Oleks ju positiivne uudis igale kui kanafarmerile...see teade, et nüüd makstakse munade eest 500 krooni tükist. Kui hakata lähemalt uurima selgub, et selliseid mune ostetakse kokku üle riigi vaid 100 tükki aastas. Sellisel puhul võiks munatoetus olla isegi 1000 krooni! Või isegi rohkem!
Minu jutt tuleb aga hoopis Juhan Partsi kolmanda lapse seadusest. Niipalju, kui sellest on ajalehtedest lugeda, me sellst ju ka teame. Sellist seduseelnõu veel pole.
See on loomult sarnane Roheliste poolt valimiste eel välja käidud kodukavaga. loodetavalt see innustas ka Partsi oma kava looma kuid kurb, et see innustus oli mõnevõrra ühekülgne. Või on hoopis lähtutud õhukesest rahakotist...sellest ka see munajutt...et kui kõik ei saa siis saagu vähesed aga et see väheste saak olgu siis vormilt rikkalik. Kuhu aga jääb sel juhul vajadus kodanikke võrdselt kohelda?
Siinkohal veelkordselt kodukava põhialustest, mida ja kuidas see toetama pidanuks Roheliste kodukava alusel:
1. Oleksid olnud toetatud suuremad leibkonnad: sõltumata asjaolust, kas sama katuse alla on koondatud suur hulk lapsi või lapsi koos pere vanemate ja vanavanematega on tegu igatahes majandusliku sammuga. Seda seetõttu, et eraldi elamine (kui jutt on näiteks täiskasvanute vanematest või vanavanematest) on kulukas ja kulukas ka sotsiaalhoolekandesüsteemile. Samas: suure pere puhul ei ole mingilgi moel õigustatud lähtumine "värskelt" sündinud kolmandast lapsest. See on seaduseplaani see osa, mis ütleb, et toetuse saaja perre peab olema just sündinud "kolmas" laps...seda, nagu ma avalikest selgitustest olen aru saanud, kas siis kui peres juba on 3, 4, 5 või enamgi last...värske imik on möödapääsmatu eeldus.
2. Nagu loetust aru saan ei seata rajatavale või laiendatavale kodule mingeid tehnilisi ega energeetilisi nõudeid...ometi on vajadus vähendada elukeskkonna energiakulutusi üks kesksemaid ülesandeid, mis majandusministeeriumi ees seisab. Just kodu energiakulutused...lisaks siis suuremale leibkonnale...peaksid olema eesmärkideks, mida mistahes kodutoetustega saavutada.
Värskelt kolmanda lapse ilmale toonute krediidivõime suurendmaine on majanduslikult üsna mõistetav: lisaks ju sellele, et kolmandatele lastele ei pruugi jätkuda kodus tube väheneb ka sellise pere tarbimisvõime. Hoop sisetarbimisele on aga hoop meie majandusele...sest vaid sisetarbimisest see ju enamjaolt koosnebki. Laenupõhisest sisetarbimisest. Ja selles seoses on paljunejate krediidivõime säilitamine tõepoolest ülioluline.
Roheliste kodukava oli aga üles ehitatud sellele, et ahvatleda leibkondi looma (ehitades või renoveerides) ka energiasäästlikke kodusid...selliselt, et riikliku toe abil muutuks ka kasutatava elamistehnoloogia iseloom. Energiat säästvamaks ja selle kaudu ka inimest ennast säästvamaks.
Roheliste kodukava oli universaalsem nähes ette riikliku toetuse rajatud (nagu öeldud, kas siis ehitaud või renoveeritud) kodule, nii, et toetakse teatud põrandapinna ruutmeetrite arvu iga pereliikme kohta juhul kui loodud hoone toimib (tõestatult!) näiteks viie aasta jooksul nendesse energiasäästu raamesse mahtuvalt...ja selles loomulikult ka reaalselt see elatakse.
Selline lähenemine annaks majandusministeeriumile lisaks võimalusel toetada demograafilist kosumist toetada ka sisuliemalt energiasäästu. Miks energiasäästu, sest tagasihoidlikult viib iga 5 dollarit naftahinna tõusu Eestis välja 1 miljardit krooni aastas! See väliskaubandusdefitsiit häirib meie majandust nagu kahandavad ka suurte kütte ja elektrikuludega kodud seal elajate rahakotti.
Kui see "kolmanda lapse seadueks" kutsutud plaan pole veel lõpuni valmis, siis on mu tagasihoidlik pakkumine siinkohal, et ehk õnnestuks seda veidi toimivamaks ja inimesi võrdsemalt kohtlevamaks veel muuta. Rohelised oleksid kindlasti valmis oma tuge pakkuma selgitamaks, mida täpselt me oma kodukava välja töötades mõtlesime. Ja see mõte oli suunatud nii suurtele peredele kui energiasäästule....kokku hoidmisele ja koos olemisele ning kokkuhoidmisele.
Eks jään siis ühenduse võtmist ootama...et olla nagu kord ja kohus kaastaud.
Siinkohal väljavõte Isamaa ja ResPublica liidu deklaratsioonist Eesti tulevikuvaade: "...Teiseks kodanikuühiskonna ülesehitamise printsiibiks on kaasamine. Mäletame missugust rolli mängisid laulva revolutsiooni ja sellele eelnenud IME perioodi ajal loomeliidud, teadlaste ühendused, kutseühingud jt kodanikuühiskonna institutsioonid.....Vältimaks võimukeskseid otsuseid tuleb otsustusprotsessi nii seaduste ettevalmistamise kui ka täidesaatva võimu teostamise tasemel oluliselt suuremal määral kaasata Eestis olemasolevat oskusteavet ja ekspertiisi..." Tõsi see pole küll Juhan Partsi kirjutatu vaid Jaak Aaviksoo allkirjaga tekst.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar