pühapäev, 23. detsember 2007

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 2. Pomerantsi sajatused.


Nagu näitasin juba Ago Pärteil seisukohavõttude puhul..et on komme teha viiteid tekstidele, mille puhul ehk loodetakse, et ehk keegi neid läbi ei loe...siis tuleb sama teha ka Marko Pomerantsi kohta, kes oma võrgupomeriimis Kahju roheliste rumalusest kõneleb hoogsalt sellest kuidas rohelised olla end pinnasetemperatuure mõõtes lolliks teinud. Tõeliselt teaduslik seisukohavõtt! Kirjutasin Marko Pomerantsile pikema selgituse, kus esitasin ka mõned soojusarvutused, millest järeldub selgelt, et juhul kui lagunemine oleks seal toimunud ja ka toimumas (ka väga tagasihoidlikus ulatuses) pidanuks me nägema ka 30 cm sügavusel temperatuuritõusu ja kui lagunemine oleks toimunud väga intensiivselt selle möödunud 40 päeva jooksul siis pidanuks me nägema ka näiteks maapinna langust...seda aga seal ei olnud.
Ka Pomerantsile ja muudele huvilistele on varsti siin võrgupäevikus üleval ka detailsem analüüs sellst, mida tänaseks on õnnestunud kindlaks teha...
..aga sellest hiljem.

Praegu võtkem aga ette Marko Porentsi võrgupäeviku üksiksasjad. Näitan, kus ta oma väidete esitamisel eksib.

Marko Pomerantsi võrgujutt: "Huvitav on kõigepealt eeldus, millel show rajanes: Pinnase all kanahauas peaks toimuma aktiivne lagunemisprotsess. Miks seda eeldati, mina aru ei saa. Matmise eesmärk on isoleerimine, selleks ka see kahe meetrine savikiht"

Marek Strandberg: See savikiht on paigutatud mitte ka kanade alla vaid ainult kanade peale. See väide pärineb savivedu teostanud ettevõtjalt. Seega pole tegemist mitte laipade isoleerimisega (isoleerida tulnukski ennekõike põhi, et kaitsta põhjavett) vaid nende matmisega oludesse, kus pole teada, mis saab vedelikega a patogeenide ning toksiinidega, mis tekivad lagunemise käigus. Tõsi...matmiskoha katmine savikihiga on vaid üks tee, mil moel liigse vee sattumist matmiskohta kontrolli all hoida. Kus on aga drenaaž, kus on aga nõrgvete kontrollkaevud? Neid pole.Antud juhul lähenemne, et kui kogu rehkendust teha ei jõuta, tuleb teha pool sellest, ei toimi.

Marko Pomerantsi võrgujutt: "Ma ei saa aru, millele toetudes saab väita, et anaeroobsetes tingimustes on võimalik neljakümne päevajooksul kahemeetrise savikihi all pinnases kanapraadi teha. Kui see nii lihtne oleks, poleks ju mingi kunst näiteks massihaudu avastada."

Marek Strandberg: Väide, et temperatuur tõuseb ja selle tulemusena hävinevad viirused pärineb Ago Pärtelislt (Veterinaar-ja toiduameti juhilt). Juhul aga kui ei toimu lagunemist...vastav ensümaatiline aktiivsus on madal...pole ka põhjust eeldada, et viirustki ümbritsev valkkest laguneb. Aga mis puudutab massihaudade avastamist siis siinkohal tuleb mainida, et nii värskeid kui vanemaidki massihauduon just võimalk kaasaaegsete termokaameratega avastada...pole miskit hr. Pomerants...juhtub et kõvasti ja kurjasti haamriga vehkides võib ka naelapea pihta saada. Ehk see mida Pomerants naljaks peab on tegelikkuses kasutatav meetod. Mõne lisavõttega on termokaamerad kasutatavad ka arheoloogiliselt huvipakkuvate objektide ning isegi maamiinide avastamiseks.
Ja nüüd selle artiklitekogumi juurde, mille Pomerants oma võrgupäevikus ära on toonud (õigemini see millele Erik Puura, nagu aru saan, on viidanud). Siin need on.

Ka refereerib Pomerants Eerik Puura artiklit kanade matmiskoha keskkonnaohust Novaatiris meelevaldselt ja valikuliselt.

Näiteks on selles kirjatükis väide:
"...sellise matmisviisi juures toimub temperatuuri tõus anaeroobse lagunemise käigus, orgaaniliste jäätmete matmise korral on intensiivse lagunemise viibeaeg sageli pool aastat ning varem pole põhjust oodata temperatuuri tõusu"

Täpselt nii! Ehk lagunemine on väga suure tõenäosusega ka rae valla juhtumi puhul viibega protsess ja seda, et ka 40 päeva möödudes pole märkimisväärselt soojaeraldumist tekkinud kinnitabki kahtlust, et see võib toimuda hiljem...aga kindlasti pole lagunemine toimunud. Viirustele on hävitav happeline keskkond. Kuna laipade lagunemise staadium pole teada. Me ei tea ei nende temperatuuri ega pHd pole võimalik väita, et viirused on garanteeritult hävinud. Andurite paigutamine matmispaika maksnuks mõnedkümned tuhanded kroonid ja see oleks olnud üks samm, mida saanuks teha kodanike hirmude leevendamiseks.

Samas Novaatiri artiklis võtab sõna ka rakendusviroloogia professor Andres Merits, kes ütleb:
"Milline on temperatuur matmiskeskkonnas, pole sellel juhul väga tähtis (peaasi, et ei jäätuks läbi), kõrge temperatuur komposteerimisel kiirendab oluliselt viiruse hävimist, kuid muude tingimuste täitmisel pole vajalik"...sama teksti refereerib ka Pomerants.

Siinkohal tuleb öelda, et maa alla maetuna ja hapniku ligipääsuta ei toimu kompostimist, mis on eelkõige õhu juurdepääsuga
lagunemisprotsess vaid lagunemine on kombinatsioon erinevatest protsessidest.

Võtan siit siis esimese kirjutise , mis puudutab matmist ja sellega seonduvat.
Lk 3, kus on juttu eelistest ja puudustest matmisel räägitakse sellest, et tegemist peab olema D klassi prügilaga, kuhu sellist matmist korraldada. D-klassi prügilapeab vastama järgmistele tingimustele:

1. Prügilagaasid ega tekkivad nõrgveed ei tohi ohustada keskkonda ja inimese tervist nindg sellist suletud prügilat peab monitooritama
2. Jälgimine peab olema vähemalt igakuine.

Rae valla vana prügila pole selline. Kui lk 3-l käsitletakse lihtsalt matmist siis lk 4 kõneleb massimatmistest. Rae vallas toimus masimatmine (ca 700 m3 kanakorjuseid on seda kindlasti) ning selle puhul on möödapääsmatu pidev monitooring.
Ka erineb selles artiklis kirjeldatud massimatmispaik rae valda rajatust. Rae vallas puudub igasugune suletud prügila nõrgvete kogumise- ja kontrollsüsteem ning vihmavete drenaazhisüsteem. On põhjust kahelda ka selles, kas üldse teatakse, kus täpselt see massihaud seal prügilakuhja otsas paikneb.

Lk 51, samas allikas, kirjeldatakse kuidas Throckmortoni massihauast (sinna maeti 2001 aastal Ühendkuningriigis suu ja sõrataudi põdenud veiseid) on selle ümber paigutatud kaevudest kogutud ühtekokku 74000 m3 (3 aasta vältel). Ala on 117 ha suur. Sellel on väidetavalt maetud 100 000 veist. Nii peaks kanahauast Rae vallas suudetama kokku koguda ca 1000 m3 solgivett kuid selleks puudub seal igasugune süsteem. Kuhu see vesi siis te meelest liigub...iga raskusjõu mõjul madalamele ja madalamale. Olgu öeldud, et Throckmortoni matmiskohas on sadevete drenaazhisüsteem, mis Rae valal prügilal puudud...mistõttu võib see reostunud vee hulk Rae valla juhtumi puhul olla veelgi suurem.

Keskenduda, nagu seda tegi Pomerants, vaid ühele viirusele...ehk siis Newcastle'i tõbe tekitava viiruse hävimisele või mttehävimisle...on pehmelt öeldes demagoogia. Ega siis kana koosne ainult viirusest ning ega's laibavedeleikes pole see Newcastle'i viirus ainus haigusetekitaja või mürk. Ka juhul kui Newcastle'i haigust tekitav viirus on hävinud ei tähenda see seda, et ei peaks hoolt kantama selle eest, et laipade laguained reoveena põhjavette või pinnavette ei jõuaks.

Mida me siis seal Rae valal prügilakuhjal mõõtsime...õhutemperatuuri, pinnatempperatuuri ja temperatuure erinevtel sügavustel. Kui oletame, et kanakehade temperatuur on ca 6 kraadi C siis pidanuks me nägema 30 cm sügavuses veidi alla kraadist temperatuuritõusu. Reeglina tuvastasime, et temperatuur langes nii 20 kui 30 cm sügavusel. Sellest saab järeldada, et kanad ei ole küll mitte läbi külmunud aga nende temperatuur on suure tõenäosusega madalam kui mikroorganismide aktiivsemaks elutegevuseks vajalik. Nii on ka nende lagunemine aeglane ning võib kiireneda kevade saabudes. Selle koha pealt on Eerik Puura väide, et maetuna võib lagunemine olla hilisemaks lükkunud ka kaude kinnitust saanud. Nagu juba mainisin...ei hakaknud me nakkusohu tõttu kaevanma suuremaid süvendeid ega paigutanud maha ka kanadeni ulatuda võivaid andureid.

Nii olen jätkuvalt seisukohal, et viis, mil moel on see matmiskoht rajatud Rae valda ei ole korrektne ja võib sisaldada märkimisväärset keskkonnaohtu.
Olukorra kontrolli alla saamiseks tuleks siiski paigutada nii pH kui temperatuurisondid matmiskohta (seda saab teha vaid riik ja sed nakkusohu tõttu) ning rajada matmispaiuga perimeetrile esmalt sadeveetrenaaž ning matmispaiga ümber kogumis ja mõõtekaevud vee kvaliteedi hindamiseks ning vajadusel ka saatunud vee eemaldamiseks. Nii muide on soovitaud teha ka sellessamas "maailmatarkuse" millele roheliste tegevust kritieerinud isikud korduvalt viitavad.
Ka Pomerantsi võrgupäevikus toodud artiklite kogum viitab üldteada asjaolule, et loomulikult aastate vältel teeb emake loodus tõsist tööd ja lagundab need linnukorjused. Samas osundab see artikkel maailma laibakäitluskogemustest korduvalt ja selgelt, et keskkonna ja teviseohtudesse tuleb suhtuda tõsiselt ning nende vältimiseks on vaja matmiskohad varustada nii vihmavee kui laipadest tulenevate nõrgvete kontrollisüsteemidega.

Pole midagi...ka riigikogu keskkonnakomisjoni juhile tuleb ennekõike soovitada kompetentsi ja kriitilist suhtumist kõikidesse väidetese, mida ta kuuleb (nii nagu hr Pomerants oma võrguloos teistelegi teada annab). Aga kindlasti soovitan läbi lugeda need tekstid, mida teistele lugeda soovitatakse. Pinnapealsus ja võimetus pidada sisulisi vaidlusi on riigikogus üsna tavaline nähe. See näib olevat selline võimunakkus.

Küll aga ootaks mina riigikogu keskkonnakomisjoni esimehelt sisukamat lähenemist kui antud juhul siis roheliste lolliks tembeldamine. Seda enam, nagu võisite ka ise veenduda, ei olnud pomerantsi seisukohavõtt, mitte sisuline ja anlüütiline vaid pinnapealne ja paraku lahmiv.

Aga nagu ühte võimuliitu kuuluva erakonna liige on öelnud, et mitte kunagi polevat võimalik kindel olla, mis juhtub, kui riigikogu koguneb ja otsustama hakkab.


...lõpuks veel paar loodusvaatluslikku täheepanekut Rae valla prügilalt:

1. Paari päeva eest teatas üks Rae valla elanik, et tema kodust (kus kogu aeg on rotid elanud) on rotid lahkunud...viktoriiniküsimus: Kuhu? (eeldatav vastus...loomulikult prügimäele) Kui lugeda seda paljuviidatud "maailmatarkust" siis selleski on nakkusohu vätimise oluline eeldus nii kontroll satikate ja loomade üle (nagu ka põhjavee üle)

2. Kui tegime oma temperatuurimõõtmisi siis üle kogu matmisla ja selle ümbruses võis leida rebaste väljaheiteid. Ega te ometi arva, et rebased ongi kogu aeg käinud Rae prügilas oma väljaheiteasju ajamas?

3. Kui rebastel ehk ja rottidel on suhteliselt raske pooleteisemeetrise kattekihi ala kaevuda (seda kinnitas ka meie labidakatse, mille puhul labida asemel oli meile ekslikult kaevamistöödeks kühvel toodud) siis kindlasti pole see kaevumine suur vaev karudele. Tavaliselt peaksid need elukad küll külmas ja toidupuudses talevunes olema kuid slline lõhnamajakas ja meie praegune pehme talv võimaldavad muudki oletada...nimelt seda, et mõned isased isendid võivad ka ringi hulkuda. Seda ka üks kohalik jääger sealtkandist mulle ka kinnitas.

Jätkuvalt Eesti nokiast...ehk siis kanalaipadest Rae vallas. Osa 1.


Ilmselt on lugejad ka mujalt lugenud ja kuulnud, et Jüssi-Strandbergi kanakünka vallutamine ja seal ringisonkimine polnud muud kui tühipaljas ja järjekordne jänunemus avaliku tähelepanu ja kes teab veel mille järele. Nojah...nagu poleks targemat teha.
Arvajaid on kuhjaga. Alates Veterinaar ja Toiduameti juhist Ago Pärtelist kuni lõpetades kõikvõimalike ajakirjanikkude ja riigikogulastega.
See on esimene osa selgitustest ja tähelepaenekutest, mida oleme teinud selle kanaepopöeaga seotult. Neid osi tuleb veel ja päris mitu.

Ago Pärtel teatas TV3-le, et maailmateadus olevat nagu tõestanud, et viirus ei püsivat kanakorjuses pikemalt kui 10 päeva...sestap peab ta ka meie juttu selle kohta, et oht on siiski olems suhteliselt tühiseks. Aga seda saate kuulata-vaadata siit.
Pärtelöi meelest olevat ka vastutustundetu mängida inimeste teadvusel, kui olme selgelt välja öelnud, et puuduvad igasugused kaudsedki tõendid selle kohta, et see viirus on hävinud.
Ma siis palusin Ago Pärtelils endale lähetada need maailmateaduse saavutused, millest tema (ja kogu Veterinaar ja Toiduamet) järeldavad, et mingit ohtu seal rae vallas prügimäe otsas pole.
Siinkohal siis need artiklid, mille viited Ago Pärtel mulle edastas (eeldan, et ta toetub oma väidetes avalikkusle neilesamadele...sest mida muud mul tema ütluste peale ikka küsida on):

1. Millner, P. 2003. Composting: Improving on a time-tested technique.

Kommenteerin ka seda artiklit: tegemist on KOMPOSTIMISE mõju uuringuga ja tõepoolest tagab kompostimine (aeroobne lagunemine, mille käigus tõuseb temperatuur) ka viiruse hävimise surnukehades. Antud juhul ei ole kompostimisega tegeletud ja seega ei puudta kõnealune artikkel karvavõrdki seda, mis on toimunud Tallegi kaadega Rae valla vana prügimäe otsas.

2. Senne, D. A., B. Panigrahy, and R. L. Morgan. 1994. Effect of composting
poultry carcasses on survival of exotic avian viruses: highly pathogenic
avian influenza (HPAI) virus and adenovirus of egg drop syndrome-76. Avian
Dis. 38:733-737.


Selle artiklis kirjeldatakse linnugrippi nakatatud lindude surnukehade KOMPOSTIMISE abil lagaundamist, mille käigus viirus ka hävib. Muud ei jää üle kui korrata: Rae vallas ei viidud läbi surnukehade kompostimist vaid need maeti oludesse, mis on selgelt anaeroobsed ning milles lagunemine toimub kompostimisest sootuks erinevatel tingimustel. Seega ei tõesta see siinne artikkel samuti mitte kui midagi selle kohta, mis tegelikult toimub (või on toimunud nende Talleggi kanalaipadega)

3. Glanville, T. D. 2004. Emergency livestock mortality composting in Iowa

Siingi artiklis kirjeldatakse kuidas surnud veiseid utiliseerida kasutades KOMPOSTIMIST...joonis, mis on nähtav sellelt lingilt kirjeldab kuidas tulnuks ka näiteks kanu utiliseerida. Kinnitan, et see, mis on tehtud Rae vallas Talleggi kanadega erinem täielikult Ago Pärteli poolt esitatud viites kirjeldatust...samas ta ise ütleb, et toetub sellle.

4. Carter, T., K. Andersen, J. Arends, J. Barker, K. Bunton, B. Hawkins, J.
Parsons, D. Rives, S. Scheideler, M. Stringham, and M. Wineland. 1996. Composting Poultry Mortality in North Carolina. PS Facts #11. North Carolina Cooperative Extension Service. Raleigh, NC.


Siingi viites on jutt taas lindude KOMPOSTIMISEST mitte matmisest. Maailmateadus...nagu mainis Pärtel...viitab sootuks muule kogemusele ja tegevusele kui see, mida Eesti Veterinaar- ja Toiduamet on harrastanud Rae vallas.

5. Keener, H., D. Elwell, and T. Mescher. 1997. Composting Swine Mortality
Principles and Operation. Fact Sheet AEX-711. Ohio State University
Extension, Columbus, OH.

Ja ka viimane Ago Pärteli vahendatud maailmateadus ei kõnele mitte matmisest niiskesse ja umbsesse hauda vaid KOMPOSTIMISEST...vaadke selle loo juures olevaid pilte ja te veendute, et see mida tehti Rae vallas erined täielikult sellest, mida tehakse samalaadsete haiguspuhagute ajal mujal.

Siinkohal ka ülevaade sellest mida tulnuks teha nende hukatud lindudega!

EHK LÜHIDALT: Veterinar-ja toiduameti juht Ago Pärtel (juhul kui ta on silmas pidanud oma intervjuus mainitud maailmateaduse tähelepanekutena neidsamu artikleid) on selgelt eksinud (kui mitte hämanud) sest on segi ajanud kompostimise (millele viitavad kõik mainitud artiklid) pelga matmistoiminguga.

Ehk tegevus, mida on Rae vallas harrastatud hukatud Talleggi kanadega erineb täielikult sellest, mida maailmapraktikas soovitatakse sellistel puhkudel teha.
Ligi 500 tonni kanalaipade ja kes.-teab-kui-suure hulga munade matmine neid eelnevalt kompostimata on lubamatu tegu, mis ei pruugi tagada ei keskkonnaohutust ega terviseohutust.
Lisaks juba eelnevaltki mainitud asjaolud, mida kuulsin kohaliku külavanema Hr. Puumeistri käest, kes mainis, et esimesel laibaveo päeval olid veoautode kastis olevad kanakorjused faktiliselt katmata. Selliste autodega läbiti siis ümbruskonna asulaid!

Selles kontekstis on eriti kurb lugeda ka arvamusteksti "Roheline tsirkus" Postimehes
Ajakirjanik Vahur Koorits võtab selles Veterinaar ja Toiduametit kaitsva poosi kui ütleb: "Veterinaar- ja toiduameti peadirektor oli küll varem rohelisele riigikogu liikmele Marek Strandbergile kinnitanud, et kanad ei saa enam kuidagi Newcastle’i viirusega nakatunud olla, sest viirus vajab elusorganismi ja on seega ammu kadunud, kuid Strandberg teatas, et pole vastavaid teadusartikleid lugenud, ja jätkas sellegipoolest tsirkuseetendust."
Olles nüüd need artiklid läbi lugenud (needsamad, mille Ago Pärtel mulle lähetas), kinnitan siinkohal, et neist artiklitest ei järeldu mitte kui midagi Rae valal vanasse prügilasse maetud kanade ohutuse kohta sest neis artiklites kõneldakse eranditult ohutusest juhtudel kui hukkunud (hukatud loomi) on eelnevalt kompostitud...ja seda Rae vallas tehtud pole.
Pigem siis Ago Pärteli meelevaldne viitamine artiklitele on see põhjus, mis süvendab Rae valal inimeste hirme...kas pole?
Tõde on teksti sisus, mitte sellele viitamises!

Lõpetuseks veel...just loodudusteadlastena ja samas ka riigikogu liikmetena on nii minu kui kolleeg Mart Jüssi selgeks kohustuseks osundada nende ebakohtade ja suisa valede peale, millega on tänaseks Rae valla ja kogu Eesti rahvast nende kanada asjus eksitatud. Esimene näide oli siis see eelnev tekst ja sellekohast lugemist saate õige pea lisaks.

teisipäev, 18. detsember 2007

Sügelemine lõppes

Juba suve lõpust oli tunda mõõdukat sügelust:

Viimase kuu ja koguni viimaste päevade ja tundide jooksul see ebamäärane sügelus ja ebamugavus muutus vaid hullemaks:

Riigikogu kahe suurema erakonna...Reformierakonna ja Keskerakonna...vastuhäältega ei toetatud Allar Jõksi jätkamist õigukantselrina. Ja ses osas lõppes ka see ebamäärane sügelus:


Ses osas võtsin ka riigikogus enne hääletust sõna:

"Head kolleegid!
Kui me soovime olla tolerantsed loodusliku mitmekesisuse suhtes, mida me oleme korduvalt deklareerinud, ja see on meie bioloogilise eksistentsi ainuke ja võimalik tee, siis paraku ei saa me läbi ilma kultuurilise, majandusliku ja millise muu mitmekesisuseta, sh ka poliitilise mitmekesisuseta.
See, mida Allar Jõks oma senise töö jooksul näidanud on, pidades seda nö kahetist põhiseaduse järelevalvaja ja ombutsmani ametit, on juhtunud see, mida eelnevalt ka Eiki Nestor mainis. Ja küsimus ongi selles, et kas me soovime näha õiguskantslerina inimest, kes on (kuidas siis öelda?) seaduste põhiseaduslik mehhaanik ja insener, või siiski selline teejuht valijate ja rahva jaoks Eesti sellises erakondlikus galaktikas, mis on muutunud küllaltki keeruliseks ja vahel tundub, et mõnedeski kohtades liialt ülepolitiseerituks.
Eestimaa Roheliste jaoks on olnud Jõks küllaltki selgelt isik, kes oma tegevusega ja täites siis õiguskantsleri institutsiooni rolli, on taganud Eestis poliitilise mitmekesisuse, on toetanud seda erineval moel.
Mis ei tähenda seda, et Eestis ei võiks olla mõni muu inimene, kes seda sama tegemas on.
Meie seaduste järgi on isik, kes peaks olema veendunud õiguskantsleri isikus ja tema ka Riigikogule esitama, president ja meil ei ole täna mitte mingit põhjust arvata, et presidendil pole olnud võimalust otsida ja leida võimalikke kandidaate ja neid siis ka kaaluda.
Oludes, kus teatavalt ei ole kandideerival isikul ise võimalik esineda Riigikogu ees, on tema eest ära tehtud pigem tema tegevust pisendav tutvustamiskampaania meedias ja nagu ma aru saan, ka põhiseaduskomisjonis.
Tegelikult on tänane valik teatud ja teadaoleva ja tegelikult väga selgelt meie poliitilise mitmekesisuse eest seisva isiku vahel ja kellegi vahel, keda me ei tea.
Kutsun häid Riigikogu liikmeid üles lähtuma sellistel puhkudel, kui me ei tea, mis meid võib ees oodata, kõige elementaarsemast ettevaatuspõhimõttest ja tegema valiku loomulikult oma südametunnistuse järgi, aga ka selle järgi, et Eesti poliitiline mitmekesisus ja rahva huvide tagatus oleks garanteeritud.
Ma arvan, et siin me näeme ka palju üldisemat tendentsi ja nimelt mida? Me teame, et üks kahest erakonnast, milline on kritiseerinud avalikult Allar Jõksi valituks saamist õiguskantsleriks, on küllaltki selgelt ka oma varasemas tegevuses deklareerinud vajadust vähendada Eesti poliitilist mitmekesisust.
On välja öelnud arvamusi, et Eestis ei peaks olema nii palju parteisid.
Meie oleme seisukohal, et mida kirevam on Eesti poliitiline maastik, mida enam on Eestis toetatud kodanikuühiskonna erinevad üksused vabaühenduste näol, seda tugevam on Eesti ühiskond.
Nii et täna teeb Riigikogu mõnes mõttes valiku ühetaolise poliitilise kultuuri ja kireva ja mitmekesise poliitilise kultuuri vahel. Vähemalt mingis osas."

Teisedki asjakohased sõnavõtud on lugeda siit

esmaspäev, 17. detsember 2007

Kommionu kurtmised


Kommirahast.
Kommi-ehk katusreraha on "riigikogu traditsioon", mille kohaselt riigikogus esindatud erakonnad jagavad (õigem oleks öelda, et peidavad riigieelarvesse) teatud rahasumma (sel aastal 200 miljonit krooni). Võimuerakonnad jagasid sel aastal 3 korda rohke raha kui pakuti vastasrinnale. Põhjus, mida ka rohelised avalikkusele on seletanud, miks rohelised keeldusid sellest ettepanekust on: selline varjatud rahakulutus pole niigi ebaselge seletuskirjaga riigeelarve puhul mingilgi moel õigustatud. Riigieelarve peab olema läbipaistev ja mõistetav.

Kommionust.
Sedapuhku on kommionu rolli sattunud rahanduskomisjoni esimees Jürgen Ligi. Ilmselt eelnevatel aegadel on seda kommi ja katuseraha traditsiooni kandnud muud rahanduskomisjonide esimehed. Eks see kommiraha jagamine tatava salariitusena paistab. Ligi ise on (tõe huvides olgu see öeldud) maininud, et ega tallegi see komme ei meeldi.
Tegelikult pole see ju ka komme mida nüüd muuta ei saaks, kui selleks tahet on.

Kui olime kuulda saanud sest kommiraha pakkumisets oli meie ettekujutuseks, et võimust eemal olijad (ehk siis Keskerakond, Rahvaliit ja Rohelised) võiksid selle temaatika avalikustada ja öelda, et meie valmiduseks oleks toetada näiteks kodanikuühiskonna arengut ja taastuvenergia teemaplaneeringu koostamiost. Nii aga ei läinud. Pakutud üldhuvikompromissist keelduti: igal ju omad valijad ja omad lubadused.

Tõe huvides veel.
Tänases Õhtulehe artiklis refereeritakse Ligi, kes öelnud: "Roheline Strandberg saatis samal päeval, kui opositsioonile muudatusettepanekute piire selgitasin, omade listi kirja, kus kurtis, et summa on nende jaoks liiga väike ja tuleks hoopis vastanduda."

Nojah...esiteks muidugi pole viisakas võõraid kirju lugeda. Aga mis teha kui oma sugulased ja tuttavad neid sulle saadavad. Kuigi neilgi ju selleks voli pole. Nii olevatki tavaline, et erakondades on "varesed liinidel" ja kannavad hoolt (õigem vist oleks küll öelda, et keelt) et intriig kestaks.

Nüüd aga tõe enese juurde, ehk minu kirja juurde, mida Ligi sellisel ligi-kaudsel moel refereerib.
Kiri on kirjutatud 16. oktoobril ja Ligi viidatud lõigu ümbrus selles näeb välja nii:

Täna peaksime siis justnagu vastasleeri rahvaga hakkama läbi rääkima millisel moel seda kaela sadanud hiilgust kulutada.

"Kui lubate minu arusaama selle kohta siis võrdselt koheldult pole meil selle meile sattuva kolme miljoni krooniga suurt miskit peale hakata. Äärmisel juhul võiksime paluda seda kulutada SA Kultuurileht väljaannetele, mille eelarve kasvab üle kahe korra aeglasemalt kui riigieelarve tervikuna. Sellekohase sooviga on riigikogu rahva hulgas esinenud ka Sirbi peatoimetaja....

Proovisin ka Seppikuga vestelda sel teemal, et ehk nad tuleksid kaasa ja tetaksid plaani suurendada kodanikuühiskonna sihtkapitali mahtu sest rahast topelt suuremaks või nõuaksid selle raha eest taastuvenergia teemaplaneringu käivitamist...vaat ei oska öelda, mis sellega edasi saab.
Kui läheb raha proportsionaalseks jagamiseks pole mul küll muud plaani kui, et viisakalt loobuda sellest Ligi-kaudsest rahast ja asjakohasest tänuvõlast või leida mingi ilus koht sellele...samas näib olukord, mida rahanduskomisjoni esimees ka sel vestlusel väljendas, et mingit kardinaalset muutust eelarves NIIKUINII ei tule ja valitsus etahte vastu ei lasta NIIKUINII miidagi teha üksjagu masendav...aga siiski võitlemist vääriv.

Mida sellest olukorrast õppida: aga ikka ühte ja sedasama, head kolleegid, ainus demokraatlik hetk on EV-s valimised...pärast seda avatud diskussiooni ja dispuudi vajadus ning vajadus kasutada argumente kaob. Võimuerakondade ülekaalu kasutatakse igal juhul mitte viimase võimalusena. See poel muide hala vaid tõsisasi, mida tuleb aina selgemalt rääkida nii meie kui kelle iganes teise erakonna valijatele.
Vaadus demokraatiauuenduse järele on aga ilmne sest riigikogus ja võimuligi kujunenud subkultuur (mida siis antud juhtumil esindas vana olija Ligi) meentuba tõesüna loetut vanglate ja kuuldut vene sõjaväe kohta."

(nagu näete isegi...ei mingit kurtmist summa väiksuse üle vaid ennekõike selle jaotusmehhanismi ense kummalisuse üle!)

Täna on selle 200 miljoni krooni jaotus vandeseltslaslikult varjatud. Kui kõnelanune toiming on riigikogu iidne komme oleks sellisest harjumusest ammu aeg lahti saada.

neljapäev, 13. detsember 2007

Eesti Nokia kandidaat: kanalaibad Rae vallas

Nagu ühe kohaliku elaniku kõnest aru sain on lugu Rae vallas sootuks kummaline.
Just tehnilisest aspektist (juriidilistest segadustest kanatapu ja-matuga hakkame aina rohkem kuulma juba lähiajal) on kummalisuseks järgmine asjaolude kogum:

A Kanad maeti küllalt madalalae ja auku, mille aluspõhja ei hüdroisoleeritud (ei saviga ega kilega).
B Laipade temperatuuri lagunemise käigus ei määratud ja seetõttu pole teada kas antud oludes see temperatuur üldse viirusi hävitava tasemeni tõusis.
C Väidetavalt kaeti kanalaibad hoopis savikihiga, mis tähendab seda, et juhul kui lagunemiseks ei olnud niiskust piisavalt siis ka viirus ei hävi ja lisavett ka sinna juurde ei imbu.
D Juhul kui viirus pole hävinud siis laibad lagunevad ikkagi ning laibavedelikud koos veel elujõulise viirusega võivad nõrguda põhjavette.
E Juhul kui matmiskihi paksus on meeter-poolteist siis on olemas ka tõenäosus mõni talveuunne veel mitte jäänud karu laibakuhja maiustama ja askeldama läheb on üksjagu suur.

Niisiis, nagu Soomes on Nokia linnas solgitoru kokku ühendatud joogiveetoruga on meil Rae valla kanade ühihaud muutumas selles mõttes Eesti nokiaks.

Soomes, nagu nüüd teatavaks on saanud, oli solgiõnnetuse peamiseks põhjuseks suur hulk peataolekust ja otstsusvõimetusest toimnud sündmusi. Veefirma ignoreeris õnnetust ja rahustas alusetult elanikkonda. Nokia linnavõim oli samuti toimunu suhtes ükskõikne ning see suurendas haigestunute hulka...kas Rae vallas on sündimas nüüd midagi samasugust?

kolmapäev, 12. detsember 2007

Kas Newcastle'i haiguse tekitaja on hävinud?

Tegelikult me ei tea, kas viirus on hävinud...seda vaid oletatakse.
Tundsin mõne aja eest huvi ja kommenteerisin siinsamas Newcastle'i tõvega seonduvat.
Tänaseks olen saanud ka asjakohastele järelepärimiste vastused.
Vladimir Vahesaarelt veterinaar ja toiduameti Harjumma veterinaarkeskusest sain teada järgmist:

"1. Matmiskoht asub endise Lagedi prügila territooriumil, riigimaa Armeka maaüksusel (65301:013:0067) ja sellega piirneval nn jätkuvalt riigimaal.
2. Maeti endise prügimäe tippu, ca 4,5 meetri sügavusele, rikkumata endise prügila põhja.
3. Prügilat ei avatud, sinna toimus ühekordne erakorraline matmine
4. Kahe augu suurused olid ca 20X10 ja 15X 8 meetrit, sügavus 4,5 ja pealt on kaetud min 1,5 meetrise pinnase kihiga.
5. Termomeetreid ei paigaldatud. Puudus vajadus ja ei ole otstarbekas teha katseid väga nakkusohtliku materjaliga.
6. Täiendavaid niisutustorusid ei paigaldatud. Endise prügimäe ladestuspinnas esmase kattematerjalina jätab piisavad võimalused lagunemisprotsesside käivitamiseks.
7. Viiruste elujõud väliskeskkonnas ning lagunemisprotsessis on teaduslikult tõestatud. Rakendatakse matmiskoha järelevalvet."

Kommentaarideks väidetu kohta kohta niipalju, et viiruse elujõudu mõjutavad enim just temperatuur ning päikesevalgus. Kurb oli lugeda, et termomeetreid matmiskohta ei paigaldatud sest sel juhul puudub ka võimalus ju kontrollida, kas temperatuur antud matmiskohas on tõusnud viiruse hävimiseks vajalikule tasemele. Seda enam, et termomeetrid ei oleks endast kujutanud mitte mingil moel ohtu tekitavat või suurendavat lahendust vaid kindlust süvendavat lahendust, et matmisalas on temperatuur tõusnud viirust hävitavale tasemele.
Teaduslikult ongi tõestatud, et oluline on kõnealuse viiruse hävitamiseks temperatuuri tõus kuid kahjuks antud hetkel seda temperatuuri tõusu konkreetsel matmisalal pole vaevutud mõõtma.
Olgu siinkohal öeldud, et kui 480 tonni kanu on maetud alale, mille pindala on kokku 420 m2 siis on kuine niiskuse juurdevool sademetest (ca 5 tonni 100 m2 kohta kuus) 21 tonni.
See moodustab siis vaid 4,4% kanalaipade niiskusesisaldusest...kui aga niiskuse vajakajäämine osutub suuremaks mainitud ulatusest ei pruugi lagunemisprotsessid vaid sademete arvelt piisava tõhususega käivituda. See on oletus, mille ümberlükkamiseks olnuks parima lahendus justnimelt vahetu temperatuurimõõtmine, mis oleks andnud ka ühsikonnale selgemna kinnituse haigusetekitajate huku kohta.

Kliimamuutused nagu ka intensiivistuv kaubandus võivad meieni tuua tulevikus ka rohkem loomataude ning tegelikult vajame me head plaani selliste matmiskohtade ja nende järelevalve suhtes.

Lisalugemist!
Newcastle'i haigusetekitaja püsivust on kirjeldatud alljärgnevalt:
"Physical control of the virus should take into account the following principles (from CIDRAP 2003). The virus is inactivated by a 3 hour heat treatment at 56°C or a 30 minute heat treatment at 60°C. It is ether-sensitive and inactivated by formalin, phenol and acid pH (OIE: Newcastle disease: Technical disease card database, in CIDRAP 2003). It survives indefinitely in frozen material. It is destroyed rapidly by dehydration and ultraviolet rays (ISDA/APHIS, in CIDRAP 2003). A minimum core temperature of 80°C for 1 minute will destroy the virus in meat products (Queensland DPI in CIDRAP 2003).
The virus is readily destroyed by heat, soaps and detergants, hypochlorites, alkalis, gluteraldehyde or Virkon®. The virus is destroyed by direct sunlight within 30 minutes, but in cool weather can continue to survive in manure and contaminated poultry sheds for many weeks. A minimum core temperature of 80°C for one minute destroys the virus in meat products."
Loe ka siit!

neljapäev, 6. detsember 2007

Ettevatuspõhimõte Iraagi asjus

Olen varasemalt välja öelnud seisukoha, et Eesti Iraagi missiooni jätkumise osas tuleb laiemalt nõu pidada ja asja arutada.

Olen siiani olnud arusaamal, et saadikuna ja omathatsi peaksin toetama Eestlaste osalust Iraagi missioonil. Need kaalutlused on tänaseks muutunud. Senini lähtusid need valdavalt pigem korrektsusest ja püüdest pidada lõpuni lubadustest. Antud juhul pole siis küll tegu mitte minu isikliku vaid riikliku lubadusega...aga see selleks. Enam ei kavatse ma aga niivõrd omatahtsi toimida. Ka teavet ja tähelepanekuid on juurde tulnud.

Täna on arusaadav, et Eestis on tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid inimesi, kelle jaoks eetiline konflikt, Iraaki sisseminekul on vastuvõetamatu. Jutt on siis asjaolust, et lähtuti nagu hiljem on selgitatud, vääratest luureandmetest.

See ehk olekski olnud aktsepeertitav kui samasugune probleem poleks kerkinud nüüd ka seotult Iraani kohta käivate luureandmetega, millele tuginedes on USA valitsus esitlenud vajadust ka Iraani suhtes sõjalisi meetmeid rakendada.
Loe ka näiteks kasvõi seda uudist.

Lisaks veel: täna on Iraagis ca 30 000 või isegi enam sõjavangi ja neid hoitakse vangilaagrites või muude kinnipidamiskohtades. Neis on ka vangid, keda eestlased on vangistanud. Minu teada pole aga ükski Eesti ametiisik ega sõjaväelane käinud neid vangistuskohti inspekteerimaski! See ei kostu kuidagi mõistlikuna kui see nii on...sõda tähendab ka vastutust ja seonduvaid kohustusi sest loodetavalt ei osale me sõjas mitte viha vaid olude tõttu.

Ehk...täna on kujunenud olukord, kus enamus nende inimeste tahtest, kes on Eesti osalemise vastu Iraagi operatsioonides, on selgelt riigikogus ka esindamata.

Pean vajalikuks hääletada Iraagi missiooni jätkumise vastu esmalt vajadusest, et ka nende inimeste hääl, kes seda on väljendanud oleks riigikogus esindatud...see on minu kui saadiku vaba tahe...ning teisalt pean õigeks hääletada selle missiooni jätkumise vastu ettevaatuspõhimõttest. Ettevaatuspõhimõttele tuginedes on põhjsut olla kriitiline ja ettevaatliku ka muude asjade suhtes, mille olemus pole lõpuni selge. Nagu seda on näiteks geneetiliselt muundatud organismidki (GMO) ja mille suhtes on põhjust olla kriitiline sestsamast ettevaatuspõhimõttest lähtuvalt.
Mille suhtes siis Iraagis on põhjus olla ettevaatlik? Justnimelt paljude määramatuste tõttu. Üks neist on muide ka me enda kaitseväekorraldus. See nõuaks kohendamist igal juhul. Ausalt öeldes ei ole meil ju mingitki ettekujutust selle kohta, mis Iraagis sündima hakkab või sündida võibki. Sellises mõnevõrra määramatus olukorras peaksime olema oma kaitseväekorralduses oluliselt kindlamas seisus, kui oleme praegu.

Iraagi missiooni olemus ning tulevik Eesti jaoks pole kahjuks selginenud (ka vaatamata ÜRO julgeolekunõukogu loale) vaid tegu on paraja määramatusega.
Ütlen, et mulle meeldib, et Eesti on USA partneriks ja seda eelkõige tehnoloogiaarenduse ja sellelaadse tegevuse osas. Ameerika ühendriikide näol on tegu siiski tsiviilühiskonnaga, milles bütsantslik kõigega seotus ei oma vast niisuurt tähendust kui meie idanaabrite puhul. Venemaa puhul on harjumuspärane, kus mistahes ettekääne võib põhjustada esmapilgul täiesti meelevaldselt kujuneva tagajärje.

Nii peaks ju kõigi eelduste järgi (ja täna pole ühtki vastuväidet sellele) saama teha USA-ga laiaulatuslikku majanduskoostööd ka ilma selleta, et nende vägedega koos peaks Iraagis sõjaasja ajama. Eks teisalt on ju seda sõjaasja on juba aetud kah.
Nagu võimur idapooltki öelnud: kotletid eraldi ja kärbsed eraldi.

Kirjeldan siinkohal põhjusi, miks ma olen otsustanud hääletada Eesti sõdurite Iraagi missiooni pikendamise vastu. See on isiklik seisukoht ja ma isegi ei kutsu üles sama tegema. Meie endi tänast olukorda silmas pidades on põhjust mõneks ajaks hinge tõmata ja kui abivajadus tõepoolest kasvab siis uuesti otsustada.

Mul oleks loomulikult heameel teada saada kui paljud neist valimistel mulle hääli andud inimestest toetavad seda otsust.
Kui Teil, hea klugeja on valmidust ja tahtmist võite loomulikult lähetada mulle sellekohase postituse siit!

Kui Eesti riik otsustab (ja väga suure tõenäosusega loomulikult otsustabki) missiooni jätkumise üle Iraagis ei ole ma aga ühegi ametniku või sõjaväelase suhtes etteheitev, kes seda missiooni läbi viima hakkavad. Nad on täidavad sel juhul riigi tahet.

reede, 30. november 2007

Püksirihm pingumale!


Nagu lugeda on vähendas rahandusministeerium majanduskasvu prognoosi ka 2008 aasta riigieelarve seletuskirjas toodud 7,3 % -lt 5,2 % tasemele.
Rahandusministeerium eeldab, et see muutus tuleb pea-asjalikult sisetarbimise vähenemise ning investeeringute vähenemise arvelt. Ehk teisisõnu...mõjutab see enam ka maksulaekumis ja ka tööviljakust. Maksulaekumised vähenevad ning tööviljakus püsib jätkuvalt kehvake, kui ei hakka langema.
Jooksevhindades planeeriti siis järgmise aasta majanduse mahuks ca 240 miljardit krooni. Prognoosi alanemine tähendab aga laekumiste vähenemist 4,7 miljardi krooni võrra ja eelarvelaekumisi saab olema siis vähem enam kui 1,4 miljardi krooni võrra (arvestades, et üldine maksukoormus on 30,7% aga arvestades, et tegemist on maksulaekumisi märkimisväärselt mõjutava sektori majanduskasvu vähenemisega siis ongi see kaotus eelarvele veidi suurem).

Nagu näha pole enam kui 1,4 miljardist kroonist ilmajäämine väikse kasvuprotsendi korrigeerimise tõttu mingi häda. Nii ei peaks olema ka oluliste asjade jaoks lisasummade leidmine eriline vaev...kas pole? Nii on kaude ka tõestmist leidnud, et kodanikuühiskonna, energiasäästu ja muude oluliste tegevuste toetamine pole mitte niivõrd rahapuuduse kui just tahtepuuduse taga.

neljapäev, 29. november 2007

Kellelt ostad sina kasutatud pesu?

Omapärane ja kummailne on teada, et oled saanud vabariigi kolmandaks pruugitud autode müüjaks. Seda kõike tänu avalik-õigusliku rahvusringhäälingu tööle ning tegemistele.

Pole midagi parata...ilmselt on taas tegu sotsioloogilise "mõõtmisega" millel pole ei otsa, ei äärt ega tähendust.
Selle uudise pealkiri on "40% eestlastest ei ostaks autot tipp-poliitkult"...mul on millegipärast tunne, et ega selles uuringus ei küsitud, kui palju neid 40% hulgas on neid, kes üldse pruugitud autot ei ostaks.
Samalaadse ilmingu (sotsioloogiliste mõõtmiste küsimuste ebakorrektsusest tulenevate vigade) kohta olen kirjutanud ka siinsamas võrgupäevikus ka varem..
Nagu aru saan on selle uuringu tellijaks ei keegi muu kui Rahvusringhäälingu uudistetoimetus.
Tulemused siis sellised:
Poliitkuist kasutatud autode müüjate edetabel.
1. Toomas Hendrik Ilves 14%
2. Edgar Savisaar 11%
3. Marek Strandberg 6%
4. Ivari Padar 5%
5. Mart Laar 4%
6. Andrus Ansip 4%
7. Villu Reiljan 1%

Mitte üheltki ei ostaks kasutatud autot 40% ning öelda ei osanud 14%.
Uuringust leiame ka nii venelaste kui eestlaste autoostueelistused.

Eestlaste edetabel:
1. Toomas Hendrik Ilves 18%
2. Ivari Padar 8%
3. Marek Strandberg 7%
4. Andruys Ansip 6%
5. Mart Laar 5%
6. Villu Reiljan
7. Edgar Savisaar

Venelaste edetabel:
1. Edgar Savisaar 28%
2. Toomas Hendrik Ilves 6%
3. Marek Strandberg 4%
4. Mart Laar 3%
5. Ivari Padar 1%
6. Anrud Ansip 1%
7. Villu Reiljan -

Tõsine uurimus, kas pole? Selged arvud reas ja puha.
Nüüd jääks ootama seda kui Rahvusrionghääling uurib, kellel õnnestub parimini lahti saada oma vanast pesust, riietest, tolmuimejast ja hakklihamasinast.
Siis võiks ju veel küsida ja uurida,
kas te seoksite tipp-poliitikul kinni kingapaela, kui ta vedeleb tugevate joobetunnustega maanteekraavis ning ulataksite seejärel talle uude mitteavanevase pakendisse pakitud kommi.
Rahvas peaks ka seda ju teadma.
Ja politoloogidel oleks taas mida kommenteerida.

Teadupoolest küsija suu peale ei lööda. Paregu tundub peaks vist natuke lööma küll...
...aga mine tea, ehk olen ma valesti mõistnud Rahvusringhäälingu suundumusi, et erakanalite nakkav eeskuju libistab ka avaliku uudistekanaligi pisitasa meelelahutusuudiste valda.

kolmapäev, 28. november 2007

84% rahvast tahaks Eestis näha Euroopa esimest ökolinna

Tõsi, tegemist on rahvaga, kes käib lugemas mu võrgupäevikut.
1% leidis, et ökolinna teema ei puuduta neid
3% arvas, et seda pole vaja
ning
11% arvas, et nad ei tea, mis see ökolinn on.

Igatahes on võimalik eeloleval laupäeval (1. detsembril) osaleda
Tallinnas Rocca al MAre koolis algusega kell 11.00 toimuval konverents-arutelul
ÖKO-EESTI
Minu teada on veel mõningaid vabu kohti ja ega see kool pole kummist nii, et huvilised kiirustage!

Nafta ja tuumavaba USA aastaks 2050

Ajakirjas Science for Democratic Action ilmus Arjun Makhiani artikkel Carbon-free and Nuclear-free.
Tegemist on Energia ja keskkonnauuringute instituudi väljaandega.

Vähendamaks süsinikurohkete deposiitide kasutamist ja tuumaenergia kasutamist on vaja mitmekesistada nii energiamuundamise tehnoloogiaid kui seda majandusharu tervikuna. See on tegelikult ainuke mõeldav lahendus ka Eesti jaoks.
Naftasõjad ei lõppe rahulikult mitte nafta lõppemisel vaid võiksid lõppeda oluliselt enne seda: energiatehnoloogiate muutmise kaudu.

On kasutu ponnistada lootusetult madala kasuteguriga sisepõlemis- ja turbiinmootorite edendamisega. See on pigem selline ajalooline valik, mis tehti vedelkütuste olemasolu tõttu. Carnot' tsüklist tõhusam energiamuundmaine on see mida vajatakse. Jutt on siis nii kütuselementidest kui suure mahutvusega akudest ning superkondensaatoritest. Need on seadmed, millega toota energia liikumiseks kui ka need, millesse salvestada näiteks tuulikutest tulev kasutamata jääv energialiig.

Eesti jaoks on juba täna olemas võimalus muutuda märkimisväärselt naftavabamaks järgneva 10-15 aasta jooksul. Nüüd, kui asume tähistama Eesti Vabariigi 90 aastapäeva on põhjust mõelda nende asjaolude peale, miks sellest ajast on sedavõrd vähe olnud vabadust.
Üks põhjus on kindlasti ka kaubanduslik ja majanduslik liigsõltuvus Venemaast: riigist, milles pole olnud ei demokraatlikku ühiskonnakorraldust, kus vaba ajakirjandus ja sõnavabadus on nagu veidrike väljanäitus, millel osalejad vahel harva ka laiali jooksevad...riigist, mille asjaajamise kultuur sarnaneb ehk kõige rohkem pigem 19 sajandi Preisimaaga kui sellega millega oleme harjunud.
See on venelaste tee oma riigikorralduses ja me peamegi sellesse suhtuma rahulikult. Parim viis seda teha on olla ka neutraalne nende ahvatluste ning võimaluste suhtes, mida pakub venemaa üüratu toorainekaugas. Muutes Eesti naftasõltumatuks ühiskonnaks kaob ka vajadus arvestada nii idapoolsete ahvatluste kui paljudega sealtpoolsetest riskidestki.
Jagades ja kosutades üleilmselt teadmist ning kultuuri ei pea me naftasõltuvusest vabadena olema mõjutatud üleilmse kaubanduse paljudest nafta ja gaasiga seotud pingetest. See oleks hea ja Eesti ühiskonna jaoks kestmist tagav valik.

NB! Siin lehel on avatud ka hääletus selle üle, kas Eesti võiks olal nafta ja tuumavaba riik. Hääletage!

teisipäev, 27. november 2007

Tuumajaama oodates


Te ju kõik tunnete akadeemik Raukast. Anto Raukast. Tublit ja tarmukat inimest. Sedasama, kellele kangesti meeldib tuumajaamandus. Ta on valmis rääkima pikalt ja pikalt sellest kuidas Eestisse tuleks ehitada 1, 2 ja koguni 3 tuumajaama. Seda vaatamata asjaoludele, et olemasolevategi tuumajaamade jaoks jätkub tuumakütust ehk 70 aastaks ning, et uraani hind on viimaste aastate jooksul tõusnud ehk kiiremaltki kui nafta oma. Tuumaenergia osakaal kogu inimkonna muundatavas energiavoos (toitu välja jättes) kõigest 2%. Selle märkimisväärne kasvatamine pole majanduslikult ega tehniliselt kuigi lihtne ülesanne.
Oma esinemistes rõhutab ta sageli ka seda kui omakasupüüdmatu ta neis asjus on. Muretseb rahva ja riigi käekäigu pärast.

Kordi on mulle ette heidetud nagu olevat mul ärihuvid tuulenergeetikas ja seetõttu ma neid tuule- ja taastuvenergiaasju ajangi. Kinnitan jätkuvalt: "Ei ole!"
Toetan ja propageerin seda suunda, kuna pean sellist energeetikamuutust tulevikku silmas pidades üheks oluliseks ja sõltumatust tagavaks lahenduseks Eesti jaoks.

Vaadakem aga nüüd seda tuumjaamaplaani.
Raukas kirjeldab Postimehes graniidikaevanduse plaani ja seob selle sujuvalt nii tuumajaama rajamisega kui võimalusega, et kõnelauses kaevanduses saaks ka võimaliku rajatava tuumajaama jäätmeid hoida. Mõnes oma esinemises on ta kinnitanud, et tuumajaam isegi võiks olla maa alal rajatud. Ohutuse tagamiseks.

Oma plaani on ta tutvustanud ka Horisondis

"Kui me ei taha jääda elektrita, siis on tuumajaam möödapääsmatu, ja kui juba riski peale minna, siis on otstarbekas jaam ehitada Eestisse. Teoreetiliselt on seda võimalik viia maa alla, näiteks Maardus, kui sinna eelnevalt rajada graniidikaevandus. Maa-alune jaam oleks täiesti ohutu."

Nüüd edasi on akadeemik Raukas ka täiesti praktiline (ja osaluse kaudu kasumit taotlevas ettevõttes ka arusaadavalt omakasupüüdlik) inimene sest jõuab kõige muu kõrval olla ka OÜ Maardu Graniidikaevandus osanik:

OÜ Maardu Graniidikaevandus osanikud on
Peep Siitami firma OÜ Exsto Konsultatsioonid,
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Alo Adamson,
Inseneribüroo Steiger OÜ juhatuse liige Erki Niitlaan ning
akadeemik Anto Raukas

Kõnealune Peep Siitam juhtis 2007 aasta juuli keskpaigani ka Merko Kaevanduste nimelist ettevõtet, milline oma põlevkivikaevandamise õigused Uusnova kaevandusalal müüs Viru Keemia grupile. Merko Kaevandused (Merko Grupi tütarettevõte) oli selle ajani üks jõulisemalt põlevkvikaevandamise mahte suurendada soovinud etetvõtteid.

Mõnda aega tegeleb hr Peep Siitam aga juba majandusministeeriumis. Ja ei millegi muu kui Eesti energiatehnoloogiate riikliku programmi arendamisega...
..ega ometi ei loe me tulevikus sellest programmist ka ühe väikese-väikese tuumajaama rajamise kohta? Näiteks graniidikaevandusse.
Ja mina veel imestasin...selle aasta augustikuul (kui rohelised kutsusid kokku erakorralise energeetikaistungi riigikogus)...mille pagana tõttu niiväga ei soovita energiaküsimuse arutamist riigikokku ja rahva ette tuua.

esmaspäev, 26. november 2007

Ö-riik Eesti...avatud ruumi mõttetalgud


Hea rahvas...levitage teadet selle ürituse kohta. Ja loomulikult tulge osalema. Ega mujalt rohelist tulevikuvaadet ei tule kui me seda ise välja ei mõtle.

Edendamaks rohelist maailmavaadet meie ühiskonnas, korraldavad Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Roheline Värav
avatud ruumi mõttetalgud “ÖKO-EESTI?”
Üritus toimub laupäeval, 1. detsembril Tallinnas, Rocca al Mare Koolis aadressil Vabaõhumuuseumi tee 8.

Päevakava:
11.00 Registreerumine ja hommikukohv.
Tervitused ja ettekanded
12.00 Tervitused partneritelt
12.30 Fred Jüssi: “Roheline ja rohetu vaade”
12.50 Marek Strandberg: “Ökoriik ja keskkonnajulgeolek”
13.10 Prof. Eero Paloheimo: “Euroopa esimene ökolinn Eestisse?”
13.30 Hardo Aasmäe: “Läänemerejulgeolek ja merepiir”
14.00 Lõuna. Tutvumine Rocca al Mare Kooliga.
Dispuudid teemal: “Eesti tuleviku “kolm vaala”: energeetika, haridus ja demokraatia”
15.00 Tulevikuenergeetikast vestlevad Andres Tarand ja Valdur Lahtvee
15.20 Tulevikuharidusest vestlevad Peeter Kreitzberg ja Mikk Sarv
15.40 Tulevikudemokraatiast vestlevad Eiki Nestor ja Marek Strandberg
16.00 Avatud ruumi arutelud gruppides
19.00 Seltskondlik koosviibimine suupistete ja muusika saatel, klaveril mängib Margus Kappel

Ootame mõttetalgutele kõiki, kes hoolivad sellest, et riik, majandus ja ühiskond ei areneks keskkonna arvelt – riigi- ja kultuuritegelasi, teadlasi, keskkonnatundlikke noori, erakonnaliikmeid ja nende kaaslasi ja kõiki teisi.

Üritusel osalemiseks palume eelregistreerida e-posti aadressil: maireforsel@hot.ee või internetis: roheline.erakond.ee Osalemistasu 100 EEK, mis sisaldab kogu päeva toitlustamise. Erakonnaliikmetele osalemine 50 EEK. Üliõpilastele, lastele ja pensionäridele osalemine tasuta. Osalemistasu saate maksta kohapeal sularahas või ülekandega erakonna a/a 221029698609, selgitusse märkida: osalemistasu.

Lisainfo: 55520105 (Katrin) 55520107 (Alvi)

neljapäev, 22. november 2007

IMIKUTOIT VIINAST OHTLIKUM!


Riigikogu asub menetlema majandusministeeriumi kõpitestud uut reklaamiseadust. Siinkohal peatun alkoholil ja selle reklaamil. Jätkuvalt ollakse ka selles tekstiski arusaamal nagu alkohol on täiesti tavaline kaup, mida on tootjal igati õigus reklaamida... Püüan selle reklaamiseaduse enese ülesehitusest lähtuvalt näidata kui silmakirjalik see väide seaduseteksti koostajate enesegi loomingu tõttu paistab.


3. Peatükk: KAUBAD JA TEENUSED, MILLE REKLAAM ON KEELATUD


§ 14. Advokaadi ja vandetõlgi reklaam


(1) Advokaadil, advokaadiühingul ja vandetõlgil on keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Advokaati ja advokaadiühingut käsitatakse advokatuuriseaduse tähenduses ning vandetõlki käsitatakse vandetõlgi seaduse tähenduses.


See on ka mõistetav...sest kust võetaks need advokaadid, kes juhul kui reklaam ei vasa ootustele ja on üle bluffitud leida need advokaadid, kes seda asja klaarima hakkavad...enamgi veel: advokaadi juurde juhatab inimest VAJADUS! mitte soov ja huvi proovida soostuks uut advokaaditeenust.


§ 15. Notari ja kohtutäituri reklaam


(1) Notaril ja kohtutäituril on keelatud end ja oma ametitegevust reklaamida. Notarit käsitatakse notariaadiseaduse tähenduses ning kohtutäiturit käsitatakse kohtutäituri seaduse tähenduses.


Seegi põhimõte on igati arusaadav...kujutate reklaami: "Meie büroos lühimad järjekorrad Põhja Eestis ja kahe tehingu tegijale kolmas poole hinnaga!"...pealegi, ka notari juurde minnakse eelkõige VAJADUSEST!


§ 16. Patendivoliniku reklaam


(1) Patendivolinikul ja patendivoliniku äriühingul on keelatud end ja oma tegevust reklaamida. Patendivolinikku ja patendivoliniku äriühingut käsitatakse patendivoliniku seaduse tähenduses.


No ei kujuta ette..."Teeme ka kehvematest ideedest säravad patendid!"...ja siin täpselt sama lugu...patendivoliniku juurde viib inimest VAJADUS! Inimesed suitsetavad, tarbivad nii nuusk- kui närimistubakat samuti oma isiklikust väljakujunenud VAJADUSEST ja HARJUMUSEST...ja nagu näha on see piisav, et inimene leiaks tee tubaka juurde. Teda pole vaja sinna juhatada.


Nii on see kirjas ka reklaamiseaduse eelnõus:


§ 17. Tubakatoote reklaam (1) Tubakatoote reklaam on keelatud. Tubakatoodet käsitatakse alkoholi-, tubaka- ja kütuseaktsiisi seaduse tähenduses.


Nii on keelatud ka narkootiliste ja psühhotroopsete ainete reklaam, tervishoiuteenuste ja kunstliku viljastamise reklaam...viimaste juurde minnakse ju täpselt samal moel: VAJADUSEST!


§ 23. Imiku piimasegu reklaam


(1) Imiku piimasegu reklaam on keelatud....


...seegi on mõistetav, et vanemad ei hakkaks katsetama oma väikelastel, milline puru paremini piimaasendajaks sobib. Parimini sobibki rinnapiim ja soovituse selle puudumisel midagi muud kasutada peaks loomulikult tegema asjatundja.


§ 25. Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste reklaam


(1) Sugulise kire rahuldamiseks pakutavate teenuste, sealhulgas prostitutsiooni reklaam või sellistele teenustele viitav reklaam on keelatud


.... no siingi pole kahtlust...sugulise kire rahuldamiseks erinevaid teid ja neidki käikase selgest VAJADUSEST lähtuvalt, mitte reklaamide juhtatult sunatult. Ja nüüd...selel asemel, et täpelt samast loogikasdt lähtuvalt panna seadusse lihtne punkt:

ALKOHOLIREKLAAM ON KEELATUD

...on seal terve rida mööndusi ja selgitusi (eks lugege ise). Kindlasti peaks olema kätte saadav tehniline ja füsioloogiline teave alkoholi ja erinevate alkohoolsete jookide kohta. Udutada aga, et alkoholireklaam aitab paremini ja tervislikumalt viinakraami valida on pehmelt öeldes pentsik. Inimene leiab tee viinani samadel alustel nagu rahuldab oma sugukirge või leiab sobiliku advokaadibüroo.


Viin, naised-mehed ja advokaadid peavad lihtsalt olemas olema...ega reklaamitööstuse asi pole nende juurde teed juhatada ja riigi asi pole seda tegevust toetada või soosida. Kogemustega rajaleidja leiab viinani tee sõltumatult reklaamist ja seda teab nii viinatootja kui reklaamitööstur. Alkoholireklaam aga ahvatleb seda rada avastama just noori. Kliente tuleb maast madalast koolitada ja sõltuvaks muuta...märkide kaudu. Ja ega siis reklaamiseadus siingi mingit hinnaalandust ei tee: Alkoholireklaam välireklaamina onn keelustatud sellise punktiga seaduseelnõus: "12) välireklaamina, välja arvatud vähese etanoolisisaldusega alkohoolse joogi välireklaam" Alkoholireklaami keelamine muudaks viinavaliku vaesemaks ja lakkaks olemast üks teeviit lastele. Mõju ei näeks me loomulikult kohe homme vaid ehk pikema aja jooksul...noo 10-15 aasta jooksul.

Ma ei ole seda meelt, et alkoholitootjate lobby ja korruptiivsus oleks selle seaduseelnõu taga. Asi on ilmselt palju lihtsam: meil ära tarbitav 6-11 liitrit puhast alkoholi inimese kohta aastas tähendab korralikku piirituselembust kogu ühiskonnas. Joomiseks on vaja ju mingit ettekäänet. Kui enam muid ettekäändeid...paha tuju, hea tuju, lapse sünd, töökaaslase surm jne jne...enam pole siis kõlbab selleks ettekäändeks ka nähtud viinareklaam. Olgu siis teadlikult või alateadlikult.

Süsteemse viinajoomise vähendamise kava alus saabki olla komplekkssus ja ulatuslikkus. Vähendagem siis neid ettekäändeid...ka viina kohta käivate reklaamisõnumite ärakaotamisega. Nagu seda saab teha ka sportimisvõimaluste ja huvitegevuste lisamisega. Nagu seda saab teha ka arukama planeerimisega, et inimesed ei peaks stressitektivalt päevast päeva liiklusummikuis oma ajast paar kolm tundi kütusepõletamisele pühendama.

pühapäev, 18. november 2007

Riiklik munatoetus: 500 krooni muna!


Oleks ju positiivne uudis igale kui kanafarmerile...see teade, et nüüd makstakse munade eest 500 krooni tükist. Kui hakata lähemalt uurima selgub, et selliseid mune ostetakse kokku üle riigi vaid 100 tükki aastas. Sellisel puhul võiks munatoetus olla isegi 1000 krooni! Või isegi rohkem!

Minu jutt tuleb aga hoopis Juhan Partsi kolmanda lapse seadusest. Niipalju, kui sellest on ajalehtedest lugeda, me sellst ju ka teame. Sellist seduseelnõu veel pole.
See on loomult sarnane Roheliste poolt valimiste eel välja käidud kodukavaga. loodetavalt see innustas ka Partsi oma kava looma kuid kurb, et see innustus oli mõnevõrra ühekülgne. Või on hoopis lähtutud õhukesest rahakotist...sellest ka see munajutt...et kui kõik ei saa siis saagu vähesed aga et see väheste saak olgu siis vormilt rikkalik. Kuhu aga jääb sel juhul vajadus kodanikke võrdselt kohelda?

Siinkohal veelkordselt kodukava põhialustest, mida ja kuidas see toetama pidanuks Roheliste kodukava alusel:

1. Oleksid olnud toetatud suuremad leibkonnad: sõltumata asjaolust, kas sama katuse alla on koondatud suur hulk lapsi või lapsi koos pere vanemate ja vanavanematega on tegu igatahes majandusliku sammuga. Seda seetõttu, et eraldi elamine (kui jutt on näiteks täiskasvanute vanematest või vanavanematest) on kulukas ja kulukas ka sotsiaalhoolekandesüsteemile. Samas: suure pere puhul ei ole mingilgi moel õigustatud lähtumine "värskelt" sündinud kolmandast lapsest. See on seaduseplaani see osa, mis ütleb, et toetuse saaja perre peab olema just sündinud "kolmas" laps...seda, nagu ma avalikest selgitustest olen aru saanud, kas siis kui peres juba on 3, 4, 5 või enamgi last...värske imik on möödapääsmatu eeldus.

2. Nagu loetust aru saan ei seata rajatavale või laiendatavale kodule mingeid tehnilisi ega energeetilisi nõudeid...ometi on vajadus vähendada elukeskkonna energiakulutusi üks kesksemaid ülesandeid, mis majandusministeeriumi ees seisab. Just kodu energiakulutused...lisaks siis suuremale leibkonnale...peaksid olema eesmärkideks, mida mistahes kodutoetustega saavutada.

Värskelt kolmanda lapse ilmale toonute krediidivõime suurendmaine on majanduslikult üsna mõistetav: lisaks ju sellele, et kolmandatele lastele ei pruugi jätkuda kodus tube väheneb ka sellise pere tarbimisvõime. Hoop sisetarbimisele on aga hoop meie majandusele...sest vaid sisetarbimisest see ju enamjaolt koosnebki. Laenupõhisest sisetarbimisest. Ja selles seoses on paljunejate krediidivõime säilitamine tõepoolest ülioluline.

Roheliste kodukava oli aga üles ehitatud sellele, et ahvatleda leibkondi looma (ehitades või renoveerides) ka energiasäästlikke kodusid...selliselt, et riikliku toe abil muutuks ka kasutatava elamistehnoloogia iseloom. Energiat säästvamaks ja selle kaudu ka inimest ennast säästvamaks.
Roheliste kodukava oli universaalsem nähes ette riikliku toetuse rajatud (nagu öeldud, kas siis ehitaud või renoveeritud) kodule, nii, et toetakse teatud põrandapinna ruutmeetrite arvu iga pereliikme kohta juhul kui loodud hoone toimib (tõestatult!) näiteks viie aasta jooksul nendesse energiasäästu raamesse mahtuvalt...ja selles loomulikult ka reaalselt see elatakse.
Selline lähenemine annaks majandusministeeriumile lisaks võimalusel toetada demograafilist kosumist toetada ka sisuliemalt energiasäästu. Miks energiasäästu, sest tagasihoidlikult viib iga 5 dollarit naftahinna tõusu Eestis välja 1 miljardit krooni aastas! See väliskaubandusdefitsiit häirib meie majandust nagu kahandavad ka suurte kütte ja elektrikuludega kodud seal elajate rahakotti.
Kui see "kolmanda lapse seadueks" kutsutud plaan pole veel lõpuni valmis, siis on mu tagasihoidlik pakkumine siinkohal, et ehk õnnestuks seda veidi toimivamaks ja inimesi võrdsemalt kohtlevamaks veel muuta. Rohelised oleksid kindlasti valmis oma tuge pakkuma selgitamaks, mida täpselt me oma kodukava välja töötades mõtlesime. Ja see mõte oli suunatud nii suurtele peredele kui energiasäästule....kokku hoidmisele ja koos olemisele ning kokkuhoidmisele.
Eks jään siis ühenduse võtmist ootama...et olla nagu kord ja kohus kaastaud.

Siinkohal väljavõte Isamaa ja ResPublica liidu deklaratsioonist Eesti tulevikuvaade: "...Teiseks kodanikuühiskonna ülesehitamise printsiibiks on kaasamine. Mäletame missugust rolli mängisid laulva revolutsiooni ja sellele eelnenud IME perioodi ajal loomeliidud, teadlaste ühendused, kutseühingud jt kodanikuühiskonna institutsioonid.....Vältimaks võimukeskseid otsuseid tuleb otsustusprotsessi nii seaduste ettevalmistamise kui ka täidesaatva võimu teostamise tasemel oluliselt suuremal määral kaasata Eestis olemasolevat oskusteavet ja ekspertiisi..." Tõsi see pole küll Juhan Partsi kirjutatu vaid Jaak Aaviksoo allkirjaga tekst.

laupäev, 17. november 2007

Ökoraie vihmametsades?



Eesti päritolu vihmaetsade uurija-kaitsja Illar Muul külastas 2005 aastal Eestit. Kohtumisel vestlesime muu hulgas ka võimalikust troopiliste metsade raiest. Tema nimelt on seda meelt, et see võiks võimalik olla ja koguni niivõrd omapäraselt, et liigirikkuse mõttes mets sellest koguni võidaks. Illar Muul on leiutanud ja rajanud rippteid troopiliste metsade võradesse ja tuvustanud troopiliste metsae rolli Maa ökosüsteemis. Tugevate majanduslike huvide tõttu pole Muuli arvates ka võimalik vihmametsade raiet peatada vaid tuleb leida lahendusi, et see tegevus muuta säästlikumaks ja ökoloogilisemaks.

Vihametsade raie muudab hävitavaks täna asjaolu, et esmalt rajatakse metsa tee. See on kallis ettevõtmine ja kui kasutada maismaatransporti, siis ega muud moodi ei saagi. Et kallis tee end kuhjaga tasuks võetaksegi selle tee ümbert maha kõik mis vtta annab. Ja see laostabki vihmametsa...luuakse sinna põld või jäetakse see niisamuti on tulemus paratamatult lõpuks ka mulla erosioon ja ökosüsteemi laostumine.

Muul aga pakkus välja lahenduse, mille puhul puu lõigatakse jalalt ja tõstetakse näiteks dirizhaabli abil metsa kohale ning viiakse sel moel metsast. Dirizhaabel on eemal ankurdatud mõne raskema veomasina külge. Teed vaja pole ja puid saab "noppida" pisteliselt nii, et vihmametsa ökosüsteem säilib. Enamgi: tänu eemaldatud puule langeb ka metsaalusesse valgust, mis kõik ootajad kasvama ja vohama paneb. Nii sünnibki liigirikkuse pikne kasvamine.

Olete kuulnud kuidas Eesti metsatöösturid kurdavad, et puitu pole või on see kallis? Mõne kuu eest kohtusin koos teiste riiigikogu saadikutega Indoneesia parlamendi delegatsiooniga. Nendega sai aetud samuti võimalikku juttu ühistegevusest just säästliku metsanduse alal. Praegune metsakorraldus pole indoneesias just kuigi säästlik. Näib, et õhulaevadega metsatöötlemine on neid huvitama hakanud...siiani pole aga ükski Eesti puidukasutaja veel üksikute kutsete peale enda huvist teda andnud.
Indoneesia vihmatsi raiutakse praegu üksjagu röövellikul moel.


Indoneesia vihmametsaraie Borneo lõunaosas: sirged jooned on metsaveoteed, mille ümbruses on lageraielada. Allikas: Google Earth



Sellise meetodi, nagu ülal kirjeldasin, kasutussevõtt oleks võiduks nii vihmametsadele kui võiduks sellele, kes selle kasutusse võtab. Andke palun teada kui on metsatööstureid, kes oleksid huvitatud sellise säästliku metsakasutuse loomistes ja selle rakendamisest näieks Indoneesias. Troopilised alada on kindlasti viljakamad puukasvualad ning ehk võimaldab kaugel omandatud säästliku metsanduse kogemus lõpuks ka Eestis säästlikumalt metsa majandama hakata.

kolmapäev, 14. november 2007

Olin ülekuulamisel!


SL Õhtuleht lasi lugejatel pärida mult erinevad küsimusi. Nii see online intervjuu ka antud sai.
Head lugemist!

teisipäev, 13. november 2007

Karuslooma puuri avama...seanahast saabastes!


Kas see on loomakaitse, kui puuris piinatud vaid nülgimiseks mõeldud karusloom metsa valla päästetakse? Vaevalt...see loom ei pruugi seal toime tulla ega tulegi. Piinatusest väärdunud jäsemetega ja kogu elu vangistuses veetnuna pole see olend muud kui lihtne saak.
Või mida annab purukspekstud poeaken või määritud karusnahkne kasukas. Katkise akna ja raisus kasuka, ei muud.
Seda kõike tehakse loomade õiguste nimel, loomade kasutamise vastu...reeglina sea või veisenahast kingades-saabastes.
Ei loomulikult pole ma kaugeltki selle poolt, et loomi piinates peaks tootma kasukaid. Nagu ma ka ei arva, et ärasöödava looma naha peaks peeneks hõõruma ja ära kompostima.
Mina olen proovinud oma liha ja nahatarbimist tasakaalus hoida. Portfell, mida kasutan peaks vastu pidama ikka aastaid...selle jooksul arvan ära tarbivat ka selle lihakoguse, mida too nahk kattis. Nii ka kingadega...eks see nõuab hoolikamat vaatamist, et jalavari oleks sellisena ka valmistatud, et see pikalt vastu peaks ja mis oluline ...seda ka parandada saaks.
See on jätkusuutlikum toimetamine. Kanna seda keda söönud oled.
Selle koha pealt ma väga ei usu, et naaritsa või sooblinahku kandev isend on nende lihast ka mõne periood elatunud...või teate sellist? Nülgimise ja ilu nimel elu puuris hoida on võigas. Küll aga oleks igati tänuväärne kui kasukahimustajad näiteks Eesti looduskeskkonnast näiteks mingi ehk ameerika naaritsa kinni püüaksid ja neist endile kasukaid teeksid...selleks, et meie põlisliik, Euroopa naarits, oma elupaigad tagasi saaksid.
Nii, et kasukahimulised: soobli-, rebase- ja naaritsapraade sööma või siis meie oludes minki ja kährikut küttima.
Aga ekstreemsed loomaõiguslased: vaadake, et te enam nahksaabastes rebaseid puurest ei lase ning kasukapoodide aknaid ei purusta...nahksaapad jalas. Ja arvestage, et kui panete jalgade otsa näiteks mingist sünteetilisest materjalist papud võite sattuda ekstreemste kliimakaitsjate pahameele alla.
Ning edaspidi kui kasukaga preila koos saatjaga korralikku söögikohta sattub peab ülemkelner juba eemalt aru sama, millise eluka praadi või keedust einestajatele pakkuda. Eskimo puhul võime igatahes kindlad olla, et tema hülgenahksed rõivad on kunagi olnud katteks lihale, mis sedasama eskimot ja tema lähedasi ka toitnud on.
Nahkade kasutamisega ei saa liiale minna...nagu ka nende mittekasutamisega.

Solk ja võim


Mulle kirjutas Meie Maa ajakirjanik Mehis Tulk järgmise küsimuse (refereerides seda esitades mu enda üht esinemist riigikogus):
"On teada, et meie kasutatavad veepuhastustehnoloogiad neelavad kohutavalt energiat. Saaremaal on näiteid, kus energiamahukus ehk elektrienergia kulu veepuhastusele on kuni pool puhastuskuludest. Kas valitsusel on selgeid plaane – kuigi see võiks olla omavalitsuse ülesanne –, millisel moel teha tehnoloogiavalikuid palju sisukamalt, just nimelt energia- ja materjakulude mõttes? Seda Saaremaa näidetki tuues on selge, et kui elektrienergia hind, nagu ka kemikaalide hind, tõuseb, muutub linnadest, kus puhastusseadmed on juba ammu valmistatud, kaugemal olevates kohtades reoveepuhastus väga kalliks. Mida sellises situatsioonis teha?"

Vastasin nii:

Peamine, mida teha, on valida sellised veepuhastustehnoloogiad, mille energiakulu on kordades väiksem täna laialtlevinud aktiivmudareaktor-tüüpi puhastite kuludest.
Tean mida räägin sest olen Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuses osalenud sellise tehnoloogia väljatöötamises  ning rakendamises. Täna on Eestis kasutusel 3 sellist puhastussüsteemi. Sellist, mis puhastavad reovee algusest kuni looduspuhta veeni.
Neist kolmest vanim on rajatud 7 aastat tagasi ja töötab siiani. See asub Viljandimaal Kõos. Sealt sel suvel läbi sattudes uurisin ka vallavalitsusest puhasti väljavoolu mõõtmisandmeid. Need olid igati normis ja paremadki veel. Ja see puhasti kulutab aastas samapalju elektrienergiat kui kopsakama kontori kohvimasin. Ja seal on 300 elanikku!
Mäletan selgelt perioodi kui olime need tehnoloogiad loonud ja lootuses, et omavalitsused on mõistvad oma elanike suhtes võtavad kasutusse siis energiasäästlikd lahendused. Pean ütlema, et niivõrd rumalaid ja asjatundmatuid seisukohti nagu kuulsime selle tehnoloogia tutvustuskäikudel on harva kuulda olnud. Väideti, et tehislik ökosüsteem küll külmub  talvel, küll hakkab haisema, küll ei tööta talvel ja mis kõik veel. Selle peale ei osanud me muud öelde kui et, kas karu talvel töötab või ei tööta..aga see selleks.
Minu seisukoht on, et tänane ummikseis reoveepuhastustehnoloogiate rakendamisel pole muud kui 4-6 aasta tagune omavalitsejate ja keskonnaministeeriumi ignorantsus rakendada säästlikke lahendusi. Miks oli huvi teha valikuid energia ja materjalimahukate puhastite kasuks? Aga eelkõige selle tõttu, et sellise puhasti käigushoidmine ongi kulukas ja tagab käibe! Omavalitused on puhastite valikul lähtunud mitte arusaamast, et elanikkonnale tuleb pakkuda võimalikult soodsat teenust vaid arusaamast, et neile kuuluvatel vee-ettevõtetel peab hästi minema. Seda arusaama on toetanud ka ehitusettevõtted nagu kahjuks ka enamus konsultatsiooniettevõtteid, millised on olnud tihedas ja võimalik et majanduslikelt huvitatud seoses projekteerijate-ehitajatega ning samal moel ignoreerinud maailmas tänaseks juba üle 25 aasta teada olevaid säästlikke tehnoloogilisi lahendusi.
Täna on kaks omavalitsust teinud otsuse säästlkike puhastite kasuks ja võite isegi sealt järgi küsida, mida arvavatakse Holstres, Paistus ja Kõos neist puhastitest ja nende toimimisest.

Ühisveevärgi lahendusedki on kallinenud seetõttu, et on üritatud ehitada meie oludesse mittesobivaid tohutult pikkade vee ja solgitorustikega tsentraalseid puhasteid. Ükskõik kui suureks ehitatakse aktiivmudapuhasti ei lange reovee puhastamise energiakulu selles märkimisväärselt alla 1 kWh/m3 ja võib ulatuda kuni 7 kWh/m3...ökosüsteemses puhastis on see energiakulu aga mainitust 8-15 korda väiksem...ja seda sõltumata sellest, kas puhasti on rajatuid 10 eramaja juurde või 10 000 elanikuga linna.
Kohalike omavalitsejate ebakompetentsus ja vahel ehk ka liigne omakasupüüdlikkus, lisaks keskkonnaministeeriumi soovimatus süveneda energiasäästu temaatikasse sisuliselt, võimalik et korruptiivselt toiminud eksperdid ja konsultandid on üks võimalik nimi tänastele vee- ja kanalisatsiooniprobleemidele.
Lahendus on kiirelt ja läbmiõeldult rakendada uued tehnoloogiad ja sellega kõrvaldada varem tehtud vead, mitte neid vigu raha juurde kulutades süvendada. Laiemalt: omavalitsused on sedavõrd ülepolitiseeritud ja partokraatlikult kamandatud kogumid, et kohalike elanike huvidest ei vaevuta mõtlema ega neist ka aru saama. Ega rahva kohapealsed probleemid enne ei parane, kui kohalik võim suurel määral depolitiseeritakse. Solgipuhastus pole niivõrd maailmavaate kui terve mõistuse küsimus. Minu enda lootus on näha 2009 aastast parteimõjudest priisid omavalitsusi. Siis hakkaksid asjad ka ehk arukuse ja paremuse poole liikuma...planeerimises, ehitamises, hariduses, veemajanduses, kogukondade arengus...see kõik on täna lubamatult soiku jäänud. Kuni solk täidab suure osa kohaliku võimu sisust muutub ka kohalik võim paratamatult solgiks.

esmaspäev, 12. november 2007

Kas lepingupartner on teovõimeline?


Olete notari juures tehingut tegemas ja notar kirjutab siis, et lepingule allakirjutajate teoavõime on tuvastatud. Kas ta teeb mingi päringu kuhugi kust seda näha on? Ei...ta lihtsalt tuvastab selle. Kui aga ilmneb, et te tehingupool ei olnud teaovõimeline? Siis on see tehing tühine...kuigi ehk olete selle järgi toiminud. Ja näiteks kahju kannatanud.
Ma ei tea kui suur see probleem tegelikult on kuid see on problemaatiline ühes aspektis. Relvalubade mõttes, näiteks.
See on aktuaalne ehk ka Soomes toimunud tapatöö seoses ja Rootsis ilmsiks tulnud samade plaanide tõttu.
Isikuandmete kaitse seadus ei võimalda inimeselt nõuda, et ta teavitaks enda meditsiinilisisest seisundist. Tegu on delikaatsete isikuandmetega...mida aga ilmselt ei ole teovõime olemasolu või selle puudumine konkreetse isiku puhul.
Nii vajamegi tegelikult sellist elektrooniliste allkirijade süsteemi, mille juures oleks ka poolte nõusolekul võimalus lasta elektrooniliselt kontrollida ka partnerite teovõimet. Mitte, et digiallkirjastatava dokumendi juurde ilmuks diagnoos vaid tunduvalt napim teade. "Tehing ei ole teostatav teovõime piiratuse tõttu!" vms. Mingi viisakam väljend näiteks või ainult märge, et tehing pole seadusest tulenevatel põhjustel teostatav.
E-riigi roll on olla kodanikele abiks. Abiks ka sel puhul kui on vaja vältida ebamugavusi ja segadust.

pühapäev, 11. november 2007

Meie igapäine viin, lust ja lõbu...


Eelolev nädal toob riigikokku vast rohkem viinaarutelu. Pidi olema eelneval nädalal alkoholiseaduse parandamise arutelu. Minister jäi haigeks.

Mida aga teha, et vähem alkoholi joodaks? Joodaks vähem ega asendataks seda muu mõnukraamiga. Pean siin silmas narkootikume. Jagan siinkohal roheliste tänaseks kujunenud arusaamu. Neid, mida ka riigikogus eitama ja kaitsma hakkame

Esmalt lähtekohtadest. Alkohol pole paraku tavaline kaup vaid mõnuaine, mis küll koos lõõgastamisega ka enesekontrolli kaotab. Lisaks veel: kas ränk joomine või pisitasa tipsutamine on...mõlemad tervist kurnavad. Maksa. Sest mujal alkohol ei lagune.Nii pole alkoholi tavalise toiduga võrdlemine kuigi kohane.

Toit laguneb ja imendub enamjaolt nimelt seedekulglas. Viin pole ka sama nagu tubakas. Kui tubakakasutust piirata ei võeta selle asemele midagi muud...narkootikume näiteks.Viina asemele aga võetaks küll.

Ajaloos on erinevad ühiskonnad viinaga erineval moel toime tulnud. Mõned kultuurid on viinaga laostatud. Põhjarahvad Euraasias sovjettide poolt ja Ameerika põlisrahvadki sisserändajate poolt.Eestlased harjusid vinaga koos elama 18 . sajandi keskpaigast. Siis sai Balti Saksa aadelkond õiguse tsaariväele viina põletada. Enne oli toime tuldud lahjemate jookidega, millest surnuks või ajutuks ei joodud. Siis algas allakäik: viin muutus maksevahendiks, tekkisid kõrtsid ja muu selline.

Kui Karl Ernst von Baer 19. sajandi algupoole Eestlasi uuris tegi ta järelduse, et tegu on räpase ja harimatu rahvaga. Väga suure tõenäosusega oli see ka viina viga. Lõpeks oleme me viinaga koos elama õppinud...niivõrd kuivõrd muidugi. Maksa ja kõhunäärme tõbede hulk, mille kaasaaitajaks on alkohol, aina kasvab. Samavõrd kahaneb ka haigekassas olev raha. Rääkimata liiklus- ja tööõnnetusist, mis rahva veres väiksema alkoholihulga puhul olematud oleksid

Viina asendumist narkootikumidega me üle ei ela. Ei ela ka alkoholi arutut tarbimist, mis hakkavat peale keskmiselt 11 aasta vanuselt!

Umbropsu korraldatud viinapoliitka aga võibki viia viina asendumisele narkootikumidega
Kanepihooliklusest skisofreeniate ning psühoosideni või uute ja kirevama kogemusega mõnuainetni on lühike samm. Ega me tea sedagi palju me tegelikult siis viina alkoholi tarbime.
Toidukorvi statistika alusel on seda oluliselt vähem kui muust statistikast tuleneb. Nojah...eks toidukorvis olevat võidakse ju ka mingi sisemise tsensuuri alusel ilustada. See määrtatakse ju küsitlustest. Ehk peaks parema pildi huvides kaubakettidega koostööd tegema ja paluma neil tõesti ostukorv haaval...seda nad ju saavad..välja tuua mida, kui kallilt on ostetud. Saaks pildi selgemaks.

Nii tarbitakse täna perepiires (statistika mõistes) Eeestis vähem viina elaniku kohta kui ühiskonnas tervikuna (jälle statistikatst lähtuvalt). Ilma täpsete arvudeta poliitika tegemine pole just tark tegu.

Ehk siis nüüd roheliste viinapoliitliste seisukohtade juurde.

1. Alkohol ei vaja reklaami ja seda ei tohigi reklaamida.

Reklaamtekstid on kujundamas laste ilmapilti ja astunud muinasjuttude asemele. Reklaamikujund kleepub ning ei tule lahti...sellisena ju see mõeldud ongi. Reklaamitootmise iseloom on see, et kaupade loomus ja välimus muutub aina kirevamaks ja rikkamaks. Nagu enam-vähem sama sisuga pesupulber on eri kirevuses pakkidena kuhjaga ja kõikajal...nii on ka alkohol. Pesupulbri läbimüüki esitlusrikkus suurendab...viina omagi. Keelakem siis alkoholireklaam. Keelakem nihestunud märk (mille sisu reeglina rõõm ja lõbu) mitte viin ise

2. Alaelaised ei tohi olla alkoholiga mistahes puutumuses.

Ei avatud ega suletud pudelitega. Tegelikult ka vanemaid kaupluses abistav laps õllepakke tõstes või viinapudelit ostukärust kilekotti tõstmas on võigas vaatepilt. Lapsele aga alateadlikult harjumusi õpetav. Paratamatult. Nagu teatud mõttes on seda ka vahuveini pakendisse pakendatud suhkrulögagi...lasteshampus..teate küll. Sigarette immiteerivad mänguasjad muide on tänaseks keelatud! Nii ei tohiks alaealine vallata ka suletud viinapudelit, kuigi öeldakse, et mis siis kui ta on sattunud alkoholikollektsiooni pärijaks. Kui on siis vallaku seda kuni täisealiseks saamiseni tema eestkostja või vanemad. Erijuhuna seaduses. Suletud pudeli ja käes oleva taara vahele jääb mõni minut. Kui suur küll peab olema see korravalvurite armee, mis neid mõneminutilisi akte jälgida-avastada ja karistada suudaklsid. Suur, ütlen teile. Liiga suur. Toimigem siis arukalt: pole mingit arukat põhjust, et alaelaine peaks käes hoidma ja omama suletud alkoholipudelit. Ta ei saa ju ses mõttes omada ka tulirelva või lõhkeainetki...ka üksinda autorooli istumisel on oma ealine piir

3. Nii viinahoidmine kui ostmine on märgid...sündmused, mida matkitakse.

Lapsed matkivad. Vähendagem seda märgatavust lihtsalt moel: alkoholi müük toimugu muust toidu- ja kaubamüügist eraldi. Eraldi uks sisse, eraldi kassakäik välja lisaks veel kohustus pakkida ostetu läbipaistmatusse ning kaubamärgile ja tootele mitteosundavasse pakendisse. Ja selles muust poest eraldatud alas müüdagu kõike, mis alkoholiga seotud...ka alkoholivabu õllesid ja muud sellist kraami, mile nimi viinakraamile viitab.

Need on eeldused, et oleks võimalik olla ka tolerantsem viinamüüügikohtade lahtiolekuaegade suhtes...sest mittekättesaadav viin toob mõnutuhinas kodanikud narkokaubanduse huviorbiiti. Mõnuainet on nimelt lihtsam müüa kui salaviina.

Kui räägime laste kaitsmises viina eest siis on selge, et vaid alkoholiseadustega seda teha pole võimalik. Sportimisvõimaluste ja huvihariduse taskukohaseks ja kättesaadavaks tegemine on üks olulisi lisateid. Põlvkonna jooksul kallinevad ravivahendid ja võtted paratamatult.Loogem siis eeldusi, et raviaktide hinda tuleks korrutada võimalikult väheste patsientide arvuga. Meie tänastest valikutest sõltub see, kas sajandi lõpupoole mõni tedmamees samuti kirjutab, et eestlaste näol on tegemist räpase ja ahrimatu rahvaga või mitte.

Kui on siis veel, kelle kohta kirjutada.

laupäev, 10. november 2007

Kanad auku...kas on turvaline?


Teade, et hukatakse ca 400 tonni kanu ja need maetakse...põhjuseks Newcastle'i tõbi...pani sagedamini helisema mu telefoni. Murelikud inimesed küsisid, miks ei käidelda neid surnud kanu Väike Maarja jäätmekäitlustehases ja kas kanade matmine kujutaks endast ohtu muudele lindudele? Küsisin asjakohast teavet kirja teel nii Harjumaa Keskkonnateenistusest kui Veterinaar- ja toiduametist. Eile helistas mulle Veterinaar ja Toiduameti juht Ago Pärtel, kes selgitas matmise põhjusi:
1. Maetakse peaasjalikult seetõttu, et Väike Maarja tehas pole suuteline käitlema sedavõrd suurt kogust (400 tonni) hukatud loomi
2. Matmiskoht on kaetud vähemalt meetripaksuse mullakihiga.

Lootus on, et niiskes pinnases käivituvad lagunemisprotsessid, mis hoiavad linnud viiruse jaoks hävitava ja piisavalt kõrge temperatuuri juures. Vestluse käigus pakkusin välja, et selle veendumuse suurendmaiseks, et temperatuur tõepoolest tõuseb tuleks paigutada matmispaika andmekogujatega termomeetrid ning igaks juhuks varustada matmispaik ka torusüstemiga, mille kaudu oleks võimalik juhul kui lagunemisprotsessid pole piisavad, lisada sellesse vett. Samuti soovitasin paigutada matmispaika sellised mõõtekaevud, mille kaudu oles võimali võtta proove, et hinnata viiruse elujõulisust või olemasolu.
Üleilmses toiduäris osalejatena on ilmselt ka tulevikus karta samalaadseid hädasid ja selleks puhuks oleks mõõtmistulemustega kinnitatud kogemus hukatud loomade-lindude kohta igati kasulik. Newcastle'i haigus mõjub tugevalt vaid lindudele. Seda tõbbe tekitav viirus kutsub inimestel esile silampõletikku ning tekitab gripile lähedasi sümptomeid.

Tsernobõli hõng Iganlinas.

Ignalina ainus reaktor jäi seisma. Olevat toimunud mingi
elektrilühis
ja pumbad olevat seiskunud, mistõttu ka reaktor seisati.


Pildil: Riknenud Tsernobõli "emaplaat" Allikas: Google Earth

Mis toimus 1986 aastal Tsernobõlis? Seal katsetas Siberi soojuselektrijaamast pärit peainsener seltsimees Djatlov umbes sama asja. Tsernobõli reaktori turbiinid olid (vähemalt Tsernobõlis) seotud ka veepumpadega: kui reaktor töötas ja tootis auru toimisid ka sama võlli külge seotud jahutusvee pumbad. Djatlov katsetas seda , et kui reaktori võimust alandada siis kuidas käivitada varupumbad, et reaktor üles ei sulaks. Seda tehti seetõttu, et sooviti teada saada kuidas toimida juhul kui on vaja äkki mingi hädaolukorra puhul reaktorid seisata. Ajendiks oli asjaolu, et 1981 aastal ründas Iisrael Bagdadi lähistel asuvat Iraagi tuumajaama. Tegemist oli veel ehitusjärgus ja mittetöötava jaamaga. Venelased aga asusid pidama plaani kuidas samalaadsete olukordade puhul toimida kui sõjaliselt rünnatakse töötavat jaama.
Djatlov sundis Tsernobõli jaama töötajaid alandama reaktori võimust. See alaneski kuid kahjuks liiga kiiresti, sest turbiini võlliga seotud pumbad seiskusid enne kui diiselmootoreil pumbad käivituda jõudsid. Nähes, et reaktori temperatuur tõuseb, suurendas Djatlov uuesti reaktori võimust kuid selleks hetkeks oli jahutusveeta jäänud reaktori tuum sulanud ning jahutusvee taassuunamine reaktorisse ei aidanud..toimus plahvatus. Djatlov oli eiranud kõiki reaktori juhtimise reegleid ning see viiski lõpuks klatastroofini. Kust aga meie teame, kes ja kuidas parasjagu Ignalina jaamas toimetab?

Kui Ignalinas on samalaadne reaktor koos jahutussüsteemiga, siis on pumpade seiskumine ülimalt kriitiline sündmus: reaktori ja turbiini liig-kiire väljalülitumine võib tähendada reaktori ülekuumenemist ja reaktori keskme sulamist. Leedu parlament on sel aastal korduvalt mõista andnud, et valitsus peaks Euroopa Liiduga läbi rääkima, et Ignalina jaama teist ja ühtlasi viimast reaktorit ei seisataks 2009 aastal. Minu teada pole valitsus sellega nõusse jäänud.
Kui kellelgi on Ignalina jaama kohta andmeid, kas sealsed jahutusvee pumbad toimivad samuti kui Tsernobõlis või mitte...olge hea ja andke siin võrgupäevikus teada!

reede, 9. november 2007

Ö-riik e-riigile lisaks!


E-riiki ju teate. Nii mõndagi asja saab ajada elektrooniliselt. Hääletada, avaldada, makse maksta (neid kiiremini tagasi saada).Tulevikus loodetavalt veelgi rohkem. Lootma peab ilmselt ka selle peale, et e-riigist on ühiskonna edendamisele abi olnud...no vähemalt ei tooda dokumentide kaalulist hulka põhjuseks, miks peaks ametnike hulk lisanduma. Samas on e-stumise tee veel pikk, mis pikk. Näiteks kujutab Eesti riigieelarve seaduse eelnõugi seletav pool küllalt hajusalt koostatud teksti. Viisakam esitamine võiks toimuda ikkagi hüpertekstina ning andmebaasiga seotuna, milles iga kui väide piisava selgusega hierarhiliselt lahti hargneks ning iga kui väite olemus oleks ilmsiks toodav...

Ö-Eesti on aga ökoloogilise ja elukeskkonda ning inimest säästva riigi kontseptsioon. Sellis kus kasumiteenimise õigus ei ole karvavõrdki tähtsam kui õigus puhtale ning tervislikule elukeskkonnale. Ja loomulikult selle kestvusele. Vajadus Ö-Eesti järele tuleneb otseselt meie põhiseadusest. Sellest osast, mis määratleb Eesti kui rahvusriigi. Põhiseadus on vastu võetud järgmisel põhjusel: "Kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki,.....mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade"
"Läbi aegade" on pikk aeg ja sellel saavutamiseks on möödapääsmatud eeldused, millest majandus on vaid üks. Kultuurgi ei püsi solgiaugu ääres ning mürgitatud ajudes ja närvisüsteemis. Vajadus ökoloogiliselt tasakaalustatud riigikorralduse järgi selgineb päev-päevalt. Tohutule kütuseoole üles ehitaud elamisviis ei näi arukas. Ilmselt kogeme seda aina selgemalt "Nafta 100!" pidupäeva lähenedes (naftabarreli hind läheneb järjekindlalt 100 dollari piirile). Majandus ju kasvab..kostavad mõned seepeale. Nojah, eks see kusagil ikka kasvab jah kuid meie jaoks on kallinev kütus pigem nagu pabereid täis laua ligi lahi läinud aknast tekkinud tuuletõmbus. Meie laualt need kaovad...ja keegi korjab need kusagil üles. Kallinev nafta tooks muidugi meile kuhjaga põlevkviraha (näiteks õlitoomise ja ekspordi kaudu)...samas suureneks põlevkivikasutus sedavõrd, et ägaksime nii keskonna kui tervisehädade käes. Kui põlevkivikasutus suureneks praeguse võrreldes topelt siis kaoks Ida Virus mage põhjavesi ning rannikualadel hakkas merevesi tungima mageveekihtidesse.

Pidevalt kõneldakse Eestis energiavajaduse kasvust. Maailams jah energiavajadu kasvab ja seda enam-vähem samas rütmis rahvastiku kasvuga. meil rahvastik ei kasva. Energiavajadus küll...ehk peaksime energiavajadust hoopis vähendama, et mehed naised sagedamini kokku puutuksid. Kuis muidu see sündivus kasvama hakkaks. Neile, kes mõtlevad, et nojah..koopasse ja pimedasse, et küll siis sigivad...ütlen, et see on vale ja koguni väga vale mõtlemissuund. Ei midagi sellist. Säästlik suhtumine energiasse ja selle kaudu keskonda tähendab ikka hoopis muud kui pelk pimedas ja külmas elamine.
Paindlikumad ja väiksema energia ning materjalikuluga tehnoloogiad nii elamiseks kui toomiseks. See tähendab suuremat tööviljakust ja väiksemat kütusevajadust ning lõppkokkuvõttes ka väiksemat inimeste endi ajakulu tööasjadel. See omakorda tähendab aga rohkem aega enda ja oma lähedaste ning ka elukeskkonna jaoks. Tähelepanu aga tähendab kaasaegses maailams julgeolekut...nii isiku kui riigi tasemel. Mis julgeolekut me saame loota ametnikelt ja kaitseväelastelt, kui nende ajast pole lugu peetud. Kui keskkonad, mis on neile planeeritud, ehitatud ja käigus hoitud nõuab on aega raiskav. Isegi mitte töökoht kui just sellest välja jääv olme.
Ö-riik oleks tegevuste ja lahenduste kogum, millega energeetiliselt närviline Eesti viia rahulikumaks ja arukamaks. ökoloogilisemaks. Kodukesksemaks. Mida muud kui "maja" ja "kodu" see oikos ikka tähendab.

kolmapäev, 7. november 2007

Äripäev muudab õige pea nime. Vahitorniks!?


Eks see Strandberg ole ka arvatavasti üks infantiilne autosahkerdaja. Nagu nad seal kõik! Reiljan ise ütles. Noh nii ääri-veeri...kontekstiga manipuleerides. Ei mitte see Riigikogu Reiljan. Äripäevas on kah Reiljan. Piret. Ajakirjanik vist.

Aga jutu juurde. Jutt on sellest, kes millega, miks ja kuidas sõidab ja kust ja kuidas see, millega ta sõidab, pärit on. Lugejale pole muidugi uudiseks, et mõne ajakirjaniku arvates koosneb riigikogu 101 kaabakast. Sellekohase kirjutisega võite tutvuda Äripäevas . Enne valimisi, teate, räägib igaüks kandidaatidest ning erakondadest ise juttu...noh ja teevad nägusid nagu oleks neil mingit eraldi asja ajada. Saades riigikokku oleme me kõik nagu üks mees...peamine, mida teeme on, et vaatame, kust aga midagi saaks kõrvale nihverdada. Kes tassib kirjaklambreid koju, kes valget paberit...mõni tassib lihtsalt kemmergust paberirulle...teate ju küll! Mõnel on kindlasti sööklast sisse vehitud oma kuus kahvlit ja kolm lusikat.
Meie kõigi suurimaks unistuseks on aga .... toime panna autosahkerdus. Unistasin, teate, päevad ja ööd enne valimisi sellest, et saaks kord juba kuluhüvitiste ligi, kus siis saaks alles elama hakata.

Põrgut, ütlen ma, varasemas mitteparteilises ajas pole ma iial pidanud niipalju ringi sõitma, kohtuma, õpetama, selgitama jne jne. Hullemaid kuid on nii 7000 km läbisõidu kandis. Shveitsis elades kasutasin liikumiseks rongi, bussi, jalgratast. Siin aga autot. Autot...mida on Äripäeva ajakirjanikul ilmselt raske uskuda...mis on tarbeese. Selle omamises pole mingit õnne või rõõmu. Honda Civic hübriidsõiduk ei kujuta endast aastate pärast kindlasti mingit haruldust. See ongi see auto mida rendin. Mitte ei liisi vaid rendin kuna ei kujuta ette, miks üldse peaksin autot omama. Rendin nii, et ei pea tegelema selle sõiduki hooldamise ega muude asjakohaste toimingutega. No pole häda, varsti ilmselt pole ka rentida enam vaja...täna oli nafta juba 98 koma miskit dollarit barreli eest. Varsti on pidustused: Nafta 100!!! :) Veel natuke ja siis on nagu mobiiltelefonidega: kui olete kütusefirma "see-teine ja kolmas ltd" klient saate auto kauba peale. Tasuta!

Mida siis lugesin enda kohta. Et ma rentivat autot oma äripartnerilt. Vale! Too härra, kelle firmalt ma autot rendin, pole üldse mu äripartner. Tuttav on...jah. Mis salata. Nagu veel ehk sajad või koguni tuhanded inimesed Eestis...aga mitte äripartner.
Püüdsin siis ajakirjanik Reiljanile seda ka seletada ning kirjutasin talle sellise kirja:

"Hea ajakirjanik...

...teie tekstis on selline oluline viga. Kirjutate, et: "Roheliste juht Marek Strandberg rendib autosid oma pikaaegse tuttava ja äripartneri Vallo Veeringu osalusega firmalt AS Testfilm."
 Me ei ole Vallo Veeringuga äripartnerid!
Nagu ka eile telefonis antud selgitustes mainisin, on meie koostöö seotud asjaoluga, et aitan ellu viia üht aimefilmiprojekti, millega Testfilm tegeleb kuid SEE EI OLE MEIE ÄRI.
On ju selge, et ühine äri on hoopis midagi muud kui see, mida just teile kirjeldasin.
Paluksin avaldada ka sellekohane täpsustus, sest teie kirjutatud artikli kontekstis võib seetõttu lugejale jääda mulje nagu ma rikuks korruptsioonivastast seadust, millele te ise ka oma artikli lõpus viitate:
• Seadus keelab tehingud iseenda ja lähikondlastega
• Korruptsioonivastane seadus ütleb, et riigi esindajal on keelatud varalised tehingud oma lähisugulaste, -hõimlaste või iseendaga. Samuti ei tohi tehinguid sõlmida teiste tööandjatega, kelle teenistuses viibitakse.
• Huvide konfliktiga on seaduse järgi tegemist muu hulgas siis, kui ametiisik sooritab tehinguid täisühinguga, mille osanik, juhatuse või nõukogu liige on tema ise, tema lähisugulane või -hõimlane.

Ehk siis täpsustuseks veelkordselt:
1. Ma ei ole töövõtja üheski Vallo Veeringu ettevõttes ega ka selle ettevõtte teenistuses mõttes nagu see seaduses kirjas.
2. Ma ei ole ühegi ettevõtte osanik, millega on riigikantseleil minu soovist lähtuvalt suhted...ega ka laiemalt ei ole ma teie mainitult äripartner Vallo Veeringuga

Mulle näib, et olete selles osas edastanud lugejatele ebatäpset informatsiooni ja palun sellest tulenevalt avaldada ka asjakohase selgituse.
Kui te lähtute oma erialalises tegevuses Eesti ajakirjanduseetika koodeksist (EAK) siis soovin, et avaldaksite eksliku väite ilmumise tõttu ka asjakohase paranduse (EAK: 5.3. Ebaőige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus).

Marek Strandberg"

Ja vastuseks sain:

"Tere!
 
Ma tõesti usun, et kuna olete teinud ja teete Testfilmiga koostööd, siis võib teid nimetada ka (äri)partneriteks. Sõna "äripartner" pole näiteks ÕS-is eraldi defineeritud, nii et ilmselt on selle sõna kasutamine laiem kui lihtsalt kahe firma vaheline äritsemine. Kuna loos on selgelt kirjas, mida mina äripartnerluse all silmas pidasin, siis ma ei näe põhjust täpsustuseks. Lugeja teeb oma järelduse sellest sõnast, kuna ka taust, kuidas ettevõttega koostööd seni teinud olete, on kirjas.
 
Ma usun, et seaduse vastu te selles loos kasutatud sõna pärast ei satu, sest taust on juures olemas.
 
Parimaga
 
Piret"

Sellise usuga pole midagi kahjuks peale hakata. Ma kahjuks ei tea, millist ÕS-i kasutab ajakirjanik kuid vaadates näiteks ÕS-i kodulehte näeme seal palju paremat Eesti keele selgitust, mis ajakirjaniku arusaama sõnast "äri" hoopis niimoodi selgitab:

"äri <3> kauplemine, äritegevus; tulu-, kasumiettevõte v -üritus; kauplus v selletaoline teenindusettevõte. ▪ Oskab äri teha. Ajab musta, kahtlast äri. Äri õitseb. Peatänava ärid on õhtulgi lahti. Meelelahutus˖äri, metsa˖äri, narko˖äri uimastikaubandus. Auto˖äri, kinga˖äri, kübara˖äri, mööbli˖äri, riide˖äri. Juuksuri˖äri juuksuritöökoda, kullassepa˖äri kullassepakauplus (ka koos töökojaga), pagari˖äri leiva-, saia-, kondiitrikauplus (ka koos töökojaga). Äri˖elu, äri˖hoone, äri˖huvi, äri˖inimene, äri˖omanik, äri˖osanik kompanjon, äri˖kapital, äri˖kiri, äri˖klass (nt lennukis), äri˖lõuna, äri˖paber, äri˖partner, äri˖plaan, äri˖ringkond, äri˖saladus, äri˖seadustik, äri˖sõber, äri˖teenija, äri˖tegelane, äri˖tuus ARGI, äri˖vaim"

Ehk kurb küll...nagu ka ise näete ei saa sõna "äri" tõlgendada nii nagu ajakirjanik seda soovinuks või uskus. Äri on seega kasumlik tegevus ja seda ma paraku nimetatud kaasluses ei harrasta. Vaid eestikeelses sõnas "äripäev" tähendab "äri" argist asja.

Mida siis peale hakata kui Äripäeva enda ajakirjanduseetika loetleb järgmised põhimõtted:

ÄP ajakirjaniku eetikakoodeks
1. Ajakirjanik taotleb objektiivsust

2. Ajakirjaniku kogu tegevus on suunatud lugeja huvi teenindamisele. Ajakirjanik ei kirjuta allikatele, reklaamiklientidele, lehe omanikele või toimetajatele, vaid lugejatele.

3. Ajakirjaniku esmane kohus on esitada oma lugejatele tõest informatsiooni, niivõrd kui see on vähegi võimalik. Ajakirjanik edastab infot, millesse ta ise usub.

4. Igasugune omakasu taotlemine informatsiooni avaldamisel või selle kinnihoidmisel on lubamatu. Ka on lubamatu info kinnihoidmine ilma muu mõjuva põhjuseta.

5. Uudise kirjutamisel taotleb ajakirjanik alati objektiivsust. Ajakirjanik peab tegema kõik endast oleneva, et artiklis oleks kajastatud kõikide oluliste osapoolte seisukoht.

Nagu loete on siin jutt tõepolest ajakirjaniku usust: "Ajakirjanik edastab infot, millesse ta ise usub." kuid mida teha kui see usk on vastuolus eesti keele sõnade tähendusega mida religioosse zhurnalismi sekti kuuluja kasutab?

Igatahes on minust nüüd justnagu saanud üks autohimur riigikoguja, nagu olen ma tollesama ajakirjandusväljaande töötajate usust tulenevalt olnud nii roolijoodik, kui kõrvaldanud rublatehingust kümneid miljoneid dollareid või kes teab veel mida. Siis kirjutasid nad oma usus ka tuulenergiast...millest ka minu võrgupäeviku esimene ettekanne...ja seegi usk ei vastanud tegelikkusele, mida võite siis siit lugeda.
Mitte teadmiste vaid usupõhine ajakirjandus...nagu äripäeva koodeksist lugeda. Nii võikski ka lehepäisese kirjutada. Usk aga...on nagu teada...oopium rahvale. Aga usku propageerivad meil teiste nimedega väljaanded...Vahitornid ja muu selline.