laupäev, 3. november 2007

Euroopa ökolinn Eestisse


Kirjanik ja tõlkija Kalle Kurg, ökovisionäär Eero Paleohimo ja materjaliteadlane Katrin Idla kohtumisel riigikogus. Foto: Tauno SIrel

Eile oli meeleolukas kohutumine riigikogus. Kalle Kurg (Kalle Kurg on eestindanud Paloheimo raamatu "Tuleviku Euroopa" ..see on lugu arukast tehnoloogiatulevikust) juhatas riigikokku Eero Paloheimo. Soome rohelise, ehitusinseneri ja õppejõu, kes viimastel aastatel on propageerinud ökolinna ehitamist Pekingi lähistele

Marek Strandberg, Eero Paloheimo ja Toomas Trapido kohtumisel riigikogus. Foto: Tauno Sirel

Miks Pekingisse...sest Soome ehitus- ja planeerimisbürokraatia osutus selle plaani jaoks liiga tihedaks massiks, millest läbi pressida. Soomlased on Helsingisse loonud kvaasi-öko asumi...see on Viikki's kuid see ongi justnagu-öko-värk nagu palju siingi harrastatavat kinnisvara, mille puhul omaniku või ehitaja/arhitekti meelest on öko see kui palkmajale panna õlgkatus ja kütta majas sees ahju. See on äärmisel juhul aga tradistiooniline mitte ökoloogiline. Samasugune kvaasi-öko jutt on ka lugu Tallinanst kui rohelisest pealinnast, pigem on tegu siin puuraidurite ja asfalteerijate õppekeskusega. Aga see selleks.
Paloheimo propageerib väikese ökoloogilise jalajäljega tervikasumi kontseptsiooni ja hiinlastele näib see meelepärane. Jutt on omadega toime tulevast asumist, milline oleks oma energeetilisel varustusel...selell ka selle asumi sisene transport, ning mille vahetust ümbrusest saaks kätte ka enamuse peatoidust. See peaks olema siis kompromissitum ja tehnoloogiliselt arenenum kui paljud üle-Euroopa levinud ökokülad.


Eero Paloheimo selgitamas ökolinna funktsionaalsust. Foto: Tauno Sirel

Olles arutanud nii Eesti kinnisvaraturu seisu kui majandusolusid laiemalt jõuti arutelu käigus arusaamani, et Euroopa esimese ökolinna asukoht võiks igatahes olla Eestis. Kui Pekingi lähedase linnaasukate hulk oleks ca 20 000 siis meil peaks toime tulema nii 5000 ökonaudiga. Sellest saaks näidis ja katsepolügoon ning hea eeskuju muudelegi ühiskondadele.
1990 aastate algul pandi kokku projekt Biosfäär II, mille eesmärgiks oli, et kas kõige muu kui et päikesevalguse eest isoleeritud keskkonnas on võimalik tekitada elukeskkond, milles inimesed saaksid vastu pidada ja enestele toidu ja joogi tekitada (seda tehti ennekõike võimalikke teiste planeetide asutamisi silmas pidades). Hea ökolinn on nagu selle projekti ümberpööratis, andes näitena vastuse küsimusele: "Kuidas on mugavalt võimalik elada ilma, et loodusressursse kasutataks rohkem kui neid tekib?"

Igatahes on pall veerema pandud. Loodetavalt on leiatavad need, kel leidub kapitali selle kava jaoks kui ka need, kes esimeste ökonautidena seda nautima ning kasutama asuvad. Üritusel osalenud kohaliku pmavalitsuste tegelaste hulgas tekkis igatahes juba kerget elevust.

4 kommentaari:

roheline Aivar ütles ...

Ökonaut- tore sõna mulle meeldib
Mulle meeleldks elada küll ökomajas kuid mitte ökolinnas. Pooldan siiski hajuasustust mitte linna või kibutsi elu.
Saunamees

Siim Vatalin ütles ...

Saunamehele:

leidub siiski palju inimesi, kellele on oluline ja omane teistsugune ühiskondlik osadusemäär. Linn ei ole paha apriori. Lähtugem sellest, et ökoloogiliselt saab elada mitmeti.

Mulle tundub, et zerzanlik tehnoloogia ja tiheasumi needmine ei tugine tingimata inimloomuse ainuvõimalikule tõlgitsusele. Inimene ei pruugi olla keskkonnaga kooskõlas siis ja ainult siis kui ta elab nagu amööb: olend kes on oma lihaseliste viburite töövõimega piiratud üksiküritaja, kes hulbib biosfääri toitelahuses ja ei suuda midagi enamat sobivat mõõtu puukepi murdmisest.

Igatahes: elagu igat mõõtu ökoasumid!

Kaido ütles ...

Igati päri taolises asumis elama ja kaasa lööma. Kas ei oleks Naissaare Lõunaküla hea koht ükokülaks? Töö kodukontoris, oma koolimaja, seltsimaja, aastaringne laevaliiklus mandrile, tuule, päikese energia, prügimajandus korraldatud keskkonda säästvalt....

Verner ütles ...

Link raamatule Tuleviku Euroopa on nihkunud sellisele aadressile: http://www.raamatukoi.ee/cgi-bin/raamat?17809