elektrilühis ja pumbad olevat seiskunud, mistõttu ka reaktor seisati.
Pildil: Riknenud Tsernobõli "emaplaat" Allikas: Google Earth
Mis toimus 1986 aastal Tsernobõlis? Seal katsetas Siberi soojuselektrijaamast pärit peainsener seltsimees Djatlov umbes sama asja. Tsernobõli reaktori turbiinid olid (vähemalt Tsernobõlis) seotud ka veepumpadega: kui reaktor töötas ja tootis auru toimisid ka sama võlli külge seotud jahutusvee pumbad. Djatlov katsetas seda , et kui reaktori võimust alandada siis kuidas käivitada varupumbad, et reaktor üles ei sulaks. Seda tehti seetõttu, et sooviti teada saada kuidas toimida juhul kui on vaja äkki mingi hädaolukorra puhul reaktorid seisata. Ajendiks oli asjaolu, et 1981 aastal ründas Iisrael Bagdadi lähistel asuvat Iraagi tuumajaama. Tegemist oli veel ehitusjärgus ja mittetöötava jaamaga. Venelased aga asusid pidama plaani kuidas samalaadsete olukordade puhul toimida kui sõjaliselt rünnatakse töötavat jaama.
Djatlov sundis Tsernobõli jaama töötajaid alandama reaktori võimust. See alaneski kuid kahjuks liiga kiiresti, sest turbiini võlliga seotud pumbad seiskusid enne kui diiselmootoreil pumbad käivituda jõudsid. Nähes, et reaktori temperatuur tõuseb, suurendas Djatlov uuesti reaktori võimust kuid selleks hetkeks oli jahutusveeta jäänud reaktori tuum sulanud ning jahutusvee taassuunamine reaktorisse ei aidanud..toimus plahvatus. Djatlov oli eiranud kõiki reaktori juhtimise reegleid ning see viiski lõpuks klatastroofini. Kust aga meie teame, kes ja kuidas parasjagu Ignalina jaamas toimetab?
Kui Ignalinas on samalaadne reaktor koos jahutussüsteemiga, siis on pumpade seiskumine ülimalt kriitiline sündmus: reaktori ja turbiini liig-kiire väljalülitumine võib tähendada reaktori ülekuumenemist ja reaktori keskme sulamist. Leedu parlament on sel aastal korduvalt mõista andnud, et valitsus peaks Euroopa Liiduga läbi rääkima, et Ignalina jaama teist ja ühtlasi viimast reaktorit ei seisataks 2009 aastal. Minu teada pole valitsus sellega nõusse jäänud.
Kui kellelgi on Ignalina jaama kohta andmeid, kas sealsed jahutusvee pumbad toimivad samuti kui Tsernobõlis või mitte...olge hea ja andke siin võrgupäevikus teada!
5 kommentaari:
http://lt.meie.tv/videos/Chernobyl_disaster_First_aerial_video__1.html
Päris sellist süsteemi nagu Tsernobõlis oli, ei eksisteeri enam:
leht http://en.wikipedia.org/wiki/RBMK väidab, et peale tsernobõli õnnetust kõik sama tüüpi reaktorid uuendati ohutuse tarbeks. Seal artiklis räägitakse küll kontrollvarrastest, kuid lõik "Previously the control rods were designed with graphite tips, which when initially inserted into the reactor sped up the reaction, instead of slowing or stopping it. This design flaw contributed to the first explosion of the Chernobyl accident, when the emergency button was pressed to stop the reactor. " annab alust arvata, et samasugust asja Ignalinas juhtuda ei saa, kui tsernobõlis...
Üldiselt aga ootaks juba, et saaks võimalikult ruttu uued kaasaegsed reaktorid sinna, et saaks tolle vana kolaka õigel ajal kinni panna.
Pigem muretseks Sosnovõi Bori jaama pärast. Mis on Eestile palju lähemal ja omab 4 RBMK reaktorit.
Milleks rahvast hirmutada, võiks ju omale enne Ignalina elektrijaama töötamise selgeks teha: http://www.iae.lt/inpp_en.asp?lang=1&subsub=12
Seal ei saaks ka siis Tšernobõliga võrreldavat pauku kätte, kui samasuguseid juhtimisvigasid teha või reaktorit samamoodi katsetada.
http://video.google.de/videoplay?docid=-810212229964120314&pr=goog-sl
Film rekonstrueerib viimased 60 minutit enne reaktori plahvatust. Küll on film saksa keeles.
Postita kommentaar