laupäev, 26. juuni 2010

Kas meie vabadusesammas on äkki plastikust?

Tänu nurgaliistude ärakukkumisele on vabadusesamaba anatoomia kõigile näha.
Samba juurdegi minnes on näha, et ka trepi graniitkivid on kinnitatud mingi seguga, mis on hakanud päris kiiresti lagunema.
Näha on see siin:


Pildil: Sambaesiste trepiplaatide alt välja "roomav" lagunenev aluskiht.


Pildil: Trepiplaatide alune lagunemine. Sellist ehituspilti nähti sageli nõukogude ajal, kui segus hoiti kokku tsementi ja liialdati liivaga. Aga ega meie vabaduse alused ongi väga "mitmekesised"


Pildil: Irduvad tükid astmetealusest materjalist on märkimisväärse suurusega.

Sambaesistest graniitplaatidest on nähtav osa mõradega, mis tähendab seda, et kas alus või kinnitus on asunud "mängima".

Samba servapraost sisse vaadate kerkivad mitmedki küsimused.

1. Klaasplaatide (õigem oleks öelda väidetavate klaasplaatide, aga sellest juba hiljem) roostevabast terasest kinnitused on nähtavalt paindunud.
Kasutatud on roostevabast terasest keevitaud konstruktsioone, mis on 8 mm poltidega kinnitatud samba betoontüve külejs olevale karkassile.


Pildil: Läbipaindunud sambaplaatide kinnitusalus (ümbritsetud ringiga ja näidatud nooltega)

2. Klaasplaadid ise on aga üksjagu omapärase konstruktsiooniga.
Kahelt poolt on jääd meenutav sisemine kiht kaetud umbes 6 mm paksuse klaasplaadiga.
Kummailmne on see, et ka väidetava klaassisemuse servad on kaetud kah klaasliistudega.
Jäälaadne materjal meenutab aga lähemal vaatlusel seda, mida on võimalik saavutada ka läbipaistvat epoksiid või muud orgaanilist polümeerset materjali kasutades kui sinna sisse segada erineva kujuga klaasitükke (need on sammast vaadeldes näha). Kõvastuva polümeevaigu sisse on võimalik ka mulle tekitada (needki on selgelt plaatide vahel näha) erineval moel.
Asajtundjad teavad mitmeid viise kuidas kõvastuvat vaiku mullitama panna. Epoksiid hakkab mullitama kui sellesse on süstitud näiteks piirituse või muid kergaurustuva vedeliku tilku ja need küvenedes kuumnevas epoksiidis lihtsalt aurustuvad. Neid võtteid on veelgi.


Pildil: Sambaplaadi servad, mis on kaetud klaasribadega (näidatud punaste nooltega). See asjaolu viitab, et plaadi sisemus võib olla valatud mingits plastikust, mille sekka on segatud klaasitükke. Klaasitükid ongi nähtavad tänu plastiku ja klaasi erinevatele murdumisnäitajatele.
Küsimus, mis üleval on järgmine: miks peab väidetava klaasplaadi, mis on kahe kaitsva plaadi vahel servadesse kinnitama klaasribad?

Kas on võimalik saada avalikult vastus sellele, et meie sammas ei ole valmistatud mitte plastmassist vaid ikkagi klaasist?

Ja kui tegemist on plastikuga siis on ju selge, et enamus sellest polümeerist, millest see sammas on võimalik, et kokku valatud, ei saa maksta rohkem kui 1-2 miljonit krooni.

Tõsi ju on, et plastmass on veelgi moodsam materjal kui klaas (klaasi moodne loomus oli see, millele samba loojad sageli rühusid).
Vabandan muidugi ette kui mu kahtlus, et sammas on valdavalt plastikust on tõele ei vasta.
Juhul muidugi kui samba valmistamisel on kasutatud epoksiidi siis on asjakohane märkida, et silikaatklaas n vaid osaliselt läbipasitamutu ultraviolett-valgusele. See viimane aga sööb epoksiidvaiku ja muidki plastikuid üsna tublisti.
Kurb kui meie vabaduse sümbol päikese käes kolletub või sootuks ära laguneb.

teisipäev, 22. juuni 2010

Lühem tööaeg = parem elu!


Kui pikk siis on tegelik tööaeg (palga eest kulutatud aeg) Eestis.
Statistikaameti 1999-2000 uuringu kohaselt mitte üle 4 tunni päevas.

Siin tutvumiseks:
Statistikaameti ajakasutuse uuring 1999-2000

Mida inimesed muul ajal teevad on sealt samamoodi lugeda.
Majandus on 2000 aastast kasvanud ca 1,4 korda. Vaevalt et sama palju on kasvanud tööle pühendatud ajakasutus. Aga isegi siis ei ületaks saadud ajakasutus pakutud 30-32 tundi tööaega nädalas. Aga nagu me teame ei ole Eesti majandus kasvanud mitte meie tööpanuse kasvamise arvelt vaid tuleviku arvelt elamise tõttu (kinnisvaralaenud ja muud laenud)
Hea oleks muidugi kui samalaadseid ajakasutuse uuringuid tehtaks sagedamini.

Ettepanek normtööaega lühendada on tekitanud raevukaid vastuväiteid. Kelle arvates kaob palk, kelle arvates peaks just rohkem rabelema.
Tööandjate esindaja peab ettepanekut populistlikuks. Vaevunuks tööandjate esindaja kordki vaatama sedasama statistikaameti uuringut, millele ülalpool viitasin, oleks ta aru saanud, et tegelikult röövitakse tööandjatelt ikka härjalt aega. Pool makstud tööajast kadus ei kuhugi 10 aastat tagasi. Nüüd on ehk olukord parem aga ilmselt vaid natuke parem.
Loomulikult on iga kui ajavaras olukorras, kus ta leiab põhjenduse igale kui varastet sekundile. Loomulikult ei ole kõik ka ajavargad…keegi teeb ju varastet töö kah ära. See võiks olla aga ametiühingute või sotsialistide asi…võrdsuse tagamine nimelt. Paraku nemadki põtkivad tööaja vähendamisele vastu tuues näiteid Pranstsmaalt, kus see ei olla õnnestunud.
Mis siis…kasutage tervet mõistust. Ajad on muutunud, teadmisi on juurde tulnud. Kasutage teadmisi, mitte eelarvamusi.

Siinkohal paar artiklit ja viidet selle kohta, millised on normtööaja koomale tõmbamisega seotud võidud ühiskonna ja ka majanduse jaoks.

Guardianis ilmunud artikkel New Economy Foundationi tähelepanekute kohta, mida toob endaga kaasa tööaja vähendamine


New Economic Founfdation'i uuring "Shorter working week soon inevitable, forecasts nef"


Uuring "A new organization of time over working life"


Head võidupüha ja jaanipäeva ja mida kõike veel…ja arvutage, kui mitu reaalselt töötasustet tundi te tööandja heaks näiteks juunikuu jooksul teinud olete. Või palju makstud töötunde tuleb teil kokku möödunud ja järgmise nädala jooksul.