reede, 26. oktoober 2007

Rahvas ja Loojad

Riigieelarves on teadupoolest kirjas mida ja millise rahahulga eest teha kavatsetakse. Riigikogus on käimas riigieelarve arutelu. Milline on aga selle eelarve energeetiline ja kasutatud materjalide ja toodetud jäätmete jne kaal. Seda me paraku ei tea. Seda nimetas ka huvitavaks küsimuseks rahandusminister Padar kui kolleeg Toomas Trapido riigieelarve energiamahukuse kohta küsis. Meie maksukoormus on umbes 1/3 sisemajanduse kogutoodangust. Seega on suure tõenäosuega ka kolmandik meie saastest tulenev riigieelarve täitmisest...aga ega me seda ise ju ei tea. Keegi pole seda kunagi nii esitanud ega ka nii arvutanud.
Kui keegi ehk siinlugejaist on juhtunud riigieelarvet sirvima siis ilmselt on ta ka kogenud, et tegu on üksjagu logiseva ja ebaselge tekstikoguga. Pean silmas ennekõike seda osa, mis kannab nimetust seletuskiri. Riigikogu "vanad olijad" ja sellise eelarveesituse kultuuri loojad ütlevad, et kui asja selgemini väljendada üritadagi minevat asi velgi segasemaks. Nagu Alice imedemaal: selleks et paigal seista pead jooksma või midagi veelgi kummalisemat.

Et mitte lasta 2008 aasta riigeelarveeelnõusse kirjutatud loomismüüdil kaotsi minna toon siinkohal ära mahlase lõigu 2009 aasta riigieelarve seletuskirjast lk 412:

"Looduse, sealhulgas metsa ja kalavarude kaitse ning säästlik kasutamine." Tegevusvaldkonnas on seatud aastateks 2008–2011 järgmised strateegilised eesmärgid ning eesmärkide täitmiseks on kavandatud järgmised meetmed:

1. Eesmärk: Tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine. Indikaatorid ning oodatavad saavutustasemed:

1. Looduslikult esinevate liikide populatsioonide arv - saavutustase 2011. aastal on hinnanguliselt 45 000 organismiliiki. Hooldatud pool-looduslike koosluste pindala - saavutustase 2011. aastal ca 25 000 ha.
2008. aasta saavutustase: Looduslikult esinevate liikide populatsioonide arv - baastase 2006. aastal hinnanguliselt 35 000 organismiliiki, saavutustase 2008. aastal hinnanguliselt 40 000 organismiliiki. Hooldatud pool-looduslike koosluste pindala - baastase 2006. aastal ca 25 000 ha."

See on siis...nagu aimata juba võite...väljavõte keskkonnaministeeriumi haldusala eelarve seletusest. Nagu te aga lugeda võite toimub tänu riigieelarvele juba järgmisel aastal see, et täna väidetavalt teadaolevale ca 35 tuhandele liigile lisandub järgmisel aastal veel 5000. 2011 aastal on liike tänavuaastaga võrreldes juba 10 000 võrra rohkem. No tõeline loomine, raha sekkumine evolutsiooniprotsessi ja selle kiirenemine enneolematul moel. Sellist seletust peetakse loomulikuks...või siis eksituseks. Huvitav, palju seletuslikke eksitusi eelarves veel on?

Tegelikkuses on eelarve esitatav kindlasti selliselt, et iga kui esitatud arvu tagant on võimalik lugeda selle tähendust. Paberilt poleks see ehk nii lihtne kui juhul kui tegu oleks eelarve andmebaasiga. Kasvõi sellisega nagu saame lugeda-kasutada meie statistikaameti kodulehelt.

Esitlusvormgi võib olla paindlik flash lahendus, millega demonstreeritakse suhteid Ameerika suurettevõtteis

Organismide loomise võimele toetuv riik võiks aga oma kodanikele eelarvet kindlasti selgemalt ja e-riiklikumalt esitada. Mitte et ei võiks vaid suisa peaks. loomulikult tuleks kontrollida kas plaanitu on saavutatav kuid uskuge, lihtsam ja usutavam kui lugeda organismiliike ning uskuda nende lisandumisse on mõõta riigielu energiamahukust ja materjalikulusid. Ja seda tuleb ka tegema hakata. Et 2009 aasta eelarve oleks nii loetav kui mõistetav.
Maailma ja majandus on muide kirjeldatavad ja arusaadavad kui me neid ise arusaamatuiks ei puterda. Mittemõistmine viib aga paratamatult asendustegevuste harrastamiseni (kindlasti on ka neid "vanu olijaid" kes siinkirjutaja loo ka sellesse kilda lahterdavad kuid sõltumatul vaatlejal on alati võimalus ülaltoodud viitelt riigieelarve seletuskirjale seda imetabast loomismüüti ise lugeda üritada).
Teeme parima, et 2009 aasta riigieelarvest oleks võimalik ka selgelt välja lugeda, mida selle täitmine energiakulude ja looduskasutuse koha pealt tähendab. Nagu aru saate pole riigieelarves võimalik raha kokku hoida: kui jäetakse tegemata planeeritu rahalise kokkuhoiu nimel on etteheited kerge tulema. Riigieelarvet tehes ja täites on võimalik säästa ainult inimeste närve, loodust, kliimat ja energiat.

0% raamatupidamist!


Parem kui 0% tulumaksu-määr oleks 0% raamatu-pidamine...kas osadele või koguni kõigile ettevõtetelegi. Selles mõttes, et saaksite toime ilma raamatupida-jata. Oleks ju hea, mugav ja odav? Aga mitte päris nii nagu teile tundub. Aga hoopis makseserveri kaudu. Meil ju on soov liikuda e-riigi arengukanalis. Ja seda tulebki teha...laialt ja tulemuslikult.
Nüüd siis sellest makseserverist, mis peaks meid raamatupidamise kohustusest vabastama. Riigil on kaks olulist huvi seotult raamatupidamisega:
1. Et maksuarvestus toimuks õigel alusel
2. Et majandusarvestus toimuks õigel alusel.

Makseserveris oleks iga tehtav makse kirjeldatud ka konkreetse seosega: ehk mille eest makstakse ning miliste lepingute ja maksukohustustega konkreetne makse seotud on. maksate palka üle makseserveri ja samas tasute ära ka sotsiaalmaksu ja tulumaksu jne. Nii võiks näiteks sellesse makseserverisse esitaud maksmisele minevate arvete puhul teha ettevõttesõbraliku möönduse, et käibemaks makstakse arve maksmisel, mitte arve väljakirjutamisel. Ehk selliseid maksutehnilisi sõbrailminguid võiks veelgi olla.
Igatahes oleks makseserver mehhanism, millega kindlasti paraneks väikeettevõtete maksedistsipliin, millega majandusarvestuks korrastuks ja mis kõik veel.

Makseserveris arveldades kaoks vajadus ettevõttel veel lisaks mingit raamatut pidada. Tuleks kohanduda etteantud kontoplaaniga või valida pakutavate hulgast see sobilikem....ja olekski kõik. See oleks loogiline jätk ettevõtete kiirele asutamisele ja e-maksuametile. Muide: ka majanduslikult pingelisemaks muutuvates oludes oleks ehk hea kui teatud majandussektorist saabuksid majandusarvestuse signaalid kiiremini kui praegune kuine aruandeperioodist tulenev viivitus seda võimaldab.
Ettevõtjad...nõudke makseserverit ja 0% raamatupidamist!

Eesti ja Brüsseli eesti keeled


Tänasel Riigikogu Euroopa asjade komisjoni istungil oli mul taas võimalik kogeda tõlkevigade juurdumisnähtust. Nimelt arutati muu hulgas ka Eesti seisukohti ühe Euroopa kütusesedusega (Direktiiv 98/70/EÜ), milles käsitletakse siis erinevate kütuste kasviuhoonegaaside heitmete arvestuslikke koguseid. Siinkohal kerkibki meie ette uus eestikeelne sõna "gaasiõli". Tegemist on ebaõnnestunud tõlkega inglisekeelses ilmas diiselkütuse tähenduses olevast "gasoil" -ist.
"Gaasiõli" asemel, kui seda üldse on põhjust asendada muuga kui "diiselkütusega", oleks põhjust kasutada siis terminit "kütteõli"

Kui veel kevadel...kui see termin esimest korda minu silma sattus...leidus Google-is ehk mõnikümmend viidet sõnale "gaasiõli" siis nüüd on see otsingus kasvanud juba 716-ni.
Aimatavalt on Euroopa keelepaabelis sellise kahestumise põhjus ehk selles, et mingisse dokumenti on sõnale "diesel fuel" lisatud selle sünonüüm "gasoil" ja tubli tõlk on selle ka siis niimoodi jaotsesõnu ka ära tõlkinud. Vaevalt , et eesti keel sellest rikastub küll aga muutub mõistmine segasemaks.
Esialgu annab sõna "kütteõli" google-is veel 49 900 vastet ja "diiselkütus" 12 300 vastet nign "diislikütusele" 89000 vastet.
Täna oli siis kuues kord riigikogus, kui ma asjakohasel koosolekul palusin seda tõlkesegadust kohendada.
Peaks vist keeleinspektoritki asjast teavitama?

Tuulevale Äripäevas



Eks ajakirjanikud tuginevad oma allikatele ja arusaamadele. Sageli juhib "allikas" tähelepanu sootuks mujale kui vaadata tasuks. Nagu mustkunstiski: kui teie arvate, et trikki tehakse on see tegelikult juba sündinud. Nagu sünnib päevast päeva raske tööna ka arusaam, et tuulenergia on kulukas, kallis ja keskkonnavaenulik. Selmet vaadelda tühja ämbrit võiks ehk vaadata allika tühja pead!

Pisikestest valedest koguneb suurem. Lõpuks saab neist eelarvamus. 26 oktoobri 2007 Äripäeva artiklis "Unustage lumi, tulemas on viinamarjad" kirjutab autor: "Võtame näiteks tuuleenergia. Tuulegeneraatorite ehitamiseks, püstipanemiseks ning tööshoidmiseks on kulutatud energiat kordades rohkem kui nende eluaega vaadates tagasitootmisele kuuluv hulk."

See on aga vale. Kirjutasin sellest ka loo auorile. Ajaleht sai mult sellise kirja:

Tervist....

Väidate oma artiklis "Unustage lumi, tulemas on viinamarjad", et:
"Võtame näiteks tuuleenergia. Tuulegeneraatorite ehitamiseks, püstipanemiseks ning tööshoidmiseks on kulutatud energiat kordades rohkem kui nende eluaega vaadates tagasitootmisele kuuluv hulk."

Nimelt on tuulegeneraatori, mille võimus on 3MW kogumass umbes 500 tonni ja 400 tonni sellest moodustavad mast ja vundament.
Masti ja vundamendi eluiga on kokku ehk ca 60-80 aastat: toris võib masti eluea jooksul vahetada nii mõnegi tuulegeneraatori. Generaatori enese eluiga on ca 25 aastat.

Nüüd teie kummalise väite juurde.

Tuulegeneraatoris kasutatavate materjalide valmistamise ja töötlemise koguenergiakulu on ca 40 MWh/t
Nii on vunvamendi (ca 250 tonni), mis valmistatakse peaasjalikult raudbetoonist valmistamiskulu mitte üle 25 MWh/t ning terasmastil mitte üle 30 MWh/t

Seega:
Vundamendi loomise energiakulu= 25 MWh/t x 250 t = 6250 MWh (vastab umbes 625 tonnile naftale)
Masti loomise energiakulu = 30 MWh/t x 150 t = 5250 MWh
Generaatori osa valmistamise energiakulu = 45 MWh/t x 100 = 4500 MWh

See teeb siis kokku 16 000 MWh, mis vastab umbes 1600 tonnile naftale.

Selle energia tootmiseks kulub tuulikul, mille võimus on 3 MW (enam vähem selle tuuliku komponentide massid on siin kirjeldatud) eeldusel, et energiatootmiseks maksimumvõimusel on kasutada 35% koguajast (avamereolukord) järgmine ajahulk:

Tuuliku aastatoodang (MWh-des) = 3 MW x 365 x 24 x 35% = 9200 MWh
Aeg, mille jooksul tuulik toodab energiakoguse, mis selle valmistamiseks on kulunud = 16 000 MWh / 9200 MWh = 1,7 aastat

Tuuliku eluiga kokku on aga vähemalt 25 aastat...pealegi kestavad mast ja vundament pikemat aega.
Nii toodab üks tuulik kogu oma 25 aastase eluaja jooksul ca 230 000 MWh elektrienergiat ja kui arvestada sellest maha selel valmsitamiseks kulunud energiahulk siis vastab tuuliku nö lisaaks toodetud elektrienergia hulk umbes 22 tuhandele tonnile naftale.

Kui ka eeldada, et tuulik töötab kehvemates tuuleoludes ei kasva tagasitöötamise aeg ligilähedalegi tuuliku 25 aastasele elueale.

Hea ajakirjanik. Seda arvutust aluseks võttes julgen väita, et te olete oma väitega eksinud ning avaldanud ajakirjanduses valeinformatsiooni ning palun, et te oma eksimusest ka samal teel teataksite.
Te olete kõnealuse väite esitanud mitte viitena vaid enese väitena.


Kui te lähtute oma erialalises tegevuses Eesti ajakirjanduseetika koodeksist (EAK) siis soovin, et avaldaksite eksliku väite ilmumise tõttu ka asjakohase paranduse (EAK: 5.3. Ebaőige informatsiooni ilmumise korral tuleb avaldada parandus).