esmaspäev, 5. november 2007

Ökolinna plaan kogub tähelepanu


Tänaseks hommikuks kutsuti mind igatahes hommikutelevisooni võimaliku ökolinna asjus selgitusi jagama. Seal ka käisin ja asjakohast klippi saate vaadata siit
Ökolinna temaatika on igatahes laiemat huvi äratanud. Paar kohalikku võimukandjatki on tänaseks jututeema üles tõstnud ning pakutud mõte on kukkunud tõesti heasse pinnasesse. Nii kinnisvara kui tehnoloogiaarendajatele on see kindlasti igati asjakohane väljakutse...ehk aitab koguni laiemalt ettevõteult majanduslikku madalseisu, mida Eestile ennustatakse, mõnevõrra leevendada.


Postimehe võrguväljaande kommentaariumis oli eelneva uudise kohta ütlemisi, millest saab järeldada teatavat möödamõistmist. Seetõttu ka mõningaid selgitusi.
Ökolinn on ennekõike tehnoloogiliselt läbimõeldud ja selles läbimõelduses ka toimiv asum. Ma arvan, et sellisest asumist võiks kujuneda ka Eesti piirkondliku arengu üks taaskäivitajaid. Sellise asumi peamiseks tunnuseks oleks maksimaalselt toime tulla oma energiavajadusega, suuta toota esmane toiduvajadus lähiümbruses, olla suhtlus ja kaugtöölahendustega varustatud, pakkuda võimalikult palju paikseid töötamisvõimalusi....lisaks loomulikult olla oma jäätmekäitluses piisavalt efektiivne...olla veemajanduslikult jätkusuutlik (st. puhastada reovesi lokaalselt ja energiasäästlikult ning põhjavett kahjustamata...ning pruukida siis põhjavett joogiks toiduks säästlikus ulatuses.

Kui Eero Paloheimo hinnangul on Hiinas sobiliku jätkusuutliku asumi suurus ca 20 000 elanikku siis Eestis võiks see olla 5000 elanikku. See ongi Eesti mõistes ju linn, mis linn. Kõige paremini sobiks ökolinn eestis mõnd väiksemat asulat elustama ja suuremaks muutma. Asulat, milles on olemas näiteks kool, lasteaed, ehk mingit tööstustki...kuid millest lahkuvad elanikud. Selliseid asumeid on Tallina ümbruses ja muudegi linnade ümbruses.

Tollel eelmises loos kirjeldatud ettevõtmisel oli ehk meeldivaim üllatus asjaolu, mil moel samalaadsed ideed on rööbiti aastatid ja aastaid küpsenud. Paloheimo liikus Hiina, kuna oma maa bürokraatia suretas plaani. Eesti ökoasumite kavad on virelenud kah erinevatel põhjustel: küll kinnisvaraarendajate lootused suuremale kasumitele...küll kohalike omavalitsuste napid teadmised ja oskused sedalaadi planeerimis- ja tehnoloogiaküsimustes.


Mis on Paloheimo värskendav sõnum Eesti jaoks: Hiinas tehakse ökolinnu ja Euroopas, milline on muidu keskkonna eest hea seisja ja paisuva Aasia majanduse kritiseerija just keskkonnaspektis, neid ei tehta. Tehkem...ütleb ta ja loomult on see ettepanek kukkund heasse pinnasesse, kuna valmidus ja koguni ettevalmistus on piisavalt hea.
Mainisin ka tänahommikuses ETV terevisoonis, et kui meie ehitus ja planeerimispoliitika ning -bürokraatia tase võimaldab luua ohtralt kolemaju ja kole-elamupiirkondi siis ei peaks olema ju teoreetiliselt raske sallida ka kompleksselt läbi mõeldud asumite teket. Ökoasumeis Eesti pole mitte ainult hea näide õhtumaailmale, mil moel tehnoloogiliselt ja innovatiivselt ning muidugi mugavalt väiksemas materjali ja enrgiavoos toime tulla. See on Eesti jaoks selgelt keskkonna ja energiajulgeoleku küsimus...need teemad moodustavad aga aina suurema osa julgeolekuprobleemidest üleüldse.

On asju mis juhtuvad samaaegselt seetõttu, et olud on soodsad, on asju, mis tehakse koopiana originaali järgi. Selelst ka üks mu mõne aasta eest kirjutatud lugu: "Polzunovide ja Wattide vägikaikavedu".
Sedapuhku on asjad hästi läinud...tegu on soodsate olude kokkulangemisega.

2 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Toetan ökolinna mõtet väga, kuid minu jaoks ei ole lahti seletatud eelkõige järgmine küsimus: kas ökolinna rajamisel on mõeldud, et inimesed jätavad oma senised töökohad linnades ja alustavad oma elu täiesti puhtalt lehelt? Kui see nii pole mõeldud, siis kas ei tekita ülemääraseid energiakulutisi igapäevane tööle sõitmine. Näiteks hetkel elades linnas lähen ma kodust tööle ja töölt koju jala, ökolinnast tööle sõitmiseks oleks aga kindlasti vaja autot või ühistransporti. Ebaselgeks jääb ka tuule ning päikeseenergia töösse rakendamise võimalus. Meie laiuskraadil on ju valgust talvel niivõrd vähe ja ega tuulgi just sisemaal tugevasti puhu. Kas selles osas on tehtud konkreetsed arvutused, mis kinnitavad, et antud energialiikidest ökolinnale tõepoolest kasu saab olema?

Madis ütles ...

transpordi poole pealt arvan, et moistlik oleks ökoküla rajada mone suurema reisijatega raudteetrassi lähedale Eestis.
1) kui leitaks koht, mis asub trassile niivord lähedal, et eraldi ühistranspordisüsteemi lisada ei ole vaja, siis seda voimalikum ja teostatav see idee lähitulevikus on
2) kui leitakse koht, mis ei ole niivord lähedal raudteeliiklusele, siis on voimalik luua ökokülasisesene transportvork, näiteks elektriautod, mis on tunni/päeva kaupa laenatavad, ning tuulegen. saadud energia abil laetavad.
Aga Eesti Raudtee soidab praegu ikkagi EE elektrivorgus, kus enamus elektrit väga mustalt toodetud...lahendus voiks olla vastava osa tuuleenergia müümine EE vorku...seega oleks ökoküla vähemalt kaudselt voimalik null-süsinikdioksiidi peale viia.

Päikeseenergia on minu arusaamist mööda praeguse tehnoloogia juures Eestis nii majanduslikult kui ökoloogiliselt (kuigi selle kohta andmeid ei ole leidnud) ebaotstarbekas. Tuult aga on küllalt ning EE energiavahetuslepingute läbi oleks voimalik ka energiastabiilsust sinna ökoautidele luua.