pühapäev, 11. november 2007

Meie igapäine viin, lust ja lõbu...


Eelolev nädal toob riigikokku vast rohkem viinaarutelu. Pidi olema eelneval nädalal alkoholiseaduse parandamise arutelu. Minister jäi haigeks.

Mida aga teha, et vähem alkoholi joodaks? Joodaks vähem ega asendataks seda muu mõnukraamiga. Pean siin silmas narkootikume. Jagan siinkohal roheliste tänaseks kujunenud arusaamu. Neid, mida ka riigikogus eitama ja kaitsma hakkame

Esmalt lähtekohtadest. Alkohol pole paraku tavaline kaup vaid mõnuaine, mis küll koos lõõgastamisega ka enesekontrolli kaotab. Lisaks veel: kas ränk joomine või pisitasa tipsutamine on...mõlemad tervist kurnavad. Maksa. Sest mujal alkohol ei lagune.Nii pole alkoholi tavalise toiduga võrdlemine kuigi kohane.

Toit laguneb ja imendub enamjaolt nimelt seedekulglas. Viin pole ka sama nagu tubakas. Kui tubakakasutust piirata ei võeta selle asemele midagi muud...narkootikume näiteks.Viina asemele aga võetaks küll.

Ajaloos on erinevad ühiskonnad viinaga erineval moel toime tulnud. Mõned kultuurid on viinaga laostatud. Põhjarahvad Euraasias sovjettide poolt ja Ameerika põlisrahvadki sisserändajate poolt.Eestlased harjusid vinaga koos elama 18 . sajandi keskpaigast. Siis sai Balti Saksa aadelkond õiguse tsaariväele viina põletada. Enne oli toime tuldud lahjemate jookidega, millest surnuks või ajutuks ei joodud. Siis algas allakäik: viin muutus maksevahendiks, tekkisid kõrtsid ja muu selline.

Kui Karl Ernst von Baer 19. sajandi algupoole Eestlasi uuris tegi ta järelduse, et tegu on räpase ja harimatu rahvaga. Väga suure tõenäosusega oli see ka viina viga. Lõpeks oleme me viinaga koos elama õppinud...niivõrd kuivõrd muidugi. Maksa ja kõhunäärme tõbede hulk, mille kaasaaitajaks on alkohol, aina kasvab. Samavõrd kahaneb ka haigekassas olev raha. Rääkimata liiklus- ja tööõnnetusist, mis rahva veres väiksema alkoholihulga puhul olematud oleksid

Viina asendumist narkootikumidega me üle ei ela. Ei ela ka alkoholi arutut tarbimist, mis hakkavat peale keskmiselt 11 aasta vanuselt!

Umbropsu korraldatud viinapoliitka aga võibki viia viina asendumisele narkootikumidega
Kanepihooliklusest skisofreeniate ning psühoosideni või uute ja kirevama kogemusega mõnuainetni on lühike samm. Ega me tea sedagi palju me tegelikult siis viina alkoholi tarbime.
Toidukorvi statistika alusel on seda oluliselt vähem kui muust statistikast tuleneb. Nojah...eks toidukorvis olevat võidakse ju ka mingi sisemise tsensuuri alusel ilustada. See määrtatakse ju küsitlustest. Ehk peaks parema pildi huvides kaubakettidega koostööd tegema ja paluma neil tõesti ostukorv haaval...seda nad ju saavad..välja tuua mida, kui kallilt on ostetud. Saaks pildi selgemaks.

Nii tarbitakse täna perepiires (statistika mõistes) Eeestis vähem viina elaniku kohta kui ühiskonnas tervikuna (jälle statistikatst lähtuvalt). Ilma täpsete arvudeta poliitika tegemine pole just tark tegu.

Ehk siis nüüd roheliste viinapoliitliste seisukohtade juurde.

1. Alkohol ei vaja reklaami ja seda ei tohigi reklaamida.

Reklaamtekstid on kujundamas laste ilmapilti ja astunud muinasjuttude asemele. Reklaamikujund kleepub ning ei tule lahti...sellisena ju see mõeldud ongi. Reklaamitootmise iseloom on see, et kaupade loomus ja välimus muutub aina kirevamaks ja rikkamaks. Nagu enam-vähem sama sisuga pesupulber on eri kirevuses pakkidena kuhjaga ja kõikajal...nii on ka alkohol. Pesupulbri läbimüüki esitlusrikkus suurendab...viina omagi. Keelakem siis alkoholireklaam. Keelakem nihestunud märk (mille sisu reeglina rõõm ja lõbu) mitte viin ise

2. Alaelaised ei tohi olla alkoholiga mistahes puutumuses.

Ei avatud ega suletud pudelitega. Tegelikult ka vanemaid kaupluses abistav laps õllepakke tõstes või viinapudelit ostukärust kilekotti tõstmas on võigas vaatepilt. Lapsele aga alateadlikult harjumusi õpetav. Paratamatult. Nagu teatud mõttes on seda ka vahuveini pakendisse pakendatud suhkrulögagi...lasteshampus..teate küll. Sigarette immiteerivad mänguasjad muide on tänaseks keelatud! Nii ei tohiks alaealine vallata ka suletud viinapudelit, kuigi öeldakse, et mis siis kui ta on sattunud alkoholikollektsiooni pärijaks. Kui on siis vallaku seda kuni täisealiseks saamiseni tema eestkostja või vanemad. Erijuhuna seaduses. Suletud pudeli ja käes oleva taara vahele jääb mõni minut. Kui suur küll peab olema see korravalvurite armee, mis neid mõneminutilisi akte jälgida-avastada ja karistada suudaklsid. Suur, ütlen teile. Liiga suur. Toimigem siis arukalt: pole mingit arukat põhjust, et alaelaine peaks käes hoidma ja omama suletud alkoholipudelit. Ta ei saa ju ses mõttes omada ka tulirelva või lõhkeainetki...ka üksinda autorooli istumisel on oma ealine piir

3. Nii viinahoidmine kui ostmine on märgid...sündmused, mida matkitakse.

Lapsed matkivad. Vähendagem seda märgatavust lihtsalt moel: alkoholi müük toimugu muust toidu- ja kaubamüügist eraldi. Eraldi uks sisse, eraldi kassakäik välja lisaks veel kohustus pakkida ostetu läbipaistmatusse ning kaubamärgile ja tootele mitteosundavasse pakendisse. Ja selles muust poest eraldatud alas müüdagu kõike, mis alkoholiga seotud...ka alkoholivabu õllesid ja muud sellist kraami, mile nimi viinakraamile viitab.

Need on eeldused, et oleks võimalik olla ka tolerantsem viinamüüügikohtade lahtiolekuaegade suhtes...sest mittekättesaadav viin toob mõnutuhinas kodanikud narkokaubanduse huviorbiiti. Mõnuainet on nimelt lihtsam müüa kui salaviina.

Kui räägime laste kaitsmises viina eest siis on selge, et vaid alkoholiseadustega seda teha pole võimalik. Sportimisvõimaluste ja huvihariduse taskukohaseks ja kättesaadavaks tegemine on üks olulisi lisateid. Põlvkonna jooksul kallinevad ravivahendid ja võtted paratamatult.Loogem siis eeldusi, et raviaktide hinda tuleks korrutada võimalikult väheste patsientide arvuga. Meie tänastest valikutest sõltub see, kas sajandi lõpupoole mõni tedmamees samuti kirjutab, et eestlaste näol on tegemist räpase ja ahrimatu rahvaga või mitte.

Kui on siis veel, kelle kohta kirjutada.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Austraalias kehtib alkolitootjate poolt ellu kutsutud seadus: RSA - Responsible Service of aAcohol ehk siis Alkoholi Vastutustundlik Serveerimine.Üheski pubis ega baaris ei tohi vastava koolituseta ja sellekohase paberita isik alkoholi lauda serveerida. Ja koolitus on mitmetahuline, hõlmates oskuse õpetamist hinnata kliendi purjusoleku astet, kust alates soovitatakse viisakalt kohvi või vett, lõpetades viinasele kliendile takso tellimisega ja tema turvalisele koduteele kaasaaitamisele. Iga joomakoht vastutab oma klientide eest, igasse pubisse sisenenud klient võib olla kindel, et tal end mäluauku juua ei võimaldata, sellisena ukse taha ei visata ega koduteel paljaks ei varastata ( nagu meil kombeks on..). Kui tänavalt leitakse purupurjus inimene ja ta suudab tõestada, et ta just konkreetses baaris end selliseks jõi, langeb vastutus ka baari töötajatele ja omanikele.
Ja tegemist pole käsu ega keeluga, vaid vastustustundliku külalislahkusega.Nii seda selles riigis kutsutatkse.Tundub väärtusliku kogemusena, mis hästi toimib ja vääriks järgimist.

Anonüümne ütles ...

Tubli Marek!
Jõudu Riigikogus selliste arukate seisukohtade eest seismisel!
Targo

eva ütles ...

On jah hämmastav, kuivõrd istub ühiskonna teadvuses arusaam, et ilma alkota ei saa kuidagi, umbes et igapäevane õlu on inimõigus enne kõiki teisi ja küllatulijate mürgitamine suurim viisakus. Siinsed ettepanekud tunduvad mõistlikud, et seda suhtumist muutma asuda. Teostatavus? S.t oodatav vastusurve selles vallas -- meenutagem reklaamiseaduse tsirkust, nüüd tahetakse lisaks marketroididele ka kaupmehi sundida tegevust ümber korraldama. Mõlemal on "lahingukogemus" olemas...

Khm. Ma soovitan väga harva kellelgi spellerit kasutada. Sest näpukate tüüpi "eitama ja kaitsma" vastu see ei aita. Kumba siis, eitama või kaitsma? Hoopis esitama? Ent kui näpukaid on nii palju, et see tekstist arusaamist segama kipub, võiks siiski proovida. "hakakme", "psühhosideni" ja "mõnuainetni" püütakse raudselt kinni ja ärgitavad ka ülejäänud teksti üle lugema.

sven ütles ...

ma saan alkoholireklaami piiramise ideest aru, aga ülejäänud ideed ja kogu jutu toon tundub mulle hüsteeriline. hirm tuleb peale, nagu telejutlust vaataks.

olge lahked, süüdistage mind nüüd alkoholismis ja kõikides pattudes, mis maa peal olemas on, aga sellist äärmuslust on alati jube näha.

tegelikult, järele mõeldes - ilmselt hakkavad eestis tõsised probleemid otsa saama, kui kõige rohkem poleemikat tekitab riigikogus (ja ajakirjandused) alkoholi hind...

Hanna ütles ...

Reklaami osas igati nõus.Kes lapsevanematest vähegi oma lapsi tähelepanelikult jälginud on, märkab, kuidas isegi äsja kõndimaõppinud laps reklaamiklipi ajal teleka ette tardub ja osavalt pildiliselt ning helitaustaliselt üles ehitatud külgetõmbavat pilti vaatama jääb. Reklaam mõjub maagiliselt.
Samas muude piirangute osas ei nõustu. Lapsed matkivad, kuid on ka uudishimulikud keelatud asju proovima. Keelatud vilja kutsuv magusus. Sama lugu ju ka liiklusviisakusega - kes on teistega arvestav ja vastutulelik elus üldiselt, on seda ka liikluses. Alkoholi liigne silma alt äraviimine ei garanteeri kindlasti seda, et lapsed seda kunagi tarbima ei hakka. Pigem garanteerib seda ikkagi kodune lastetuba ja isiklik eeskuju. Vägisi ei saa elus midagi.
Samas söögi/joogikohtade vastutus oma kliendi heaolu eest oleks igati mõistetav. Me ei jooda ju oma kodus näiteks oma kalleid külalisi maani täis ega viska neid siis seejärel vastutustundetult ukse taha.

kristjan ütles ...

ma tegelikult pooldaksin eraldi alkopoodide lahtiolekut igas linnajaos. kas siis 24h või vähem. ei ole mõtet suures toidupoes eraldi "kärakakassal", nagu autor soovitas. ma ei pea silmas nurgapealseid viinapoolde, vaid korralikke alkokauplusi, kus lai valik ja asjatundlikud müüjad. samuti võiks tubakat seal müüa. pole ju vahet kas osta pudel head veini, liitrine "lauakas", sigareid või sigarette, see võiks olla muust toiduhankimisest eraldi.

Marek ütles ...

Tänud kirjavigadele osundamast...laadisin spelleri!

Anonüümne ütles ...

Hei, Marek!
Küllaltki lahedalt kirjutatud! Ei esine tobedat väljendit "alkoholi tarbimine" joomise asemel jms.
Aga pisut tõrva ka meepurki! Alkohol ja illegaalsed narkootikumid EI OLE MÕNUAINED vaid SÕLTUVUSAINED! Kui nimetame neid mõnuaineteks, siis jääb kõlama, et nad tekitavad mõnu ning kõik muu jutt jookseb inimese/eriti lapse ajust mööda! Aga oht peitub ju selles, et nad on tegelikult mürgid ja joove pole midagi muud kui (alkoholi)mürgistus (mis suure annuse puhul tapab inimese), ning lisaks kõigele on alkohol paljude haiguste riskitegur, s.h. ka vähi. Ja lisade lisaks - ikkagi sõtuvust tekitav aine, mis kukutab inimese varem või hiljem kuristikku.