Avalik pöördumine koalitsiooni asjus

Erakond Eestimaa Rohelised (EER)

avalik pöördumine

kavandatava uue koalitsioonileppe asjus ning võimaluste osas toetada juba täna toimivat vähemusvalitsust.

(Kinnitatud EER juhatuse ja EER riigikogu fraktsiooni poolt)

Tänaseks on meile teatavaks saanud kavandatava koalitsioonileppe esialgne sisu ja iseloom.

Kolme osapoole - Reformierakonna, Isamaa ja Respublika Liidu ja Rahvaliidu - moodustatava valitsuse koalitsioonileppes püstitatud kolm põhieesmärki on küll õiged ja head, aga vaadates eesmärkidele jõudmiseks samas toodud tegevuskava on selge, et püstitatud eesmärke ei suudeta või siis ei taheta saavutada. Uus koalitsioon sellisel kujul põlistaks majanduskriisi - siin on küll olemas mitmed eelarvetasakaalu põhimõtted, kuid puuduvad arusaadavad majanduse kasvatamise põhimõtted ning teed.

Järeldus koalitsioonileppest on, et mõningaid muudatusi küll saavutatakse, aga leppe realiseerimine põlistaks  praeguse kriisi ja on selge signaal, et valitsuskoalitsiooni uuendamine selle leppe alusel tänase majandus- ja sotsiaalkriisi põhjuste-tagajärgede seoseid ei ava ega loo ka lahendusi ning leevendusi praegusele kriisile: 

1. Leppesse kirjutatud kulude vähendamise mehhanismid on üldjoontes vastuvõetavad ning mõistetavad ja väärivad seetõttu toetamist. Samas kui eelarvetulude kasvatamise võtted tekitavad mitmeid küsitavusi.

2. Eelarvetasakaalu ja -laekumiste kasv jääb lähemaks kaheks aastaks endiselt tagamata nii eelarvelaekumiste seisu kui uute prognooside halvenemisel ja põhieesmärk, olla Maastrichti kriteeriumitega vastavuses, jääb täitmata;

3. Pisut leevenduvad kriisi sotsiaalsed tagajärjed (mitte põhjused) läbi väikeettevõtete käivitamise lihtsustamise ja kavandatud tugipakettide abil. Püsib oht, et sotsiaalse kriisi süvenemine jätkub;

4.Majanduse taaskäivitumine välistatakse, sest kavandatavad tegevused võivad põlistada praeguse mittetoimiva ja kriisi põhjuseks olevad majandussuhted ja ettevõtluse struktuuri.

Vajalikud on just struktuursed muutused majanduses  ning nende märkimisväärselt julgem toetamine, sest vaid eelarve mahu vähendamine ei saa olla lahendus kuna eesmärk peaks olema siiski maksulaekumiste mahu taastamine.

Oleme valmis toetama ka täna juba faktiliselt olemasoleva vähemusvalitsuse tegevust nii passiivsel kui aktiivsel moel, kui vähemusvalitsuse tegevuse ja seadusloome algatused lähtuvad ka järgnevatest põhimõtetest:

1. Majandusse tuleb pakkuda piisavas koguses laenutagatisi sektoritesse, mille kasv võib olla kiire ning kuhu investeerimine annab energia kokkuhoidu kogu ühiskonnas. Ehitussektor on ka majandusvaldkond, kus töökohtade kadu on olnud täna suur, kuid selle sektori elujõu taastamine taastaks neist märkimisväärse osa. Peamiseks selliseks tegevusvaldkonnaks on Eestis ehitussektor ja hoonete energiasäästule suunatud investeeringud, mille toetamise maht peab olema aga piisav. Oleme jätkuvalt seisukohal, et see tagatiste ulatus ei saa olla väiksem kui ca 10 miljardit krooni, sest investeeringute kogumaht, et Eesti hoonete energiakulutused alaneksid kordades, on ligi 100 miljardit krooni.

Selliste tagatiste andmine oleks eelduseks, et ehitusturg võiks oma praeguses madalseisust aasta jooksul kasvada 1,5 - 2 miljardi kroonini kuus ning tagada riigieelarvesse juba 2010 aastal 3-4 miljardi krooni ulatuses laekumisi. Energiasäästule orienteeritud ehitustegevus on ka lähitulevikus suurima majanduskasvuga tegevus lähiriikides. See aga tähendab märkimisväärset eksportpotentsiaali.

2. Energiaturg vajab võimalikult kiiret ja sisulist avamist, sest suletud turul reguleeritud hindadega jätkumine ei loo eeldusi energeetika alasteks investeeringuteks. Riiklikult Eesti Energia kui ainsa võimaliku suurte energiainvesteeringute võimaliku tegija eelistamine, mis joonistub välja ka uuest koalitsioonileppe tekstist, ei ole õigustatud, sest selline riigi poolt valikuliselt eelistatud ning omatud monopoolse ettevõtte roll on pigem olnud energeetikaalaste investeeringute tuleku takistajaks Eestisse.

Suurimat kiirendust energiasektori investeeringutesse annaks täna ka leppes mainitud mere põhja ehitamist salliv seadus, kuid samas tuleb kiirendada nii Estlink 2 kui ka Balti-Rootsi merekaablite ehitamist, kusjuures viimase puhul tuleks selle võimalikul viibimisel Leedu initsiatiivina püüda haarata initsiatiivi Eesti kätte ka selle ühenduse ehitamisel, sest avanev energiaturg pakuks meile kiiremat hinnaleevendust siinsetele tarbijatele kui vaid  kinnihoidmine põlevkivienergeetikast ja tuumatulevikule lootmine.

Tuleb käivitada Taastuvenergia teemaplaneering, mis on osa Eesti Taastuvenergeetika Strateegiast, mis peab valmima 2010. a. I poolaastal. Eesti Biomassi ja Bioenergia Kasutamise Edendamise Arengukava aastateks 2007-2013 elluviimist tuleb jätkata ja anda laenugarantiisid igas maakonnas esimesele viiele bioenergia piloot-tootmisettevõttele, mis omab nii hajutatud energeetika kui sisejulgeoleku mõõdet. Biogaasi kasutamiseks mootorikütusena tuleb luua seadusandlik alus. Oma taastuvad kütusevarud ja nende kasutamise tehnoloogiad on taas võimalus tulevaseks majanduseduks.

3. Riigi eelarvelaekumiste jõulisemaks kasvatamiseks on elanike tarbimismaksude kasvatamise idee ebavõrdsust suurendav ja probleeme tekitav, seda ennekõike asjaolu tõttu, et see ei loo eeldusi arukama tarbimismudeli kujundamisele. Oleme seda meelt, et kasutamata jäetud võimaluseks täna on erinevate ressursside ja saastetasude jõuline tõstmine, mis võimaldab lisa toota riigieelarvele, kuid hakkab majandusse samas sisse tooma ka valikuid: kas kasutada säästlikumaid tehnoloogiaid või raiskavaid tehnoloogiaid.

Maksustamisel tuleb eelistada ressursi- ja loodusvarade makse ühetaolisele käibemaksu tõusule. Maavarade kaevandustasude märkimisväärne tõus on möödapääsmatu lahendus, mis ei kahjusta sedavõrd väiksema sissetulekuga leibkondi nagu seda teeks üleüldine käibemaksu tõus. Põlevkivi kaevandustasu kolmekordistamine muudaks elektritootmise omahinda kallimaks vaid 10 sendi võrra kWh kohta. Samas looks see eelduse keskkonnasäästlikumasse energiatootmisse investeeringute saamiseks ning hakkaks turureeglite läbi vabastama kasvuhoonegaaside kvoote, mida saaks samuti kasutada riigieelarve olukorra parandamiseks. Seda võimalust käibemaksutõus ei looks. Näiteks turba kasutustasusid tuleks samuti suurendada ning seda märkimisväärselt rohkem uute avatavate turbaväljade kasutussevõtmisel võrreldes juba olemasolevatega, mis soodustaks olemasolevate turbaväljade lõpuni kasutamist.

4. Fossiilsete kütustega seotud makse tuleb märkimisväärselt kasvatada ning loobuda kütuseaktsiisi automaatsest kasutamisest teedeehituses. Transpordivajadusi seotult puuduva ühistranspordiga tuleb kompenseerida isikutele, kelle elukohast tulenevalt on neile transpordivahendid möödapääsmatud. Tuleb kaaluda ka märkimisväärselt väikese kütusekulu ja saastemääraga sõidukite soetamise toetamist.

5. Keskonna- ja ressursihoidlike toodete madalamate maksumäärade võimalik rakendamine, et suurendada huvi nende tootmise või nendega kauplemise vastu.

6. Möödapääsmatu on tänastes oludes luua kohalikku mikro- ja väiketootmist toetavad mehhanismid, millised oleksid eelduseks piirkondliku arengu säilimisele.

6. Demokraatia arengu huvides ja kaasamise ning usaldusmehhanismide taastamise huvides soovime, et toetust leiaks kohalike omavalitsuste rahvahääletuse initsiatiiv.

Soovime, et lähtutaks üldisest põhimõttest, et usaldust tekitavad mehhanismid nagu tagatised ja riigieelarve kärped ennekõike ja seejärel maksutõusud ning vastavad muutused. Maksumuutused võiksid olla rakendatud mõõduka ja  ette teada oleva kiirusega, et majandusmehhanismid saaksid muutlikele oludele kohaneda.

Oleme seisukohal, et kriisiaeg ei ole sobilik avalikku dispuuti eirava võimuliidu järjekordseks loomiseks. Tänane olukord vajab tõepoolest kiiret tegutsemist, kuid võimu nimel ollakse valmis jälle unustama ratsionaalsed lahendused kogu ühiskonna jaoks. Järjekordne suletud ja tankimeeskonnana toimiv valitsuskabinet oleks ühiskonnale selgelt väsitav ja vaid poolikuid lahendusi pakkuv.

Siinkohal teatame Roheliste valmidusest toetada Eesti jaoks arukaid ja edasiviivaid plaane. Selle eeltingimuseks on arutelude toomine suletud uste tagant avalikkuse ette ja kõigi huvitatud osapoolte sisuline kaasamine. Tegemist ei ole täna mitte pelgalt võimukriisiga, vaid kogu ühiskonna kriisiga ja see on avalikkuse asi – suhelda tuleb täna piisavalt avatult kõigi osalistega - nii erakondade, vabaühenduste kui ettevõtjatega.

Läbirääkimisteks ja aruteludeks avatult

Erakonna Eestimaa Rohelised nimel

Marek Strandberg Erakonna esimene eestkõneleja juhatuse nimel

Valdur Lahtvee Erakond Eestimaa Rohelised riigikogu fraktsiooni esimees

Tanel Tammet Erakond Eestimaa Rohelised volikogu esimees