reede, 26. oktoober 2007

Rahvas ja Loojad

Riigieelarves on teadupoolest kirjas mida ja millise rahahulga eest teha kavatsetakse. Riigikogus on käimas riigieelarve arutelu. Milline on aga selle eelarve energeetiline ja kasutatud materjalide ja toodetud jäätmete jne kaal. Seda me paraku ei tea. Seda nimetas ka huvitavaks küsimuseks rahandusminister Padar kui kolleeg Toomas Trapido riigieelarve energiamahukuse kohta küsis. Meie maksukoormus on umbes 1/3 sisemajanduse kogutoodangust. Seega on suure tõenäosuega ka kolmandik meie saastest tulenev riigieelarve täitmisest...aga ega me seda ise ju ei tea. Keegi pole seda kunagi nii esitanud ega ka nii arvutanud.
Kui keegi ehk siinlugejaist on juhtunud riigieelarvet sirvima siis ilmselt on ta ka kogenud, et tegu on üksjagu logiseva ja ebaselge tekstikoguga. Pean silmas ennekõike seda osa, mis kannab nimetust seletuskiri. Riigikogu "vanad olijad" ja sellise eelarveesituse kultuuri loojad ütlevad, et kui asja selgemini väljendada üritadagi minevat asi velgi segasemaks. Nagu Alice imedemaal: selleks et paigal seista pead jooksma või midagi veelgi kummalisemat.

Et mitte lasta 2008 aasta riigeelarveeelnõusse kirjutatud loomismüüdil kaotsi minna toon siinkohal ära mahlase lõigu 2009 aasta riigieelarve seletuskirjast lk 412:

"Looduse, sealhulgas metsa ja kalavarude kaitse ning säästlik kasutamine." Tegevusvaldkonnas on seatud aastateks 2008–2011 järgmised strateegilised eesmärgid ning eesmärkide täitmiseks on kavandatud järgmised meetmed:

1. Eesmärk: Tagada Eestile omaste taime- ja loomaliikide elujõuliste populatsioonide, nende elupaikade ning looduslike ja poollooduslike koosluste püsimine. Indikaatorid ning oodatavad saavutustasemed:

1. Looduslikult esinevate liikide populatsioonide arv - saavutustase 2011. aastal on hinnanguliselt 45 000 organismiliiki. Hooldatud pool-looduslike koosluste pindala - saavutustase 2011. aastal ca 25 000 ha.
2008. aasta saavutustase: Looduslikult esinevate liikide populatsioonide arv - baastase 2006. aastal hinnanguliselt 35 000 organismiliiki, saavutustase 2008. aastal hinnanguliselt 40 000 organismiliiki. Hooldatud pool-looduslike koosluste pindala - baastase 2006. aastal ca 25 000 ha."

See on siis...nagu aimata juba võite...väljavõte keskkonnaministeeriumi haldusala eelarve seletusest. Nagu te aga lugeda võite toimub tänu riigieelarvele juba järgmisel aastal see, et täna väidetavalt teadaolevale ca 35 tuhandele liigile lisandub järgmisel aastal veel 5000. 2011 aastal on liike tänavuaastaga võrreldes juba 10 000 võrra rohkem. No tõeline loomine, raha sekkumine evolutsiooniprotsessi ja selle kiirenemine enneolematul moel. Sellist seletust peetakse loomulikuks...või siis eksituseks. Huvitav, palju seletuslikke eksitusi eelarves veel on?

Tegelikkuses on eelarve esitatav kindlasti selliselt, et iga kui esitatud arvu tagant on võimalik lugeda selle tähendust. Paberilt poleks see ehk nii lihtne kui juhul kui tegu oleks eelarve andmebaasiga. Kasvõi sellisega nagu saame lugeda-kasutada meie statistikaameti kodulehelt.

Esitlusvormgi võib olla paindlik flash lahendus, millega demonstreeritakse suhteid Ameerika suurettevõtteis

Organismide loomise võimele toetuv riik võiks aga oma kodanikele eelarvet kindlasti selgemalt ja e-riiklikumalt esitada. Mitte et ei võiks vaid suisa peaks. loomulikult tuleks kontrollida kas plaanitu on saavutatav kuid uskuge, lihtsam ja usutavam kui lugeda organismiliike ning uskuda nende lisandumisse on mõõta riigielu energiamahukust ja materjalikulusid. Ja seda tuleb ka tegema hakata. Et 2009 aasta eelarve oleks nii loetav kui mõistetav.
Maailma ja majandus on muide kirjeldatavad ja arusaadavad kui me neid ise arusaamatuiks ei puterda. Mittemõistmine viib aga paratamatult asendustegevuste harrastamiseni (kindlasti on ka neid "vanu olijaid" kes siinkirjutaja loo ka sellesse kilda lahterdavad kuid sõltumatul vaatlejal on alati võimalus ülaltoodud viitelt riigieelarve seletuskirjale seda imetabast loomismüüti ise lugeda üritada).
Teeme parima, et 2009 aasta riigieelarvest oleks võimalik ka selgelt välja lugeda, mida selle täitmine energiakulude ja looduskasutuse koha pealt tähendab. Nagu aru saate pole riigieelarves võimalik raha kokku hoida: kui jäetakse tegemata planeeritu rahalise kokkuhoiu nimel on etteheited kerge tulema. Riigieelarvet tehes ja täites on võimalik säästa ainult inimeste närve, loodust, kliimat ja energiat.

3 kommentaari:

R. Madiste ütles ...

Tere tulemast ja olemast!
See oli nüüd küll tore uudis, et
hr. Strandberg plogipidajaks hakkas.
Soovin jäksu!

Anonüümne ütles ...

Rohkem pilte, vähem juttu!

Ain Talihärm (taliharm@hot.ee) ütles ...

Keskkonnaministeeriumi pliiatsihoidjad on ilmselt vanade tegijate innukad õpilased. Asi see siis liike juurde teha, koalitsioonis otsustab selliseid asju enamus...