keeers? küsivad ajakirjanikud ja analüütikud.
Positiivset sõnumit on vaja ja uudsust. Tahate või mitte, selleks uudseks sõnumiks on majanduse roheliseks pööramine ja fossiilenergiast ning maavaradest maksude välja pigistamine selle nimel, et tulevikus saaks teistmoodi. Säästlikult ja arukalt ning uut moodi majandades.
Kukkumisest on vaja hoog saada uueks tõusuks...ja see Eesti rohelise revolutsiooni idee ju müüks küll. Kõik oleksid põnevil ja ootas, et mis saab. Ootaksid nii, et ei märkaks mures Lätitki meie kõrval...ja ehk saaks Lätigi meie tehtust nii indu kui abi.
Esmaspäev on oluliste valikute päev...eks me näe kas on sündinud läbirääkiv või läbilõikav valitsus. Suhteid läbilõikav.

Sildistatud ja lipustatud Eestid

Kohalik sotsiaalteaduslik praktika võimaldab Eesti alati kaheks jagada. Esimeseks ja teiseks Eestiks...nii lihtne see ongi. Jagan minagi aga sedapuhku küll sildistatud ja lipustatud Eestiks. Huvidest ja väärtustest lähtuvaks Eestiks.

Sildistamisest.
Sildistamine toimub ja toimib. On toiminud tõhusal moel juba sajandi või enama jagu. Jõulise sildisatmisega tegid algust Venemaa üle võtnud kommunistid. Sõnastati rahvavaenlase nimetusele vastavad tingimused ning tingimustele vastavad isikud lihtsalt kõrvaldati...nii ühiskonnast kui vajadusel elustki.
Sildistamisega muudeti maailma XX sajandi esimesel poolel nii Läänes kui Idas ja propaganda muutus nii teaduseks, tehnoloogiaks kui terveks tööstusharukski. Sõdade aegu on tegu olnud lausa kaitsetööstuse sopistusena ning propagandamasina jätkuv toimimine oma alusmehhanismi, sildistamise, tõttu viitab laussõja jätkumisele. Ei sõdita mitte ainult riikide ja ettevõtete vahel vaid see sõda on fraktaalselt läbi immutanud ka ühiskonna.
Öeldakse "eestlane?" või "lätlane?" ja me teame kohta, kus vastuseks on "fašist" Kuigi me teame, et enamuste meist siin öökapiraamatuks ei ole "Mein Kampf".
Öeldakse "ukrainlane" ja samad vastajad teavad kohe: "gaasivaras".
Kuna sildistatud maailm on lihtne ning juhitavam kui sildistamata maailm siis on saanud sildistamisest ka tavaline ühiskondlik praktika. "Poliitik?" Vastus: "Mingi kahtlane räpast viisi susserdav olend vms". "Rohelised?" Vastus: "Kohtalsed puukaisutajad kel pole reaalse maailmaga midagi pistmist."
Sildistatud maailma kohta on võimalik aimust saada kui sisenete näiteks mõne meediaväljaande elektroonilisse kommentaariumisse. On põhjust arvata, et seesma keskkond on tänaseks kujunenud ka sildistamistöösute üheks parimaks tootmishooneks.
Neil teadmistel pole praktilise elu ja otsutega rohkem pistmist kui kogemusel muinasjutust näiteks selle kohta, mida teha kui ütleme hunt on inimese ära söönud. Loos punamütsikesest on olemas ka lahendus: tuleb kutsuda jahimehed, kes hundi kõhu avavad ja vanaema koos Punamütsikesega sealt välja päästavad. See on muinasjutus ehk siis sildistatud tegelastega loos. Tegelikkuses selline päästeoperatsioon loomulikult ei õnnestuks.
Nii on tänaseks sildistamise abil müüdiks muudetud ka teadmine, et riigivõimu teostamiseks on möödapääsmatu teha enamhäälega otsuseid oponente kuulamata. Huvidest lähtuvalt. Selle tulemusena on sildistunud ka näiteks meie riigikogu: "Kummitemepel" on selle nimeks nagu teate. Silt selle kohta, et võimu sisu on enamuses ja selle mõjukas kasutamises aga mitte läbi rääkimises, on juba määrinud demokraatia tähendust ja süvendanud umbusku rahva esinduse suhtes. Silt selle kohta, et erakonna võimu aluseks on range distsipliin ja puuduv dispuut on kärbuma pannud ka erakondade sisese demokraatia ning muutmas erakondi ideelise võõraviha keskusteks.
Sildid ongi huvidekeskse maailma lipukirjadeks aga lippudeks ei saa nad loodetavalt iialgi.

Lipustamisest.
Lipp on lakooniline. Sellele on üles tähendatud pigem väärtused kui muu. Huvisid üles tähendavaid riikide ja rahvaste lippe ma ise ei teagi. Otsustamisel saab kaaluda vaid huvisid ja teha huvidest tulenevaid kompromisse. Neid ka tehakse. Huvidest lähtutakse kauplemisel, tingides hindu. Lipu all või nimel pole kombeks kaubelda sest see vääraks ka lipu väärtused. Lipu all räägitakse väärtustest. Lipu all kaitstakse väärtusi ja lipu all ka surrakse väärtuste eest. Nii see loodetavalt ka jääb.
Lipustatud Eestis on tehtud alati väärtustest tehtud otsuseid...meie lipu sündki oli ennekõike väärtusist lähtunud sündmus. Mis huvidest toona sai rääkida? Head asjad sünnivadki reeglina väärtustest mitte huvidest. Lipu all on seistud vabaduse kui väärtuse eest. Meie lipu all on püütud taastada ja taastatudki lõpuks iseseseisvus kui väärtus. Paraku jah, ka selleks, et taas minna igapäevase sildistamise ja sildistatud Eesti juurde.

Üle aastate ollakse Eestis liikumas valitsemistavadeski, küll vaevaliselt, siltide alt lipu alla tagasi. Selle sammu nimeks on vähemusvalitsus, millele on möödapääsmatu alustada aruteludis ja sisulisi läbirääkimisi riigikoguga. Arutelusid vajav valitsus vabastaks sildikandmise kohustusest ka riigikogu. Inimese loomuses on olla arutlev kuid siltide maagiline mõju on suuteline seda oskust pärssima.
On tähelepanuväärne, et Eesti lipu aastapäevaks on toimumas ka päevapoliitikas muutusi, mis lippu ning väärtusi au sisse tõstavad. Lodoetavalt pole see muutus sünnipäevatort, mille maitse peo lõppedes ka ununeb.

Küll, jah võib ka lipuga asju sildistada. Lootuses, et see annab ka asjale väärtus juurde. Nii on ju ka tehtud kaupade ja isegi valitavate puhul: mäletate neid lipuvärvides valitavate nägusid mõne aasta eest?
Kui aga lippu sildistama hakatakse ja see ka õnnestub on aga asi juba tõsine. See tähendab, e ka väärtused on ajale jalgu jäänud või siis sootuks ära kadunud.
Lipu varjus ja sildi all saab aga paraku alati pokkerit või turakat mängida. Õnneks ei uhu need mängud maha lipule kirjutatud väärtusi.

teisipäev, 2. juuni 2009

Vähemusvalitsuse võlud ja valud



Sildistatud maailmas kaob inimestel tugi, arusaam ja mis kõige kurvem: kaovad ka väärtused. Sildistatud teadmised sellest, mida kujutab endast võim välistavad suure hulga võimalusi. Võimalusi ka näiteks sotsiaalseks ja poliitiliseks innovatsiooniks: teha asju teisiti kui senini on harjutud. Üks Eesti sotsiaalse ning poliitilise innovatsiooni võimalusi on ka näiteks vähemusvalitsus. Uskuge või mitte!

Oled erakonnast...järelikult pead tahtma võimu. Selleks ju erakondi luuaksegi.
Oled roheline...järelikult soovid, et ühiskond liiguks kiviaega tagasi.
Oled eestlane...järelikult fašist, oled lätlane...ka fašist. Ja kes sa oled? Ukrainlane...järelikult gaasivaras.
Kas pole tuntud skeem? Sildistatud sündmused, isikud ja mõisted kobrutavad meie igapäevelus, nii ajakirjanike kasutatult nagu loomulikult kubisevad neist nii võrgukommentaariumid kui on täis seda poliitiline igapäevasuhtlus.

Kahjuks on see nii aga tegelikult on enamus neist väidetest alusetud ja nende tekkimise aluseks on kaasaegse sotsiaalse kukepoksi alus: väidete kõrvetamine teadvuse süvasoppidesse.
Ja kes sellega siis tegelevad? Loomulikult on see peamine leib suhtekorraldjatele, pr konstruktoritele ja kogu sellele rahvale, kes Vana Rooma kõnemehe Cato kombel alati teatavad, et "Kartaago tuleb hävitada!" Vaid selle vahega, et kui muistne Kartaago oli olemas siis kaasajal pole vaja isegi fakti ega sündmust...ka need võib (ja saabki vajadusel) välja mõelda.
Selline sildistamine on ka poliit-tehnoloogiate konstrueerimiskunsti möödapääsmatu alus ja manipuleerimise tarvilik eeldus.

Avalikult esinevalt suhtekorraldajalt pole põhjust kahtlustada ühtki nö oma mõtet, sest reeglina ta esinedes loob sündmust või rõhutab selle üksiosi ja ikka selle nimel, et tulevikus oleks lihtsam mõistenuppudega veidraid seise sotsiaalsele malelauale vigurdada.

Aga nüüd siis ikkagi vähemusvalitsusest. Tänastes oludes tähendaks see, et reforimierakonna ja irli ministrid peaksid enamuste oluliste seaduseelnõude jaoks toetuse saamiseks tulema riigikokku ning asuma seletama eelnõu headust ja vajalikkust. Täna on riigikogus väljaspool valitsust neli erakonda: rohelised, sotsialistid, keskerakondlased ja rahvaliitlased ning tõepoolest tuleb ka kõigi nelja käest toetust käia küsimas kui esimesega ei näkka.

Laiemalt tähendab see ka seda, et läbi rääkida ja positsioone kooskõlastada on võimalik kõigil ning ühiskonna jaoks olulised küsimused tulevad avalikuks.
Vaadake või tänast olukorda. Sotsialistide väljaviskamisest hakkab mööda saama juba mitmes nädal kuid ainus läbirääkimine, mida peetud on on see, et kes kuhu istub ja millistel tingimustel. Probleemide lahendamiseni pole jõutudki, mida kinnitas ka mulle ning nüüd kogu avalikkusele teatavaks saanud koalitsioonilepingu toorik.

Vähemusvalitsus nõuab absoluutsest võimust võõrutatud ja läbirääkivat juhti. See ei välista muidugi, et ka praeguse peaministri suhtlemisviis võib olude sunnil läbi teha moonde avatumaks ja koostöövalmimaks isendiks. Isiklikult pean seda isegi võimalikuks sest võimu jõud on imepärase toimega inimese käitumisele.

Loodud ja ajudesse tambitud sildid teevad loomulikult oma tööd: kõikide parteide eesmärk peab olema võim, võimu saab teostada ainult enamushäält omades, enamushääle omajad teavad, mis on Eestile hea ja oskavad seda ellu viia.
Rahulikult vaadates kolm täiesti meelevaldset väidet:

- Erakonna eesmärk saab olla ka muutus ühiskonnas ja Rohelised on selle ka välja öelnud, et antud hetkel eelistame me vähemusvalituse toetamist mõistlike meiepoolsete ettepanekute arvestamisel. On täiestii ilmne, et kaks osapoolt suudavad valitsuses erimeelsusi lahendada lihtsamalt ja kiiremini kui kolm: seda kinnitasid veelkordselt ka eile tulemuseta lõppenud võimuläbirääkimised rahvaliitlaste, reformiraha ja isamaaliitlaste vahel.

- Enamushäält omamatagi saab otsuseid teha kuid sel juhul peavad need otsused olema tõepoolest valdavale enamusele meelepärased. See aga tähendab loobumist senistest varjatud võimustruktuuridest nagu koalitsioonilepingu ning klubilise tegevusega juhitud riik. Klubiliseks tegevuseks pean siinkohal koalitsiooninõukogusid, koalitsioonide eestseisusi ning tagatubasid ja kes teab veel mis omaalgatuslikke rahvakogunemisi. Neid pole vaja oludes, kus maksumaksja on andnud meie käsutusse riigikogu hoone, töövahendid, kabinetid, asjatundlikud juristid, sotsiaal- ja majandusanalüütikud, juristid, tõlgid jne jne, kes võiksid otsustamiseks koguda teavet, mis kaaluks üles ühe või teise arvamuse. Meil on täna võimalus vabastada riigikogu ebameeldiva kummitempli sildis ja hakata tõepoolast sisuliselt tööle...nii nagu see töö ka Eesti põhiseadusse on kirja pandud.

- Eesti jaoks oluliste otsuste langetaja ja seda sisuliselt saab olla vaid riigikogu ja mitte ainult sellest eraldatud kogum saadikuid, keda harjumuspäraselt on nimetatud koalitsiooniks. Ühiste murede ja probleemide lahendus ei ole mitte ainult sõnades vaid ka sisuliselt koostöös ja täna on tõepoolest võimalus sellega algust teha.

Mida kiiremini reformierkonnna esindajad suudavad mõista, et enamhäälega võimusuhte otsimine kulutab vaid aega ja inimeste närve ning lükkab edasi Eesti jaoks olulisi otsuseid seda parem kogu ühiskonna jaoks. On läbinähtav ka selle hoiaku, et muul moel ei saagi ühiskonda juhtida kui garanteeritud enamhäält omades, aluseks olev hirm. See on hirm selle ees, et äkki avalikult ei õnnestugi oma plaanide suhtes huvi äratada. Jah loomulikult...see võib ka nii olla kuid kogemus näitab, et enamus inimestest on siiski õppimisvõimelised ja kriisiolukord toob inimestes välja tavatuid tegutsemis ja iseorganiseerumisomadusi.
Eelarvamused võimu olemuse osas on rasked kaduma kuid täna on meil sellesk võimalus mida kasutamata jätta tähendaks ka läbi lõigata Eesti poliitilise kultuuri paranemise tee.

esmaspäev, 1. juuni 2009

Avalik pöördumine koalitsiooni asjus


Erakond Eestimaa Rohelised (EER)
avalik pöördumine
kavandatava uue koalitsioonileppe asjus ning võimaluste osas toetada juba täna toimivat vähemusvalitsust.
(Kinnitatud EER juhatuse ja EER riigikogu fraktsiooni poolt)


Tänaseks on meile teatavaks saanud kavandatava koalitsioonileppe esialgne sisu ja iseloom.
Kolme osapoole - Reformierakonna, Isamaa ja Respublika Liidu ja Rahvaliidu - moodustatava valitsuse koalitsioonileppes püstitatud kolm põhieesmärki on küll õiged ja head, aga vaadates eesmärkidele jõudmiseks samas toodud tegevuskava on selge, et püstitatud eesmärke ei suudeta või siis ei taheta saavutada. Uus koalitsioon sellisel kujul põlistaks majanduskriisi - siin on küll olemas mitmed eelarvetasakaalu põhimõtted, kuid puuduvad arusaadavad majanduse kasvatamise põhimõtted ning teed.

Järeldus koalitsioonileppest on, et mõningaid muudatusi küll saavutatakse, aga leppe realiseerimine põlistaks  praeguse kriisi ja on selge signaal, et valitsuskoalitsiooni uuendamine selle leppe alusel tänase majandus- ja sotsiaalkriisi põhjuste-tagajärgede seoseid ei ava ega loo ka lahendusi ning leevendusi praegusele kriisile: 

1. Leppesse kirjutatud kulude vähendamise mehhanismid on üldjoontes vastuvõetavad ning mõistetavad ja väärivad seetõttu toetamist. Samas kui eelarvetulude kasvatamise võtted tekitavad mitmeid küsitavusi.

2. Eelarvetasakaalu ja -laekumiste kasv jääb lähemaks kaheks aastaks endiselt tagamata nii eelarvelaekumiste seisu kui uute prognooside halvenemisel ja põhieesmärk, olla Maastrichti kriteeriumitega vastavuses, jääb täitmata;

3. Pisut leevenduvad kriisi sotsiaalsed tagajärjed (mitte põhjused) läbi väikeettevõtete käivitamise lihtsustamise ja kavandatud tugipakettide abil. Püsib oht, et sotsiaalse kriisi süvenemine jätkub;

4.Majanduse taaskäivitumine välistatakse, sest kavandatavad tegevused võivad põlistada praeguse mittetoimiva ja kriisi põhjuseks olevad majandussuhted ja ettevõtluse struktuuri.
Vajalikud on just struktuursed muutused majanduses  ning nende märkimisväärselt julgem toetamine, sest vaid eelarve mahu vähendamine ei saa olla lahendus kuna eesmärk peaks olema siiski maksulaekumiste mahu taastamine.

Oleme valmis toetama ka täna juba faktiliselt olemasoleva vähemusvalitsuse tegevust nii passiivsel kui aktiivsel moel, kui vähemusvalitsuse tegevuse ja seadusloome algatused lähtuvad ka järgnevatest põhimõtetest:

1. Majandusse tuleb pakkuda piisavas koguses laenutagatisi sektoritesse, mille kasv võib olla kiire ning kuhu investeerimine annab energia kokkuhoidu kogu ühiskonnas. Ehitussektor on ka majandusvaldkond, kus töökohtade kadu on olnud täna suur, kuid selle sektori elujõu taastamine taastaks neist märkimisväärse osa. Peamiseks selliseks tegevusvaldkonnaks on Eestis ehitussektor ja hoonete energiasäästule suunatud investeeringud, mille toetamise maht peab olema aga piisav. Oleme jätkuvalt seisukohal, et see tagatiste ulatus ei saa olla väiksem kui ca 10 miljardit krooni, sest investeeringute kogumaht, et Eesti hoonete energiakulutused alaneksid kordades, on ligi 100 miljardit krooni.

Selliste tagatiste andmine oleks eelduseks, et ehitusturg võiks oma praeguses madalseisust aasta jooksul kasvada 1,5 - 2 miljardi kroonini kuus ning tagada riigieelarvesse juba 2010 aastal 3-4 miljardi krooni ulatuses laekumisi. Energiasäästule orienteeritud ehitustegevus on ka lähitulevikus suurima majanduskasvuga tegevus lähiriikides. See aga tähendab märkimisväärset eksportpotentsiaali.

2. Energiaturg vajab võimalikult kiiret ja sisulist avamist, sest suletud turul reguleeritud hindadega jätkumine ei loo eeldusi energeetika alasteks investeeringuteks. Riiklikult Eesti Energia kui ainsa võimaliku suurte energiainvesteeringute võimaliku tegija eelistamine, mis joonistub välja ka uuest koalitsioonileppe tekstist, ei ole õigustatud, sest selline riigi poolt valikuliselt eelistatud ning omatud monopoolse ettevõtte roll on pigem olnud energeetikaalaste investeeringute tuleku takistajaks Eestisse.

Suurimat kiirendust energiasektori investeeringutesse annaks täna ka leppes mainitud mere põhja ehitamist salliv seadus, kuid samas tuleb kiirendada nii Estlink 2 kui ka Balti-Rootsi merekaablite ehitamist, kusjuures viimase puhul tuleks selle võimalikul viibimisel Leedu initsiatiivina püüda haarata initsiatiivi Eesti kätte ka selle ühenduse ehitamisel, sest avanev energiaturg pakuks meile kiiremat hinnaleevendust siinsetele tarbijatele kui vaid  kinnihoidmine põlevkivienergeetikast ja tuumatulevikule lootmine.

Tuleb käivitada Taastuvenergia teemaplaneering, mis on osa Eesti Taastuvenergeetika Strateegiast, mis peab valmima 2010. a. I poolaastal. Eesti Biomassi ja Bioenergia Kasutamise Edendamise Arengukava aastateks 2007-2013 elluviimist tuleb jätkata ja anda laenugarantiisid igas maakonnas esimesele viiele bioenergia piloot-tootmisettevõttele, mis omab nii hajutatud energeetika kui sisejulgeoleku mõõdet. Biogaasi kasutamiseks mootorikütusena tuleb luua seadusandlik alus. Oma taastuvad kütusevarud ja nende kasutamise tehnoloogiad on taas võimalus tulevaseks majanduseduks.

3. Riigi eelarvelaekumiste jõulisemaks kasvatamiseks on elanike tarbimismaksude kasvatamise idee ebavõrdsust suurendav ja probleeme tekitav, seda ennekõike asjaolu tõttu, et see ei loo eeldusi arukama tarbimismudeli kujundamisele. Oleme seda meelt, et kasutamata jäetud võimaluseks täna on erinevate ressursside ja saastetasude jõuline tõstmine, mis võimaldab lisa toota riigieelarvele, kuid hakkab majandusse samas sisse tooma ka valikuid: kas kasutada säästlikumaid tehnoloogiaid või raiskavaid tehnoloogiaid.

Maksustamisel tuleb eelistada ressursi- ja loodusvarade makse ühetaolisele käibemaksu tõusule. Maavarade kaevandustasude märkimisväärne tõus on möödapääsmatu lahendus, mis ei kahjusta sedavõrd väiksema sissetulekuga leibkondi nagu seda teeks üleüldine käibemaksu tõus. Põlevkivi kaevandustasu kolmekordistamine muudaks elektritootmise omahinda kallimaks vaid 10 sendi võrra kWh kohta. Samas looks see eelduse keskkonnasäästlikumasse energiatootmisse investeeringute saamiseks ning hakkaks turureeglite läbi vabastama kasvuhoonegaaside kvoote, mida saaks samuti kasutada riigieelarve olukorra parandamiseks. Seda võimalust käibemaksutõus ei looks. Näiteks turba kasutustasusid tuleks samuti suurendada ning seda märkimisväärselt rohkem uute avatavate turbaväljade kasutussevõtmisel võrreldes juba olemasolevatega, mis soodustaks olemasolevate turbaväljade lõpuni kasutamist.

4. Fossiilsete kütustega seotud makse tuleb märkimisväärselt kasvatada ning loobuda kütuseaktsiisi automaatsest kasutamisest teedeehituses. Transpordivajadusi seotult puuduva ühistranspordiga tuleb kompenseerida isikutele, kelle elukohast tulenevalt on neile transpordivahendid möödapääsmatud. Tuleb kaaluda ka märkimisväärselt väikese kütusekulu ja saastemääraga sõidukite soetamise toetamist.

5. Keskonna- ja ressursihoidlike toodete madalamate maksumäärade võimalik rakendamine, et suurendada huvi nende tootmise või nendega kauplemise vastu.

6. Möödapääsmatu on tänastes oludes luua kohalikku mikro- ja väiketootmist toetavad mehhanismid, millised oleksid eelduseks piirkondliku arengu säilimisele.

6. Demokraatia arengu huvides ja kaasamise ning usaldusmehhanismide taastamise huvides soovime, et toetust leiaks kohalike omavalitsuste rahvahääletuse initsiatiiv.

Soovime, et lähtutaks üldisest põhimõttest, et usaldust tekitavad mehhanismid nagu tagatised ja riigieelarve kärped ennekõike ja seejärel maksutõusud ning vastavad muutused. Maksumuutused võiksid olla rakendatud mõõduka ja  ette teada oleva kiirusega, et majandusmehhanismid saaksid muutlikele oludele kohaneda.

Oleme seisukohal, et kriisiaeg ei ole sobilik avalikku dispuuti eirava võimuliidu järjekordseks loomiseks. Tänane olukord vajab tõepoolest kiiret tegutsemist, kuid võimu nimel ollakse valmis jälle unustama ratsionaalsed lahendused kogu ühiskonna jaoks. Järjekordne suletud ja tankimeeskonnana toimiv valitsuskabinet oleks ühiskonnale selgelt väsitav ja vaid poolikuid lahendusi pakkuv.

Siinkohal teatame Roheliste valmidusest toetada Eesti jaoks arukaid ja edasiviivaid plaane. Selle eeltingimuseks on arutelude toomine suletud uste tagant avalikkuse ette ja kõigi huvitatud osapoolte sisuline kaasamine. Tegemist ei ole täna mitte pelgalt võimukriisiga, vaid kogu ühiskonna kriisiga ja see on avalikkuse asi – suhelda tuleb täna piisavalt avatult kõigi osalistega - nii erakondade, vabaühenduste kui ettevõtjatega.

Läbirääkimisteks ja aruteludeks avatult

Erakonna Eestimaa Rohelised nimel

Marek Strandberg Erakonna esimene eestkõneleja juhatuse nimel

Valdur Lahtvee Erakond Eestimaa Rohelised riigikogu fraktsiooni esimees

Tanel Tammet Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees

pühapäev, 31. mai 2009

Rahvaliidu, IRL ja Reformierakonna koalitsioonilepe

Mulle teadaolevalt on arutluse alal võetud järgmie koalitsioonileppe tekst.
Sellest paraku ei sünni suurt enamat kui senistest enamvõimu tegudest ja seda ka juba esitatud sissekandes kirjeldan:

Aga leping on teile tutvumiseks siin (vähemalt mingi verisoon sellest):

Erakonna Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliidu ja Eesti Reformierakonna 


L I I T  T A S A K A A L U   N I M E L

(TASAKAALU LIIT).


Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Reformierakond moodustavad valitsuse olukorras, kus riigieelarve tasakaalustamiseks on vaja kiiresti astuda rida otsustavaid samme. Sellest tulenevalt oleme koostanud koalitsioonileppe, leppides kokku need vältimatud tegevused ja põhimõtted, mis võimaldavad Eestil jätkata majanduskriisi tingimustes aastatel 2009-2011 konservatiivse eelarvepoliitikaga. Valitsusliit lähtub oma tegevuses kõigi varasemate Eesti valitsuste pikaajalisest eesmärgist säilitada välis- ja julgeolekupoliitika järjepidevus ning tasakaal majandusarengu ja sotsiaalse turvalisuse vahel.


Erakond Isamaa ja Res Publica Liit, Eestimaa Rahvaliit ja Eesti Reformierakond seavad käesolevat valitsemiskokkulepet sõlmides eesmärgiks: 


majandus- ja rahanduskeskonna parandamise, sh euro kasutuselevõtu Eestis;

majanduskriisi mõjude leevendamise ja uute töökohtade loomise;

pikaajaliste eelduste loomise regionaalselt ja sotsiaalselt tasakaalustatud arengu jätkumiseks.


TEGEVUSPROGRAMM 2009-2011


Nende eesmärkide saavutamiseks teostab valitsusliit järgmised kavad:


MAASTRICHTI KRITEERIUMIDE TÄITMINE


Eelarvepoliitika


* esitab Riigikogule  2010. ja 2011. aasta riigieelarved, milles valitsussektori defitsiit ei ületa Maastrichti kriteeriumitega seatud 3% SKPst; 


* lähtub 2010. aasta eelarve koostamisel järgmistest põhimõtetest:

- riigilt teenistussuhte või töölepingu alusel palka saavate isikute töötasu ei tõsteta;

- 2009. aasta tasemelt kärbitakse riigi tegevuskulusid täiendavalt 1,4 miljardi krooni võrra;

- tulusid varadelt suurendatakse 2010. aastal vähemalt 2,25 miljardi krooni võrra;

- aktsiiside tõstmisest ja laekumise paranemisest ei planeerita täiendavaid tulusid enam kui 400 miljonit krooni;

- jätkatakse riigikaitse arendamist 10 aastase arengukava alusel,  riigikaitsekulud hoitakse SKT suhtes senisel tasemel;


* eelarvetasakaalu kriteeriumi ohtusattumisel peatab rahandusministri ettepanekul viivitamatult kõigi uute kohustuste võtmise avalikule sektorile ning rakendab piirangud väljamaksetele riigikassast; 


* täiendava defitsiidi tekkimisel katab selle põhimõttel: ½ kulude täiendava kärpimise ja ½ maksukoormuse täiendava tõusu arvelt; 


Riigi kulutuste efektiivistamine ja kontroll 


* kaotab hiljemalt 1. juuliks 2009 portfellita (rahvastiku)ministri ametikoha ning liidab säilivad olulised funktsioonid kultuuri-, sotsiaal-, sise- ning haridus- ja teadusministeeriumiga;


* alustab reformi riigihalduse optimeerimiseks, sealhulgas: 

- võtab vastu uue avaliku teenistuse seaduse, uue kohtute seaduse ja korrakaitse seaduse;

- jätkab tegevust riigi raamatupidamise- ja tugiteenuste tsentraliseerimisel, ühtse teeninduskeskuse moodustamisel;

- ühtlustab ministeeriumide struktuurid ja kaotab ühe juhtimistasandi;

- vaatab üle kõik täna riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse asutuste poolt osutatavad avalikud teenused ning kaotab kõik ülemäärased bürokraatlikud nõuded;


* teostab põhjaliku revisjoni riigi sihtasutustest ja riigi poolt asutatud avalik-õiguslikest juriidilistest isikutest ning kujundab nende suhtes ühtse pikaajalise poliitika, mille eesmärk on kattuvate ülesannetega struktuuride liitmine;


* analüüsib (RKAS) riigi valitsusasutuste kinnisvara omamise ja haldamise poliitika põhjendatust ning esitab 1. juuliks 2009 ettepanekud selle reformimiseks kulude kokkuhoiu ja eelarve tasakaalu parandamise eesmärgil; 


* võtab 1. jaanuariks 2010 vastu kõrgemate riigiteenijate palgaseaduse, mis sätestab palgalae;


Maksud


* hoidub aastatel 2010-2011 tänaseid ja uusi töökohti ohustavast tööjõumaksude tõstmisest, sh ei tõsta sotsiaalmaksu määra; 


* eelarve tasakaalu ohtusattumisel ning tingimusel, et see ei ohusta inflatsioonikriteeriumit kaalub saaste- ja tarbimismaksude tõstmist; 

- mh tõstab 1. juulist 2009 käibemaksumäära 20%ni, kuid säilitab erisused 9% tasemel ravimitele ja meditsiiniseadmetele, majutusteenustele, raamatutele, töövihikutele ja perioodilistele väljaannetele;


* lükkab tulumaksumäära langetamise 18%ni, tulumaksuvaba miinimumi tõstmise 2500 kroonini ja tulumaksuvabastuse 1. lapsest jõustumise edasi aastani 2011; 


* ei kehtesta 2009-2011 kinnisvaramaksu ega ühtki muud uut maksuliiki; säilitab eluasemelaenude intresside maksuvabastuse enne 1. septembrit 2009 eluaseme laenu võtjatele;


* tugevdab ametkondadevahelist koostööd maksupettuste tõkestamise ja maksude tasumisest kõrvalehoidmise vältimiseks;


MAJANDUSE ELAVDAMINE 


Tööturu paindlikkus


* jõustab 1. juuliks 2009 Töölepinguseaduse muudatused, mille kohaselt koondamise korral on töötuskindlustuse maksimummäär 4,5%, töötasu asendusmäärad 50% ja 40%, vabatahtliku lahkumise korral hüvitisi ei maksta ning koondamise puhul makstakse hüvitisi järgmiselt: alla 5 aastase tööstaaži korral maksab tööandja 1 kuu, 5-10 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ja Töötukassa 1 kuu, 10-20 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ja Töötukassa 2 kuud ning üle 20 aastase tööstaaži korral tööandja 1 kuu ning Töötukassa 3 kuud töötasu;


Eurotoetused


* teeb kõik endast oleneva Euroopa struktuurifondide raha kasutuselevõtuks täies võimalikus ulatuses kiirendatud korras, sealhulgas lühendab sel eesmärgil riigihangete seaduses menetlustähtaegu. Vaatab 1. juuliks 2009 üle 2007-2013 EL finantsperspektiivi projektid eesmärgiga, et Euroopa vahendid suunatakse esimese prioriteedina majanduse elavdamiseks ja töökohtade loomiseks;


* võimaldab sildfinantseerimise ja avansilised maksed ka Maaelu arengukavaga seotud meetmetele;


Majanduse tugipakett


* võtab kiiremas korras vastu Ekspordi tagamise seaduse, mis Euroopa Komisjoni kinnitusel vastab riigiabi reeglitele ning ei halvenda avaliku sektori tasakaalu; tagab riikliku ekspordikrediidi ka toiduainetööstusega tegelevatele ettevõtetele;


* võtab vastu ekspordi- ja välisinvesteeringute tegevuskava;


* töötab välja paindliku toetuspaketi suurte investeeringute Eestisse meelitamiseks luues täiendavaid eeliseid selliste tootmisüksuste rajajatele, kes hakkavad tellima allhanget suurel määral Eesti ettevõtetelt;


* tõstab EASi alustava ettevõtte starditoetuse ühe ettevõtte kohta 100 000 kroonini;


* loob koolitusosaku mikro- ja väikeettevõtete töötajate koolitamise soodustamiseks;


* jätkab tööd ökoloogilise maksureformi läbiviimisel;


* panustab majandusdiplomaatiasse ja Eesti ettevõtluskeskkonna tutvustamisse maailmas, parandab EASi välisesinduste ja saatkondade koostööd;


Energiasektori konkurentsivõime suurendamine


* alustab tuumajaama rajamise ettevalmistustega ja võtab 2011. aastal vastu tuumajaama ehitamist reguleeriva seadusandluse;


* alustab Eesti ja Soome vahelise teise elektrikaabli Estlink 2 ehitust;


* avab 2010. aastal elektrituru 35% ulatuses, loob vajaliku regulatsioonid turu avamiseks 100% ulatuses;


* eraldab OÜ Põhivõrk kui loomuliku monopoli Eesti Energia kui kontserni koosseisust 2010. aasta esimesel poolaastal;


* loob võimaluse Eesti energiajulgeoleku tagamiseks vajalike investeeringute tegemiseks Eesti Energia poolt täiendavate vahendite kaasamise teel Eesti Energia aktsiakapitali;


* suurendab investeeringuid taastuvenergeetika arendamiseks ja laiendab taastuvenergia turutoetuste saajate ringi;


Õiguskeskonna parandamine ettevõtluse hõlbustamiseks


* kaotab omakapitali nõude osaühingute loomiseks ja lihtsustab aruandlust väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele;


* võtab 15. oktoobriks 2009 vastu hoiu-laenuühistute seaduse;


* lihtsustab seadusandlust, sealhulgas järgmistes valdkondades: keskkonnaõigus, ehitus- ja planeerimisõigus, sotsiaalõigus;


* vähendab ettevõtete tegevuseks vajalike tegevuslubade ja litsentside arvu ja lihtsustab nende väljastamist;


* võtab kiiremas korras vastu seadusemuudatused, mis loovad õigusliku aluse avamerre ehitamiseks;


* võtab vastu uue Kohtutäituri seaduse; 


* tugevdab oluliselt Eesti politsei võimekust võidelda korruptsiooniga, suunates selleks seesmiselt ümber täiendavaid vahendeid eriasjade prokuröride ja uurijate spetsialiseerumiseks korruptsioonile; võtab vastu uue Korruptsioonivastase seaduse ning tugevdab järelvalvet õiguskaitseorganite tegevuse üle;  


Haridus, teadus- ja arendustegevus


* suurendab 2011. aastaks investeeringuid teadus- ja arendustegevusse kaks korda võrreldes 2007. aastaga;


* viib ettevõtlusõpe valikainena sisse gümnaasiumide õppekavadesse;


* arendab programmi välismaal õppivate noorte ja kvalifitseeritud töötajate Eestisse tagasi toomiseks;


* uuendab olemasoleva eelarve raames õppetoetuste süsteemi, muutes selle enam vajadusepõhiseks;


* viib ellu haridusreformi,  mille eesmärk on põhikooli- ja gümnaasiumi õppekavade uuendamine, gümnaasiumi ja põhikooli eraldamine, gümnaasiumite võrgu korrastamine ning usaldusväärse kutsenõustamise tagamine kõigile põhikooli lõpuastme õpilastele; selleks võtab läbiräägitult omavalitsusliitudega 1. novembriks 2009 vastu Põhikooli- ja Gümnaasiumi seaduse;


Infrastruktuur


* suurendab investeeringuid transpordiinfrastruktuuri arendamiseks;


* alustab kiirendatud korras üle 100 miljoni kroonist investeeringut eeldavate turismi- ja kultuuriobjektide ehitamist ja renoveerimist (Eesti Rahva Muuseum, Eesti Meremuuseum, Tallinna Teletorn, Teaduskeskus AHHAA);


* arendab välja kogu Eestit katva kiire interneti võrgustiku maapiirkondade elanikkonnale ning ettevõtlusele vajalike teenuste loomiseks ja pakkumiseks; 


Riigi tegevuseks mittevajaliku vara suunamine tsiviilkäibesse 


* müüb veel 2009. aastal avalikul enampakkumisel maareformi käigus erastatud maade järelmaksuportfelli;


* võtab 1. juuliks 2009 vastu seadusemuudatused, mis lubavad müüa riigi tegevuseks mittevajalikku reformimata riigimaad (välja arvatud reformimata metsamaad) ja kinnisvara avalikel enampakkumistel keskmise- ja suuremahuliste maa- ning kinnisvara portfellidena tingimusel, et piirnevate kinnistute omanikel on turutingimustel eelisostuõigus; 


* müüb võimalusel rahvusvahelisel turul koheselt Eestile mittevajalikud AAU kvoodid (Kyoto kvoodid);


* vähendab riigile mitteomase tegevuse (ettevõtluse) osakaalu ning kaalub riigile kuuluvate äriühingute Eesti Loto, Eesti Lootsi, Eesti Posti, Sotsiaalhoolekanne, Tallinna Lennujaam jt sarnaste ettevõtete või nende opereerimisõiguse müüki avalikul enampakkumisel ning RKASi viimist börsile; 


* ei erasta Eesti Energiat, Tallinna Sadamat ega Eesti Raudteed; 


Maksud


* võtab 2009. aasta jooksul vastu seadused, mis sätestavad üksikisikute väärtpaberiinvesteeringute tulumaksuvabastuse 1. jaanuarist 2010;


* vabastab tööga seotud tasemekoolituse erisoodustusmaksust;


* kehtestab sotsiaalmaksu ülempiiri töötasule, mis ületab Eesti kolmekordse keskmise töötasu ja jõustab need aastast 1. jaanuarist 2012;


* kaalub turismi mitmekesistamiseks tax free piirmäära 500 krooni rakendamist aastast 2012;

REGIONAALNE JA SOTSIAALNE TASAKAALUSTAMINE NING MAJANDUSKRIISI MÕJUDE LEEVENDAMINE


Majanduslanguse pehmendamine, sh ümberõpe


* teeb tööturuameti teenused reaalajas internetis kättesaadavaks;


* käivitab alates 1. juulist 2009 individuaalsete koolituskaartide süsteemi, mis võimaldab töötutel paindlikult leida endale sobivaid koolitusi ja nendes osaleda;


* lihtsustab oluliselt tööturukoolituste ja täiendõppe tellimise süsteemi ja loob võimalused töötute koolitamiseks kutsekoolides;


* paremate võimaluste loomiseks haridustee lõpetamisel ja kvalifikatsiooni tõstmisel parandab töötuks registreerunud inimeste juurdepääsu tasemeõppele;

  

* laiendab täiskasvanuhariduse riiklikku koolitustellimust ka kõrgkoolidele;


* edendab keeleõpet, mis võimaldaks inimestel omandada töö leidmiseks vajalik keeleoskus, pöörates erilist tähelepanu programmile „Eesti keel tasuta“; 


* laiendab tööpraktika võimalusi noortele;


Eelarvepoliitilised valikud


* ei vähenda võimalike eelarvekärbete korral põllumajandustoetusi ning ei muuda kütuse erimärgistamise põhimõtteid; jätkab Eesti Toidu programmi;


* ei vähenda võimalike eelarvekärbete korral kohalike omavalitsuste tulubaasi, suurendab 2009. aastal tasandusfondi 50 miljoni krooni võrra ja 2010. aastal 100 miljoni krooni võrra; teede investeeringute jaotamisel arvestatakse ka kohalike omavalitsuste vajadusi;


* seob ühistranspordi dotatsioonide muutumise peamiste sisendite hinnamuutustega ning ei vähenda 2010. aasta riigieelarves ühistranspordi teenuseid;


* võtab 15.oktoobriks 2009 vastu monopolide ohjamise seaduspaketi;


* korrastab erisused saarte elanike paremaks transpordialaseks teenindamiseks;


* Eesti majanduse pikaajalise arengu tagamiseks ei vähenda hariduskulude osakaalu riigieelarves; 


* ei kärbi represseeritute toetusi ja võtab vastu parlamendi deklaratsiooni vabadusvõitlejate tunnustamise kohta;


* ei vähenda pensione.



Tallinnas, 28. mail 2009


 

 

Bluetooth valitsust on vaja ja kohe!




1000 aastat tagasi valitsenud Taani kuningas Harald I Sinihammas suutis rasketes oludes liita skandinaavia rahvad ja võttis uudse kultuurina kasutusse ka ristiusu. Sama olukord on täna Eestis: me vajame nii ühtsust kui tegelikult ka uut usku ehk siis usaldust nii majanduses kui ühiskonnas. Vajame tõsiselt uut valmitsemistava ning usaldust tekitavaid tegevuskavasid...mitte ainult kärpeid riigieelarves.



Mulle teatavaks saanud uue koalitsiooni moodustamise leppe tekst on terviklahendusena ei muud kui olemasolevat majanduskriisi säilitava ja isegi süvendava iseloomuga. Lühidalt võiks pakutud nö tasakaalu mudelit kirjeldadalausega: uppuja päästmine on uppuja enda asi. Ja mille tõttu: nüüd ollakse jõuliselt keskendunud vaid avaliku sektori kulude vähendamisele ning pakutud majanduse toetusmeetmed, milles ollakse kokku leppinud (vähemalt meile teada oleva teksti põhjale) on ettevõtluse jaoks tagasihoidliku tähendusega kui seda tähendust üldse on.


Juulikuus saavad etetvõtjad teada 2008 aasta majandusaasta aruannete sisu japoole aasta taguse majandusprobleemide tegeliku iseloomu. 1 juuliks nimelt peavad need aruanded olema esitatud riigile.

Juhul kui juunikuu jooksul pole ettevõtetel näha selgeid lahendusi ka nende majanduslikele probleemidele võib käivituda massiline ettevõtete likvideerimine või jõudeolekusse panek. igatahes tähendab see nii töötuse kasvu kui majanduse terviklikku kokkutõmbumiset kliirenevalt võrreldes sellega, mida me seni oleme näinud.


Olen jätkuvalt seda meelt, et ka kõnealuses koalitsioonileppes olemasolevad riigisektori kulude kokkuhoiupõhimõtted on arusaadavad ja toetamist väärivad. Samas juhin kõigi uut koalitsiooni moodustada tahtvate osapoolte tähelepanu sellele, et ka kõnealuses leppes kirjeldatu ei oma Eesti majanduskeskkonnale piisavalt kiiret ja usaldust taastavat mõju ning rõhutame siinkord veelkordselt enda välja pakutud lahendusi mille täitmisel oleme valmis toetama kokkuhoiukava:


1. Majandusse tuleb pakkuda piisavas koguses laenutagatisis sektoritesse mille kasv võib olla kiire ning kuhu investeerimine annab kokkuhoidu kogu ühiskonnas. Peamiseks selliseks tegevusvaldakonnaks on Eestis ehitussektor ja hoonete energiasäästule suunatud investeeringud, mille toetamise maht peab olema aga piisav. Oleme jätkuvalt seisukohal, et see tagatiste ulatus ei saa olla väiksem kui ca 10 miljardit krooni, sest investeeringute kogumakht, et Eesti hoonete energiakulutused alaneksid kordades on ligi 100 miljardit krooni.


Selliste tagatiste andmine oleks eelduseks, et ehitusturg võiks oma praeguses madalseisust aasta jooksul kasvada 1,5 - 2 miljardi kroonini kuus ning tagada riigieelarvesse juba 2010 aastal 3-4 miljardi krooni ulatuses laekumisi. Energiasäästule orienteeritud ehitustegevus on ka lähitulevikus suurima majanduskasvuga tegevus ka lähiriikides. See aga tähendab märkimisväärset eksportpotentsiaali.


2. Energiaturg vajab võimalikult kiiret ja sisulist avamist, sest suletud turul reguleeritud hindadega jätkumine ei loo eeldusi energeetika alasteks investeeringuteks. Riiklikult Eesti Energia kui ainsa võimaliku suurete energiainvesteeringute võimaliku tegija eelistamine, mis joonistub välja ka uuest koalitsioonileppe tekstist ei ole õigustatud sest selline riigi poolt valikuliselt eelistatud ning omatud monopoolse ettevõtte roll on pigem olnud energeetikaaalaste investeeringute tuleku takistajaks Eestisse.

Suurimat kiirendust energiasektori investeeringutesse annaks täna ka leppes mainitud mere põhja ehitamist salliv seadus kuid samas tuleb kiirendada nii Estlink 2 kui ka Balti-Rootsi merekaablite ehitamist kusjuures viimase puhul tuleks selle võimalikul viibimisel Leedu initsiatiivina püüda haarata initsiatiivi Eesti kätte ka selle ühenduse ehitamisel sest avanev energiaturg pakuks meile kiiremat hinnaleevendust siinsetele tarbijatele kui kramplik kinnihoidmine põlevkivienergeetikast ja tuumajaama lootuste heietamine.

Tänasest  põlevkivienergeetikast kiire vabanemine annab meiel tagasi need miljardis, mida maksumaksja märkamatult kulutab nii keskkonna- kui terviseprobleemde lahendmaisele seotult põlevkivitööstusega. Ja need on mitmed miljardid kroonid iga-aastaselt, mis ei kajastu kuidagi põlevkivi hinnas külla aga kajastuvad need riigi tehtavates kulutustes.


3. Nii tööstustoodangu langus kui energiatarbimise mahtude langus viitavad üheselt ka alanud eksportturgude kadumisele, mille tõttu on viimane aeg alustada sisuliselt toetatud investeeringuid kohalikku väiketootmisseja seda eriti toidutoomisega seotult. Mikroettevõtluse võimalik kiire õlesehiytamine on täna oluline ak piirkondliku arengu mitte ainult majandusmahtude säilitamise huvides. Looulikult ei halva oma tootmise vähenemine elu-olu tervikuna kuid tekitab kindlasti lisanduva stressi kaubandustasakaalule ja sisseveetavate kaupade osakaalu kasvamise, mis ei mõju riigimajanduse tervikuna hästi. Ühistulisele väike- ja mikrotootmise eeliste loomine on täna piirkondliku heaolu ja töökohtade säilimise ning taastekitamise jaoks ainuke ja küll mitte kiire kuid siiski kiireim tee.


4. Riigi laekumiste jõulisemaks kasvatamiseks on elanike tarbimismaksude kasvatamie ide ebavõrdust suurendav ja probleeme tekitav seda ennekõike asjaolu tõttu, et see ei loo eeldusi arukama tarbimismudelei kujundamisle. Oleme seda meelt, et kasutamata jäetud võimaliuseks täna on erinevate ressursis ja saastetasude jõuline tüstmine, mis võimaldab lisa toota riigieelarvele kuid hakkab majandusse samas sisse tooma ka valikuid: kas kasutada säästlikumaid tehnoloogiaid või raiskavaid tehnoloogiaid.

Käibemakus tõus suurendab automaatselt madalama sissetulekuga inimeste kulusid samas kui seda ei tee saaste ja ressursitasude jõuline kasvatamine. Ainuüksi põlevkivi kasutustasu kolmekordne kasvatamine tänaseks suurendab riigikassasse raha laekumist kuid ei mõjutaks märkimisväärselt elektri hinda.


Olen seisukohal, et kriisiaeg ei ole sobilik avalikku dispuuti eirava võimuliidu järjekordseks loomiseks. Tänane olukord vajab tõepoolest kiiret tegutsemist kuid võimu nimel ollakse valimis jälle unustama ratsionaalsed lahendused kogu ühiskonna jaoks. Järjekordne suletud ja tankimeeskonnana toimiv valitsuskabinet oleks ühiskonnale selgelt väsitav ja vaid poolikuid lahendusi pakkuv.

Siinkohal teatan veelkordselt Rohjeliste valmidusest toetada Eesti jaoks arukaid ja edasiviivaid plaane ka siiskui neid realiseerib vähemuvalitsus. Selle eeltingimuseks on arutelude toomine suletuid uste tagant avalikkuse ette ja kõigi huvitatud osapoolte sisuline kaasamine. Tegemist ei ole täna mitte pelgalt võimukriisiga vaid kogu ühiskonna kriisiga ja see on avalikkuse asi. On arusaadav, et tänane peaminister võib olla põletanud avalikkusega suhtlemisel liialt palju sildu suhtlemaks täna piisavalt avatult kõigi osalistega...nii erkakondade, vabaühenduste kui ettevõtjatega.


Me ei saa aga täna leppida olukorraga, et ühe erakonna ühe isiku ostsutamistavasid tolereerides magame me maha võimaluse ühiskonda kriisist välja tooma hakata seda olukorda esmalt sisuliselt stabiliseerides.

Kava on ju olemas ja selle elemendid nähagi kuid seda Ivan Julma meetoditega ellu viia on raskem kui 1000 aasta eest valitsenud Taani kuninga Harald I meetoditega.

Tegemist oli kuningaga,  keda kustuti tema läbirääkimisvõime ja seetõttu välkuvate hammaste tõttu Ka Harald Sinihambaks. Selmet arutada võimalikest tasakaaludest ja nende saavutamise teedest võimuenamuse mehhanismide  läbi on meil vaja läbirääkivat ja avatud ning huvilisi ühendavat valitsust: bluetooth (ingl. sinihammas) valitsust. 

(Nimelt läks ka Harald I korda ühendada Skandinaavia rahvad üheks ja teatud mõttes vajame ka täna seda).

See ei tähenda möödapääsmatult ja tingimata kõigist erakondadest moodustatud valitsust vaid pigem kõigi asjassepuutuvate pooltega läbi rääkivat valitsust ja see ei ole üldse üks ja seesama. Kõigi erakondade valitus ei pruugi tähendada automaatset edasiminekut vaid samuti raskelt lahenevat punnseisu.




Miks rohelised...aga seks!



Näib nii, et Euroopas ja laias maailmas peetakse vajadust uute majandus ja rahandussuhte järele möödapääsmatuks. Tehnoloogiate muutmises...uues rohelises tööstsusrevolutsioonis...on ka lahendus uue majandustõusuni.
Lähemalt lugege sellest ka Roheliste üle-Euroopalisest tegevuskavast EUROOPA ROHELINE TEE

Head lugemist!