Alustame sedapuhku teisest otsast kui roheliste ette pandud ökomaksureformist on siiani räägitud.
Meie majandus vajab turgutamist ja see turgutamine vajab raha. Raha mida ei ole tänasel päeval just palju.
Roheliste vähemuvalitsuse toetamise plaani sisuks ei ole mitte aktstiiside ja ressursitasude tõus vaid hoopis muu asi. Selleks on kodude energiasäästlikuks muutmiseks vajalike tagatiste pakkumine.
Meie kava sisuks on 10 miljardit krooni laenutagatisi neile, kes on valmis oma kodusid energiasäästlikeks muutma hakkama. Mainitud aktsiisimaksude ja keskkonnatasude tõus ongi peaasjalikult suunatud sellele, et pakkuda tuge selliste renoveerimsprojektide käivitamiseks.
2009 teise poolaasta jaoks on neid rahalisi vahendeid vaja 130-140 miljonit. Nende hulgas on näiteks 50 miljonit krooni, millega kinni maksta kodude renoveerimiseks vajalikud eeltööd, projekteerimised ja ehitusjärelvalve. Need on kulutused, mida korteriühistud ei jaksa kada või on see nende jaoks liialt suur risk.
Meie sooviks on ellu kutsuda ka energiaagentuur, mis aitaks siis esilagu sedasama energiasäästukava ellu viia. Hiljem ka muid energeetika arengukavasid.
Täna ootab renoveerimist 25 miljonit ruutmeetrit kodusid. Sellel aastal saaks algust teha esimese miljoni ruutmeetriga ja see tähendaks ehitussektoris käibe kasvu nii umbes 5-6 miljardi krooni eest. See on aga juba 5-10 tuhat taastatud töökohta ehitussektoris! Need on töökohad, mis aitaksid tööd leida juba neil inimestel,kes on tänaseks töötuks jäänud. Leida reaalset tööd, mis loob väärtusi ja ei ole asendustegevus.
Millisest töökohtade kadumisest saab juttu olla hoopis vastupidine.
Ressursitasude ja aktsiiside tõstmine ja nende rahasummade sihikindel kasutamine on uue majanduskasvu aluseks.
Jutt sellest nagu põlevkivitööstus hääbuks või inimesed laostuksid kui peaksid ostma veidi kõrgema hinnaga bensiini kui täna. 2008 aasta jooksul kõikus kütuse hind, kui mäletate, umbes 2 korda. Oli raske aga ei mingit väljasuremist.
Uskuge või mitte aga näiteks põlevkiviõli tootmine on tulus juba 20-30 dollarise naftabarreli hinna juures.
Uskuge või mitte aga selsamal 2008 aastal oli hetki kui kütusehindade kõikumine ei mõjutanud inflatsiooni...vastupidi, inimesed muutusid säästlikemaks ja said selle tulemusena kaela mitte hädasid vaid veidi rohkem vaba aega.
Täna on naftahinnad ületanud 70 dollari piiri!
Väita, et kõnelaune kava hävitab majandust on enam kui silmakirjalik. See on suisa vale.
Mis on aga selge, on see, et kirjeldatud kava näitaks meile teed, kuidas Eestist majanduslikust ummikseisust välja tuua.
Mõelge, et kas äkki need, kes selle kava peale nii kurjad on ehk ei tahagi niipea majandushädadest lahti saamist. Sogases vees olla lihtsam kalu püüda.
