Püksirihm pingumale!

Nagu lugeda on vähendas rahandusministeerium majanduskasvu prognoosi ka 2008 aasta riigieelarve seletuskirjas toodud 7,3 % -lt 5,2 % tasemele.
Rahandusministeerium eeldab, et see muutus tuleb pea-asjalikult sisetarbimise vähenemise ning investeeringute vähenemise arvelt. Ehk teisisõnu...mõjutab see enam ka maksulaekumis ja ka tööviljakust. Maksulaekumised vähenevad ning tööviljakus püsib jätkuvalt kehvake, kui ei hakka langema.
Jooksevhindades planeeriti siis järgmise aasta majanduse mahuks ca 240 miljardit krooni. Prognoosi alanemine tähendab aga laekumiste vähenemist 4,7 miljardi krooni võrra ja eelarvelaekumisi saab olema siis vähem enam kui 1,4 miljardi krooni võrra (arvestades, et üldine maksukoormus on 30,7% aga arvestades, et tegemist on maksulaekumisi märkimisväärselt mõjutava sektori majanduskasvu vähenemisega siis ongi see kaotus eelarvele veidi suurem).

Nagu näha pole enam kui 1,4 miljardist kroonist ilmajäämine väikse kasvuprotsendi korrigeerimise tõttu mingi häda. Nii ei peaks olema ka oluliste asjade jaoks lisasummade leidmine eriline vaev...kas pole? Nii on kaude ka tõestmist leidnud, et kodanikuühiskonna, energiasäästu ja muude oluliste tegevuste toetamine pole mitte niivõrd rahapuuduse kui just tahtepuuduse taga.

Kellelt ostad sina kasutatud pesu?

Omapärane ja kummailne on teada, et oled saanud vabariigi kolmandaks pruugitud autode müüjaks. Seda kõike tänu avalik-õigusliku rahvusringhäälingu tööle ning tegemistele.

Pole midagi parata...ilmselt on taas tegu sotsioloogilise "mõõtmisega" millel pole ei otsa, ei äärt ega tähendust.
Selle uudise pealkiri on "40% eestlastest ei ostaks autot tipp-poliitkult"...mul on millegipärast tunne, et ega selles uuringus ei küsitud, kui palju neid 40% hulgas on neid, kes üldse pruugitud autot ei ostaks.
Samalaadse ilmingu (sotsioloogiliste mõõtmiste küsimuste ebakorrektsusest tulenevate vigade) kohta olen kirjutanud ka siinsamas võrgupäevikus ka varem..
Nagu aru saan on selle uuringu tellijaks ei keegi muu kui Rahvusringhäälingu uudistetoimetus.
Tulemused siis sellised:
Poliitkuist kasutatud autode müüjate edetabel.
1. Toomas Hendrik Ilves 14%
2. Edgar Savisaar 11%
3. Marek Strandberg 6%
4. Ivari Padar 5%
5. Mart Laar 4%
6. Andrus Ansip 4%
7. Villu Reiljan 1%

Mitte üheltki ei ostaks kasutatud autot 40% ning öelda ei osanud 14%.
Uuringust leiame ka nii venelaste kui eestlaste autoostueelistused.

Eestlaste edetabel:
1. Toomas Hendrik Ilves 18%
2. Ivari Padar 8%
3. Marek Strandberg 7%
4. Andruys Ansip 6%
5. Mart Laar 5%
6. Villu Reiljan
7. Edgar Savisaar

Venelaste edetabel:
1. Edgar Savisaar 28%
2. Toomas Hendrik Ilves 6%
3. Marek Strandberg 4%
4. Mart Laar 3%
5. Ivari Padar 1%
6. Anrud Ansip 1%
7. Villu Reiljan -

Tõsine uurimus, kas pole? Selged arvud reas ja puha.
Nüüd jääks ootama seda kui Rahvusrionghääling uurib, kellel õnnestub parimini lahti saada oma vanast pesust, riietest, tolmuimejast ja hakklihamasinast.
Siis võiks ju veel küsida ja uurida,
kas te seoksite tipp-poliitikul kinni kingapaela, kui ta vedeleb tugevate joobetunnustega maanteekraavis ning ulataksite seejärel talle uude mitteavanevase pakendisse pakitud kommi.
Rahvas peaks ka seda ju teadma.
Ja politoloogidel oleks taas mida kommenteerida.

Teadupoolest küsija suu peale ei lööda. Paregu tundub peaks vist natuke lööma küll...
...aga mine tea, ehk olen ma valesti mõistnud Rahvusringhäälingu suundumusi, et erakanalite nakkav eeskuju libistab ka avaliku uudistekanaligi pisitasa meelelahutusuudiste valda.

84% rahvast tahaks Eestis näha Euroopa esimest ökolinna

Tõsi, tegemist on rahvaga, kes käib lugemas mu võrgupäevikut.
1% leidis, et ökolinna teema ei puuduta neid
3% arvas, et seda pole vaja
ning
11% arvas, et nad ei tea, mis see ökolinn on.

Igatahes on võimalik eeloleval laupäeval (1. detsembril) osaleda
Tallinnas Rocca al MAre koolis algusega kell 11.00 toimuval konverents-arutelul
ÖKO-EESTI
Minu teada on veel mõningaid vabu kohti ja ega see kool pole kummist nii, et huvilised kiirustage!

Nafta ja tuumavaba USA aastaks 2050

Ajakirjas Science for Democratic Action ilmus Arjun Makhiani artikkel Carbon-free and Nuclear-free.
Tegemist on Energia ja keskkonnauuringute instituudi väljaandega.

Vähendamaks süsinikurohkete deposiitide kasutamist ja tuumaenergia kasutamist on vaja mitmekesistada nii energiamuundamise tehnoloogiaid kui seda majandusharu tervikuna. See on tegelikult ainuke mõeldav lahendus ka Eesti jaoks.
Naftasõjad ei lõppe rahulikult mitte nafta lõppemisel vaid võiksid lõppeda oluliselt enne seda: energiatehnoloogiate muutmise kaudu.

On kasutu ponnistada lootusetult madala kasuteguriga sisepõlemis- ja turbiinmootorite edendamisega. See on pigem selline ajalooline valik, mis tehti vedelkütuste olemasolu tõttu. Carnot' tsüklist tõhusam energiamuundmaine on see mida vajatakse. Jutt on siis nii kütuselementidest kui suure mahutvusega akudest ning superkondensaatoritest. Need on seadmed, millega toota energia liikumiseks kui ka need, millesse salvestada näiteks tuulikutest tulev kasutamata jääv energialiig.

Eesti jaoks on juba täna olemas võimalus muutuda märkimisväärselt naftavabamaks järgneva 10-15 aasta jooksul. Nüüd, kui asume tähistama Eesti Vabariigi 90 aastapäeva on põhjust mõelda nende asjaolude peale, miks sellest ajast on sedavõrd vähe olnud vabadust.
Üks põhjus on kindlasti ka kaubanduslik ja majanduslik liigsõltuvus Venemaast: riigist, milles pole olnud ei demokraatlikku ühiskonnakorraldust, kus vaba ajakirjandus ja sõnavabadus on nagu veidrike väljanäitus, millel osalejad vahel harva ka laiali jooksevad...riigist, mille asjaajamise kultuur sarnaneb ehk kõige rohkem pigem 19 sajandi Preisimaaga kui sellega millega oleme harjunud.
See on venelaste tee oma riigikorralduses ja me peamegi sellesse suhtuma rahulikult. Parim viis seda teha on olla ka neutraalne nende ahvatluste ning võimaluste suhtes, mida pakub venemaa üüratu toorainekaugas. Muutes Eesti naftasõltumatuks ühiskonnaks kaob ka vajadus arvestada nii idapoolsete ahvatluste kui paljudega sealtpoolsetest riskidestki.
Jagades ja kosutades üleilmselt teadmist ning kultuuri ei pea me naftasõltuvusest vabadena olema mõjutatud üleilmse kaubanduse paljudest nafta ja gaasiga seotud pingetest. See oleks hea ja Eesti ühiskonna jaoks kestmist tagav valik.

NB! Siin lehel on avatud ka hääletus selle üle, kas Eesti võiks olal nafta ja tuumavaba riik. Hääletage!

Tuumajaama oodates

Te ju kõik tunnete akadeemik Raukast. Anto Raukast. Tublit ja tarmukat inimest. Sedasama, kellele kangesti meeldib tuumajaamandus. Ta on valmis rääkima pikalt ja pikalt sellest kuidas Eestisse tuleks ehitada 1, 2 ja koguni 3 tuumajaama. Seda vaatamata asjaoludele, et olemasolevategi tuumajaamade jaoks jätkub tuumakütust ehk 70 aastaks ning, et uraani hind on viimaste aastate jooksul tõusnud ehk kiiremaltki kui nafta oma. Tuumaenergia osakaal kogu inimkonna muundatavas energiavoos (toitu välja jättes) kõigest 2%. Selle märkimisväärne kasvatamine pole majanduslikult ega tehniliselt kuigi lihtne ülesanne.
Oma esinemistes rõhutab ta sageli ka seda kui omakasupüüdmatu ta neis asjus on. Muretseb rahva ja riigi käekäigu pärast.

Kordi on mulle ette heidetud nagu olevat mul ärihuvid tuulenergeetikas ja seetõttu ma neid tuule- ja taastuvenergiaasju ajangi. Kinnitan jätkuvalt: "Ei ole!"
Toetan ja propageerin seda suunda, kuna pean sellist energeetikamuutust tulevikku silmas pidades üheks oluliseks ja sõltumatust tagavaks lahenduseks Eesti jaoks.

Vaadakem aga nüüd seda tuumjaamaplaani.
Raukas kirjeldab Postimehes graniidikaevanduse plaani ja seob selle sujuvalt nii tuumajaama rajamisega kui võimalusega, et kõnelauses kaevanduses saaks ka võimaliku rajatava tuumajaama jäätmeid hoida. Mõnes oma esinemises on ta kinnitanud, et tuumajaam isegi võiks olla maa alal rajatud. Ohutuse tagamiseks.

Oma plaani on ta tutvustanud ka Horisondis

"Kui me ei taha jääda elektrita, siis on tuumajaam möödapääsmatu, ja kui juba riski peale minna, siis on otstarbekas jaam ehitada Eestisse. Teoreetiliselt on seda võimalik viia maa alla, näiteks Maardus, kui sinna eelnevalt rajada graniidikaevandus. Maa-alune jaam oleks täiesti ohutu."

Nüüd edasi on akadeemik Raukas ka täiesti praktiline (ja osaluse kaudu kasumit taotlevas ettevõttes ka arusaadavalt omakasupüüdlik) inimene sest jõuab kõige muu kõrval olla ka OÜ Maardu Graniidikaevandus osanik:

OÜ Maardu Graniidikaevandus osanikud on
Peep Siitami firma OÜ Exsto Konsultatsioonid,
Tallinna Tehnikaülikooli emeriitprofessor Alo Adamson,
Inseneribüroo Steiger OÜ juhatuse liige Erki Niitlaan ning
akadeemik Anto Raukas

Kõnealune Peep Siitam juhtis 2007 aasta juuli keskpaigani ka Merko Kaevanduste nimelist ettevõtet, milline oma põlevkivikaevandamise õigused Uusnova kaevandusalal müüs Viru Keemia grupile. Merko Kaevandused (Merko Grupi tütarettevõte) oli selle ajani üks jõulisemalt põlevkvikaevandamise mahte suurendada soovinud etetvõtteid.

Mõnda aega tegeleb hr Peep Siitam aga juba majandusministeeriumis. Ja ei millegi muu kui Eesti energiatehnoloogiate riikliku programmi arendamisega...
..ega ometi ei loe me tulevikus sellest programmist ka ühe väikese-väikese tuumajaama rajamise kohta? Näiteks graniidikaevandusse.
Ja mina veel imestasin...selle aasta augustikuul (kui rohelised kutsusid kokku erakorralise energeetikaistungi riigikogus)...mille pagana tõttu niiväga ei soovita energiaküsimuse arutamist riigikokku ja rahva ette tuua.

Ö-riik Eesti...avatud ruumi mõttetalgud

Hea rahvas...levitage teadet selle ürituse kohta. Ja loomulikult tulge osalema. Ega mujalt rohelist tulevikuvaadet ei tule kui me seda ise välja ei mõtle.

Edendamaks rohelist maailmavaadet meie ühiskonnas, korraldavad Erakond Eestimaa Rohelised, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon ja Roheline Värav
avatud ruumi mõttetalgud “ÖKO-EESTI?”
Üritus toimub laupäeval, 1. detsembril Tallinnas, Rocca al Mare Koolis aadressil Vabaõhumuuseumi tee 8.

Päevakava:
11.00 Registreerumine ja hommikukohv.
Tervitused ja ettekanded
12.00 Tervitused partneritelt
12.30 Fred Jüssi: “Roheline ja rohetu vaade”
12.50 Marek Strandberg: “Ökoriik ja keskkonnajulgeolek”
13.10 Prof. Eero Paloheimo: “Euroopa esimene ökolinn Eestisse?”
13.30 Hardo Aasmäe: “Läänemerejulgeolek ja merepiir”
14.00 Lõuna. Tutvumine Rocca al Mare Kooliga.
Dispuudid teemal: “Eesti tuleviku “kolm vaala”: energeetika, haridus ja demokraatia”
15.00 Tulevikuenergeetikast vestlevad Andres Tarand ja Valdur Lahtvee
15.20 Tulevikuharidusest vestlevad Peeter Kreitzberg ja Mikk Sarv
15.40 Tulevikudemokraatiast vestlevad Eiki Nestor ja Marek Strandberg
16.00 Avatud ruumi arutelud gruppides
19.00 Seltskondlik koosviibimine suupistete ja muusika saatel, klaveril mängib Margus Kappel

Ootame mõttetalgutele kõiki, kes hoolivad sellest, et riik, majandus ja ühiskond ei areneks keskkonna arvelt – riigi- ja kultuuritegelasi, teadlasi, keskkonnatundlikke noori, erakonnaliikmeid ja nende kaaslasi ja kõiki teisi.

Üritusel osalemiseks palume eelregistreerida e-posti aadressil: maireforsel@hot.ee või internetis: roheline.erakond.ee Osalemistasu 100 EEK, mis sisaldab kogu päeva toitlustamise. Erakonnaliikmetele osalemine 50 EEK. Üliõpilastele, lastele ja pensionäridele osalemine tasuta. Osalemistasu saate maksta kohapeal sularahas või ülekandega erakonna a/a 221029698609, selgitusse märkida: osalemistasu.

Lisainfo: 55520105 (Katrin) 55520107 (Alvi)