teisipäev, 13. november 2007

Solk ja võim


Mulle kirjutas Meie Maa ajakirjanik Mehis Tulk järgmise küsimuse (refereerides seda esitades mu enda üht esinemist riigikogus):
"On teada, et meie kasutatavad veepuhastustehnoloogiad neelavad kohutavalt energiat. Saaremaal on näiteid, kus energiamahukus ehk elektrienergia kulu veepuhastusele on kuni pool puhastuskuludest. Kas valitsusel on selgeid plaane – kuigi see võiks olla omavalitsuse ülesanne –, millisel moel teha tehnoloogiavalikuid palju sisukamalt, just nimelt energia- ja materjakulude mõttes? Seda Saaremaa näidetki tuues on selge, et kui elektrienergia hind, nagu ka kemikaalide hind, tõuseb, muutub linnadest, kus puhastusseadmed on juba ammu valmistatud, kaugemal olevates kohtades reoveepuhastus väga kalliks. Mida sellises situatsioonis teha?"

Vastasin nii:

Peamine, mida teha, on valida sellised veepuhastustehnoloogiad, mille energiakulu on kordades väiksem täna laialtlevinud aktiivmudareaktor-tüüpi puhastite kuludest.
Tean mida räägin sest olen Ökoloogiliste Tehnoloogiate Keskuses osalenud sellise tehnoloogia väljatöötamises  ning rakendamises. Täna on Eestis kasutusel 3 sellist puhastussüsteemi. Sellist, mis puhastavad reovee algusest kuni looduspuhta veeni.
Neist kolmest vanim on rajatud 7 aastat tagasi ja töötab siiani. See asub Viljandimaal Kõos. Sealt sel suvel läbi sattudes uurisin ka vallavalitsusest puhasti väljavoolu mõõtmisandmeid. Need olid igati normis ja paremadki veel. Ja see puhasti kulutab aastas samapalju elektrienergiat kui kopsakama kontori kohvimasin. Ja seal on 300 elanikku!
Mäletan selgelt perioodi kui olime need tehnoloogiad loonud ja lootuses, et omavalitsused on mõistvad oma elanike suhtes võtavad kasutusse siis energiasäästlikd lahendused. Pean ütlema, et niivõrd rumalaid ja asjatundmatuid seisukohti nagu kuulsime selle tehnoloogia tutvustuskäikudel on harva kuulda olnud. Väideti, et tehislik ökosüsteem küll külmub  talvel, küll hakkab haisema, küll ei tööta talvel ja mis kõik veel. Selle peale ei osanud me muud öelde kui et, kas karu talvel töötab või ei tööta..aga see selleks.
Minu seisukoht on, et tänane ummikseis reoveepuhastustehnoloogiate rakendamisel pole muud kui 4-6 aasta tagune omavalitsejate ja keskonnaministeeriumi ignorantsus rakendada säästlikke lahendusi. Miks oli huvi teha valikuid energia ja materjalimahukate puhastite kasuks? Aga eelkõige selle tõttu, et sellise puhasti käigushoidmine ongi kulukas ja tagab käibe! Omavalitused on puhastite valikul lähtunud mitte arusaamast, et elanikkonnale tuleb pakkuda võimalikult soodsat teenust vaid arusaamast, et neile kuuluvatel vee-ettevõtetel peab hästi minema. Seda arusaama on toetanud ka ehitusettevõtted nagu kahjuks ka enamus konsultatsiooniettevõtteid, millised on olnud tihedas ja võimalik et majanduslikelt huvitatud seoses projekteerijate-ehitajatega ning samal moel ignoreerinud maailmas tänaseks juba üle 25 aasta teada olevaid säästlikke tehnoloogilisi lahendusi.
Täna on kaks omavalitsust teinud otsuse säästlkike puhastite kasuks ja võite isegi sealt järgi küsida, mida arvavatakse Holstres, Paistus ja Kõos neist puhastitest ja nende toimimisest.

Ühisveevärgi lahendusedki on kallinenud seetõttu, et on üritatud ehitada meie oludesse mittesobivaid tohutult pikkade vee ja solgitorustikega tsentraalseid puhasteid. Ükskõik kui suureks ehitatakse aktiivmudapuhasti ei lange reovee puhastamise energiakulu selles märkimisväärselt alla 1 kWh/m3 ja võib ulatuda kuni 7 kWh/m3...ökosüsteemses puhastis on see energiakulu aga mainitust 8-15 korda väiksem...ja seda sõltumata sellest, kas puhasti on rajatuid 10 eramaja juurde või 10 000 elanikuga linna.
Kohalike omavalitsejate ebakompetentsus ja vahel ehk ka liigne omakasupüüdlikkus, lisaks keskkonnaministeeriumi soovimatus süveneda energiasäästu temaatikasse sisuliselt, võimalik et korruptiivselt toiminud eksperdid ja konsultandid on üks võimalik nimi tänastele vee- ja kanalisatsiooniprobleemidele.
Lahendus on kiirelt ja läbmiõeldult rakendada uued tehnoloogiad ja sellega kõrvaldada varem tehtud vead, mitte neid vigu raha juurde kulutades süvendada. Laiemalt: omavalitsused on sedavõrd ülepolitiseeritud ja partokraatlikult kamandatud kogumid, et kohalike elanike huvidest ei vaevuta mõtlema ega neist ka aru saama. Ega rahva kohapealsed probleemid enne ei parane, kui kohalik võim suurel määral depolitiseeritakse. Solgipuhastus pole niivõrd maailmavaate kui terve mõistuse küsimus. Minu enda lootus on näha 2009 aastast parteimõjudest priisid omavalitsusi. Siis hakkaksid asjad ka ehk arukuse ja paremuse poole liikuma...planeerimises, ehitamises, hariduses, veemajanduses, kogukondade arengus...see kõik on täna lubamatult soiku jäänud. Kuni solk täidab suure osa kohaliku võimu sisust muutub ka kohalik võim paratamatult solgiks.

3 kommentaari:

nipi ütles ...

Kui planeerija soovib ca 100 eramuga ala juurde teie soovitatud puhastit rajada, kui palju maad selleks vaja oleks? Alalt, kuhu see puhasti tuleks rajada, voolab vesi läbi metsa praegu läbi oja lõhelistega asustatud jõkke. Kust leida see knowhow? Mis see maksab?

nipi ütles ...

uhhuu marek, ega sul vist vastust ei ole? promotavad tehnoloogiad osutuvad kuidagi küsitavaks antud juhul?

Marek ütles ...

Nii nüüd märkasin vastata.

100 eramuga all elab siis umbes 300-400 inimest, jah?
Kui nii siis võib arvestada maa-vajadusega, mis on ca 3000 - 4000 m2.
Sellise puhasti rajamine läheb koos projektreerimistöödega maksma ca 1,5 miljonit krooni. See pole hinnapakkumine aga hinnang.
Kui see maa-ala on summarselt sel asualal olemas võib selle puhasti rajada kla mitmes osas....minimaalselt nii 10 maja kaupa näiteks.

Huvi korral kirjutage:
marek.strandberg(at)mail.ee