teisipäev, 2. juuni 2015

TULIJAD


Solidaarsus?
Euroopa Liit on muu  hulgas üles ehitatud kaupade, teenuste ja ka tööjõu vabale liikumisele. Solidaarus avaldub muu hulgas ka selles, et Eestis koolitatud inimesed teevad tööd mujal Euroopa liidus ja loomulikult ka vastupidi.
Tööjõu vaba liikumisega seonduv solidaarus pole aga veel piisavalt täielik. Sellest on puudu Euroopa Liidu kodaniku baaspension. Kui tööjõud, teenused ja kaubad on ühine asi, siis on seda ka pension.
See võiks ja peaks olema tingimus, mida kõneks võtta rööbiti sellega, kui hakkame arutama Euroopa liidu seadustega sätestatud sisserändajate küsimust.

Turvalisus.
Meil, nagu aru saan, on riigina heameel pakkuda Ameerika Ühendriikidele võimalust selekteerida võimalikeks terroristeks kahtlaselt Kentmanni tänava kandis kummaliselt käituvaid kodanikke. No olgu.
Pole põhjust arvata, et religioonisõgedad (vast täpsem termin kui islamiäärmuslased, sest religioon on loomult juba üsna äärmuslik viis maailma mõista ja hinnanguid anda) ei kasuta hädasolijaid endi meie hulka sokutamiseks. Kasutavad. Nad on ise hädade põhjustajad. Nende keskkond ja eluviis, kust tulevad põgenejad. Seetõttu nad ju põgenevadki. Kuidas me oleme kindlad, et põgenema ajaja ei tule koos põgenejaga?
Ei teagi.
On meil hea plaan selles osas?
Ei ole.

Kliimapõgenikud.
Nagu joostakse sõgedate eest joostakse ka kehvade elutingimuste eest. Nende tekitajaks on ikka inimene ise. Süsinikuintensiivne majandus paneb liikuma need, kelle maad jäävad vee alal või kus enam toitu ei kasva muudel põhjustel.
Põlevkivikaevandamise mahtudelt soovitakse võtta piirid. Seda teeb armsalt õndsal moel geoloogiharidusega keskkonnaminister tulijatekriitilisest erakonnast. Seda kiidab põlevkivi kaevandava ettevõtte juht öeldes, et see loovat töökohti. Muidugi loob aga ilmselt neile tulijaile. Väheneva põlevkvikogusega oleks meil aga hoopis teistsugune majandus. Sellist õpetades ja harrastades saab luua eeskujusid, mis kliimapõgenemisele ehk piirigi paneks.

Koolid.
Me oleme okupeerinud Iraaki ja Afganistaani. Meie ka, eestlased. Oma sõduritega ja oma maksuraha eest. Me teame, et diktaatorid ja religioonisõgedad on kohe tagasi kui testosteroonirohkend noorsandid jäävad hariduseta ula peale. Tegevusetuks. Kalašnikov, RPG ja törts dogmaatikat teevad kiirelt oma osa ja vajadus ning tahe relvi abil muu ühiskonna toimimisse sekkuda ilmneb taas.
Me oleme jätnud tegemata sinna, kus oleme justkui lahendanud probleeme, valgustavad koolid. Me peame neid tegema sinna, kust tulevad hätta jäänud tulijad. See on ehk suurim Euroopa Liidu väljakutse, tegelikult kogu Läänegi väljakutse ehk. Miks ka mitte kaitsta siis neid koole ja neid õpilasi ja neid peresid, kelle lapsed seal õpivad, selle sõjalise ning diplomaatilise võimekusega, mis Läänel pakkuda.
Sedagi tuleb arutada ja otsustatada rööbiti tulijate küsimusega.
See on peamine tulijate küsimus.
Koolid 2
Kui tulijad kohal, siin. Eestis. Mis edasi? Mis keeles nad siin räägivad? Mis meelel nad siin mõtlevad.
Olen helistanud pankadesse ja kliinikuisse. Klienditeenidajad seal on selgeks õppinud midagi, mis kostub kui Eesti keel. Aktsendidki vaid aimatavad.
Vabalt Eesti keeles kõneldes käib äkki sideliines mentaalne klõps. Teispool kuuljale ei jõua kohale enamus vabalt räägitud keele nüansse.
Lihtsam on minan üle vene keelele või rääkida hästi lihtsate lausetega.
Need on venekeelse kooli viljad Eestis, kus õpitakse selgeks fromaalne aga mitte tegelik Eesti keel. 

See on meie võime õpetada Eesti keelt.
Mis keelt me õpetame ja kuidas? Neile tulijatele, kui nad on tulnud.
Millist meelt ja kombeid me neile õpetame ja kuidas?
Ses maailmas on ju põhjused ja nende tagajärjed nähtavad. Poliitkorrektse kaasatunde asemel (või pigem siis sellele lisaks) on vajalik proaktiivne tegutsemine, et põgenikemaade kultuur oleks arenenud nende raadiosaatjate ja arvutuite ja satelliitsidesüsteemide tasemele, millega seal lapsi kalašnikovi automaatidega tapatöödele suunatakse.
Lõppkokkuvõttes pole ju vahet, mis värvi on eestlaste nahk. Must, kollane või aadlikarva sinine. Meie ainus kokkulepe, ka Euroopa liiduga, on me enda põhiseaduses, et siin elavad eestlased ja see riik toimib eestlaste ja selle keele ja kultuuri heaks. See pole aga geneetilise rassi küsimus vaid memotüübi ja keele küsimus. Tulijad on teretulnud, kui memotüüp omaks võetakse.
Mõistagi ka siis kui me seda ikka ise ka esitada ja õpetada oskame.
Muidu paraku pole tulijad teretulnud muul moel kui turistidena.