reede, 22. veebruar 2008

Raha või Eesti?

Ansip pidas Tartus kõne. Kritiseeris vabariigi aastapäeva puhul pisikesi intriigimeistreid ja kinnitas, et tema valitsus küll ei võta vastu defitsiidiga riigieelarvet. Ja siis veel: tema nimelt ei tahtvat elada laste ja lastelaste arvelt.
No vaat-siis...ega me oma lastelastele raha ei kogu. Ikka haridust, kultuuri, võimalusi...ja see kõik ei ole kogutav rahana vaid ehedalt: hariduse ja kultuurina ikka. Ja muidugi peame me hoidma keskkonda, loodust...need on põhi- ja püsiväärtused, mitte raha.

Ja just keskkonnaraiskamist jätkuvalt harrastades elabki Ansip ja tema valitsus meie laste arvel. Elab meie laste ja nende tervise arvelt rääkides ka sellest kuidas alkoholireklaami keelamine ja müügiaegade piiramine on meeletu hoop inimeste vabaduste pihta. Ei ole...see on hoop meie laste tervise pihta.

Meie laste arvelt elamine on see kui minna nõudma Brüsselist õigust kasutada jätkuvalt samal moel ja ebaefektiivselt ja keskkonda kahjustades põlevkivi nagu siiani tehtud on.
Meie laste arvelt elamine on ka see kui kavandada Eestisse tuumajaam ja see valmis ehitada: meil on on napi julgeolekuvõimega muudki teha kui valvata ühe järjekordse julgeolekuriski järele.

Ei peaks vist üllatama, et Ansip ei suuda ka Eesti Vabariigi 90 aastapäeva kõnes kõneleda muust kui rahast. Kurb.
Külmutada investeeringud koolidesse ja koolihariduse kvaliteedi paranemisse....see on laste arvelt elamine. Kitsast ilmapilti tulevikus kroonidega laiemaks ei venita.
Laste ja lastelaste arvelt võlgu elada on sündsusetu nagu on sündsusetu nende arvelt ka koonerdada.
Täna on see hetk, mil me peaksime panustama energiasäästu, et parandada oma julgeolekulist olukorda.
Täna on ka viimane aeg kohendada hariduskorraldus selliseks, et kultuur laiali ei pudeneks.
Valikutes raha või Eesti tuleks olla ikka Eesti poolel, mitte öelda, et olles raha poolel olemegi Eesti poolel.