neljapäev, 1. november 2007

Kurjade eestlaste ümberseadistamisest


Sotsioloogidel on selline arusaam, et maailm ja suhted olevatki sellised nagu me asjadest mõtleme. Nad nimetavad seda kosnstruktivismiks. Maailm sündivatki oma suhetes just inimeste peades. Noooh...loodusteadlasena julgeksin selles arusaamas kahelda. Kui selle juurde lisada veel pinnapealsed uurimisvõtted on tulemus üksjagu tülgastavgi.

10. oktoobril toimusid vabariigi presidendi eestvõtmisel Pärnus kärajad, mille üheks teemaks oligi integratsioon. Sallivus samuti. Minule jäi kõrva ja mõistust kriiipima seal välja öeldud arusaam nagu oleksid eestlased kuidagi loomult juba venelaste suhtes vähem sallivamad kui näiteks venelased eestlaste suhtes.

Nii ettekannete ülevaateid kui ettekandeid videotena saate vaadata presidendi presidendi kodulehe kärajate osast:

Aga ühe esineja, Marju Lauristini, tsitaat, mis võtab kokku siis Eestlaste kummalised iseloomujooned on selline:
"Paraku ei oska eestlane kuigi hästi end näha teise silmadega. Kui eestlaste sallivus ei suurene, ei aita mitte-eestlaste parem keeleoskus üksteise mõistmisele kaasa, vaid hoopis võimaldab ümbruskonna sallimatust (näiteks eestikeelseid netikommentaare ja mõningaid arvamusartikleid lugedes) teravamini tajuda."

Nüüd asja tuuma juurde...sellel väitel olevat ka eksperimentaalne tõestus. Noh niivõrd-kuivõrd. Sotsioloogiline mõõtmine nimelt, mis antud juhul vastab pea 100% ilmingule: selleks et saada sobiv vastus tuleb esitada ka sobiv küsimus.
Saar Poll on teinud rahvastikuministri tellimusel uurimuse "Rahvussuhted ja integratsioonipoliitika. Väljakutsed pärast pronkssõduri kriisi."

Selles uuringus on leheküljel 8 graafik, millest siiani järeldatakse, et eestlased on venelaste suhtes vähem sallivad kui venelased eestlaste suhtes.
Mida me sealt loeme:
Eestlane suhtuks täiesti positiivselt venelasega ühes majas elamisse 36% juhtudest aga venelane eestlasega samas majas elamisse 68% juhtudest.
38% eestlasi oleks venelasega täiesti positiivselt sama huviklubi liige ja venelane taluks täiesti positiivselt eestlast oma huviklubis 58% juhtudest. Venelasest ülemuse all töötaks täiesti positiivselt vaid 31% eestlastest ja tervelt 54% venelastest. Vene arsti patsiendiks oleks rahumeeli 27% eestlastest ja eesti arsti patsiendiks tervelt 55%...kas pole veenvad tulemused. Eheded arvud ju. Võiks täiesti teaduslikukski pidada. Vähemalt näib sellena.

Nüüd aga mingem küsimuste juurde, millele antud vastustest need arvud on tuletatud. Need leiame leheküljelt 65. Sealt järeldubki, et küsitluses osalenud eestlastelt päriti, kas nad tahavad: elada venelasega ühes majas, olla koos venelasega mõne huviklubi või seltsi liige, töötada kollektiivis, kus ülemus on venelane ja saada lähedase sugulase kaudu hõimalseks venelasega. Venelastelt päriti sama eestlaste kohta...ja kogu lugu.

AGA! Selle mõõtmise viga ongi selles, et kahjuks ei küsitud seda, kas eestlane või venelane üldse tahaksid et neil oleks ülemus või kuivõrd nad üldse kellegi teisega...sealhulgas ka teise eestlasega sooviksid samas majas elada.
Kõnealusest uuringust on tehtud vaat et olulisemad järeldused meie integratsioonipoliitika kujundamisse kuid need arvud ei näita midagi sisulist. Mõõtmaks korrektselt eestlaste venelasetalumatust (ja vastupidi) tuleks hinnata kuivõrd selles talumatuses on rahavkilla kultuuriloomust ning individualismi. See on aga jäetud tegemata.

Kuidas tõestada nõiasõnadega vee tervendavat mõju näiteks taimedele. On selge, et tuleb võtta kaks taimepeenart ja ühte kasta siis nõiutud veega. Kindluse mõttes ei tuleks teist peenart üldse kasta!
Aga sotsioloogidel on nüüd õnneaeg: teaduskauge rahvastikuminister on võimalik et arvu ja tiitlilummuses uskumas vaat et mida iganes. Ja need, kes iganes, loevad rahvastikuministri silmist, milliseid uurimistulemusi neilt oodatakse.

3 kommentaari:

tanel ütles ...

maini rumalatele kommentaatoritele ikka ära ka, et venelased elavadki pigem koos ja eestlased pigem eraldi. muidu ei jõua esimese raksuga kohale su point:)

Marek ütles ...

Jah...eks nad ela ikka rohkem koos kui siinsetel aladel tavaks on olnud. Kuid...kui me räägime tõesõna sotsioloogiast kui teadusest siis seegi kogemus peaks mõõtmistes avalduma. Aga seda isegi ei mõõdetud.
Võib ju isegi nii olla, et loomupärase individualismi taustal võiksid eestlased olla ehk võõrasalalivamadki...kuid seda ilma katseta me ei tea.

Asta ütles ...

Säästlik-hooliva ilmavaate ja eluviisi kõrval on mulle väga oluline,et eesti keelt saaks vabalt kõnelda sel maalapikesel ka tulevikusAga selleks peame ise hoolt kandma,sest jällegi on käes olukord,kus püütakse vastu tulla neile,kelle koduseks ja mõtlemise keeleks ei ole eesti keel.Muulaste probleeme püütakse lahendada,jättes tähelepanuta põlisrahva(=eesti k. kõnelejate) õigused püsimajäämisele.Rahvastikuminister,kes alul oli suht mõistlik,hakkas äkki leidma vigu põlisrahvas,miks venelastel(teised rahvused tunduvad siin rahul olevat)pole siin hea.Ja kohe leiti ka nn.rahvastikuteadlased,kelle analüüsides süüdistatakse eestlasi ja kelle küsitlused on kindla suunitlusega.Väidetakse,et eestlased on sallimatud venelaste vastu.See ei ole tõsi.Tundub,et need ühiskonnateadlased,kes kaitsevad põlisrahva õigusi,on justkui kõrvale lükatud.
Mulle oli suur üllatus,kuidas EL ja USA toetasid Eestit aprillipäevil.