Parema ja arukama tuleviku nimel peame oma müüdid ja muinaslood panema raamaturiiuleisse, sinna kus on nende koht. Ma pole küll üdini veendunud, et päkapikkudest, jõuluvanadest ning kõike seda põhjustanud loomis-, kannatamis- ja hirmumüütidest kinni hoidmine viib paratamatult vihkamise ja tülideni ning sõdadeni, kuid äärmuskristlus ei erine siiski millegi poolest äärmusislamist. Kahjuks on kirikute abil tiražeeritud ja institutsionaliseeritud religioon oma loomuses juba äärmuslik. Selmet külvata surmahirmu ja sundida inimesi alandlikkusele väljamõeldiste suhtes, saame ju täna ja probleemideta tähele panna inimesi. Loovaid, loonuid ja andekaid ning tähenduslikke. Alati on võimalik seda teha tegelikult ju seoses mistahes kuupäevaga.
Me oleme valguse rütmiga seotud. Kõik me siin
Maal. See on taevamehaanika, noh õigemini küll siis kosmiline mehaanika.
Valguse tekke ja kadumise rütm on me keelde ja kultuuri jätnud hulgaliselt
jälgi. Müütilisi ja tegelikke, muinasjutte ja tegelikke lugusid. Sel aastal oli
lühima päeva ja pikima ööga päevaks 21. detsember. Tänaseks nii seitsme miljardi
kanti kosunud inimkonnal on ilmselt iga päeva kohta leida mõni oluline sündmus
või tegelane. Päris tegelane, kellel ka tegelik roll ja kes on olnud oma näo ja
mõtete ning tegudega inimeste poole. Neid valgustanud ja harinud, säästnud ja
parandanud elukvaliteeti. Tegelikult! Mitte väljamõeldisena.
21. detsembril 116 aastat tagasi andsid Marie
ja Pierre Curie maailmale teada, et nad on avastanud raadiumi. Elemendi, mille
teisenemine andis meile teadmise selle kohta, mil moel püsivaks peetu on
tegelikult muutumises ja omaette arengus. Aatomituumad nimelt. See avas tee ja
võimalused, millega ette näha ja hinnata hädasid organismis ja neid ravida. See
pole imetegu vaid imetlust ja asutust vääriv tegu. Nii võiks see pööripäev olla
rahumeeli ka päev, kui meenutame sedavõrd suurt tähelepanekut me ümbruse kohta.
Imeteleme ja oleme tänulikud neile loojatele. Mitte ühele ja abstraktsele,
millist ju ilmselt tegelikkuses olemaski pole. Nagu ei käi tegelikkuses ka hunt
õgimas vanaema ja punamütsikest ega suuda jahimehed (kui midagi sellist ka
juhtuks) neid elusana selle koerlase kõhust päästa. Seda vaatamata asjaolule,
et muinasjutt punamütsikesest on ju üsna köitevgi.
Kirugem autosid palju tahes, seda täna, kuid
Henry Fordi esitletud sisepõlemismootor 24. detsembril 1893 on vaieldamatult
tähistamist väärt. Vabama liikumise pidu, kui soovite. Vabanemine
sunnismaisusest ja sunnisideesusest.
273 aastat tagasi 24. detsembril kinkis Rootsi
astronoom Anders Celsius meile tänaseni praktilise temperatuuriskaala. Küll
mitte 33 aastasena vaid 42 aastasena lahkunud Celsius avas maailmale paljutki,
selle hulgas ka näiteks virmaliste loomust. Taas helge inimene, tegelik
valgustaja, mitte müüt. Austamist ja mäletamist vääriv inimene, kui vaja leida
tähendust just sellele kuupäevale või ajajärgule aastas.
25. detsember on aga üldse vaimuvalguse tuleku
rõõmupäev. Sel päeval 1642 aastal sündis Isaac Newton. Sama aasta alul oli
lahkunud müüditeenritest murtud kuid oma veendumustele siiski sisimas kindlaks
jäänud helge inimene. Galileo Galilei. See juhtus 8. jaanuaril. Ehk sobiks seda
õpetlast meenutada hoopis kolmekuniga päeva (6. Jaanuar) fetišeerimise asemel. Kinkige tol
päeval üksteisele teadmisi ja tähelepanu. Raamatutena näiteks.
Pole ühtki põhjust, miks ei saa vahetada vaid
kord aastast müütidest tulenevat tähtpäeva igapäise aruka ilmapildi vastu.
Sellise vastu, kus tähelepanu keskmes on inimesed ja teadmised. Kas on tõesti
nii, et vaid ühes muinasloos kirjeldatud päeva raames muututakse ligimeste
suhtes tähelepanelikuks pakkudes neile toitu, riideid ja hoolt. See on ju
võimalik 365 päeva vältel. Probleemideta. Miks bluffida igavasest elust ja
kõigevägevama hoolest ja manitseda inimesi teadmistest hoiduma, selmet pakkuda
neile isegi meile täiesti jõukohast baasissetulekut? Lihtsaimat , arukamat ning
väärikamat lahendust varalise alanduse vastu. Elamisväärne on iga päev ja
maailm on parem paik kui inimesed sellest loomupäraslet selgemini aru saavad.
Vaieldamatult.
Inimeste elu on palju kirevam, köitvam,
armastusväärsem, edasiviivam, rahuludust ja õnne pakkuvam kui see, mida
kirjeldatakse dogmades ja müütides.
Head valgustuse aega! Head Isaac Newtoni
sünnipäeva ja meenutage siis jaanuari algupoole (tegelikult kolmekuninga päeva
asemel) Galileo Galileid, kel keelati kiriku poolt oma elu viimastel aastatel
kirjutamine ja mõtete avaldamine ning igasugune vaimne suhtlus. Laske oma ajud
ja mõtted ometi kord vabaks ning nautige elu ja inimesi.
