reede, 5. juuni 2009

Vähemusvalitsuse teelahe



Muinasjuttudes on nii arukamatel kui rumalamatel rändajatel vahel vaja valikuid teha: minna kivist, puust või mõnest kükitavast sellist otse edasi, vasakule või paremale. Sellest sõltub nende edasine saatus.
Need valikud on tänagi olemas: keskerakonnaga koos saab valitus minna astmelise tulumaksu teed aga ainus küsimus on see, kust see tulu langevas ajanduses võtta; sotsialistidega saab valitsus minna lihtsat tulumaksu tõstmise teed ja rohelistega maksubaasi muutmise teed...tegelikult on neid teid veel kaks: Kundla tee ja Rahvaliidu tee. Kahjuks ei tea me nende täpsemast sisust veel.


Samal ajal Lätis, nagu teate jätkub asjade hapuksminek. Eesti lõunapiiril olev hapnenud rahanduse ja majandusega riik oleks Eestile paras haisupomm, mis ka meie usalduse madalal hoiaks ja siit kõik huvilised eemale peletaks. Mitte, et ma arvan, et lõunanaabrite häda meile korda ei peaks minema aga lati kursimuutus langusele tähendaks katlusi ka Eesti usaldusväärsusele.
Milline on siit pääsetee. Aga loomulikult jõulise majandussõnumi välja andmine selle kohta, et meil on võimet oma asjadega toime tulla. Need oma asjad ei oel aga ainult eelarve kärped ja riigisektori kokku tõmbamine.

Teadupooelst toetasid Rohelised vähemusvalituse edasikestmist ja riigikogus kahe valitsuserakonna plaanidele toe andmist juhul kui ollakse nõus vajadusega muuta maksubaasi alust ja nihutada maksukoormus isikumaksudelt ja käibemaksult ressursimaksudele (kaevandustasud, kütusemaksud jms).

See on ainus reaalne tee ka majanduse ümberkorraldustega alguse tegemiseks kui selleks vaid tahtmist on.
Küsin siingi: kas teie head lugejad olete valmis selleks, et kütusehind tõuseks 2-2,5 krooni võrra kui teate, et kaubad käibemaksu tõusu tõttu ei kalline ja keegi teilt ka rohkem tulumaksu selle peale ei küsi?
Selle tulemusena saaks riik tagada õppelaenude toetused, toetada ettevõtluse arengut turgutavad toetused ja palju muudki mis ühiskonnale majandava näo tagasi tooksid. See aktsiisitõus tagaks muu hulgas ka eelduste ning tagatiste tekitamise näiteks meie poolt juba arem välja pakutud kodude energiasäästlikuks renoveerimise kava. Selle kavaga saaks 2-3 aasta jooksul tööd 22-28 tuhat inimest!

Mida see 2,5 krooni kütusehinnas (aktsiisimaksuna lisatuna) siis tähendaks? Ei rohkem või vähem kui 3,15 miljardit krooni aastas! Pered või inimesed, kellele auto hädavajalik ja möödapääsmatu saaks sellest summast ka aktsiistõusu kompenseerimiseks toetadagi.
Olgu öeldud, et käibemaksu tõus 20% annaks vaid 1,7 miljardidt lisatulusid kui käibed ei lange ja inimesed varimajanduse poole ei pöördu.

Kallimaks maksustatud fossiilkütused toovad kohale biogaasi ja muude uue põlvkonna biokütuste tootjad. Nagu öeldud kasvab sellises olukorras ka huvi muu energiasäästu järele.

Kui latt kukub ei aita Eestit valitusjuhi kasvõi Vatikanis antud vanne, et oleme valmis kärpima ka 90% oma riigieelarvest. Huuu keeers? küsivad ajakirjanikud ja analüütikud.
Positiivset sõnumit on vaja ja uudsust. Tahate või mitte, selleks uudseks sõnumiks on majanduse roheliseks pööramine ja fossiilenergiast ning maavaradest maksude välja pigistamine selle nimel, et tulevikus saaks teistmoodi. Säästlikult ja arukalt ning uut moodi majandades.
Kukkumisest on vaja hoog saada uueks tõusuks...ja see Eesti rohelise revolutsiooni idee ju müüks küll. Kõik oleksid põnevil ja ootas, et mis saab. Ootaksid nii, et ei märkaks mures Lätitki meie kõrval...ja ehk saaks Lätigi meie tehtust nii indu kui abi.
Esmaspäev on oluliste valikute päev...eks me näe kas on sündinud läbirääkiv või läbilõikav valitsus. Suhteid läbilõikav.

12 kommentaari:

Lis ütles ...

"Kütusehind tõuseks 2-2,5 krooni võrra kui teate, et kaubad käibemaksu tõusu tõttu ei kalline ja keegi teilt ka rohkem tulumaksu selle peale ei küsi?"

Kaubad kallinevad aga transpordikulude tõusu pealt küll, suures osas toidukaubad näiteks. Kuid põhimõtteliselt ei ole paha mõte omandit mõnevõrra maksustada. Veel parem oleks aga tulubaasi nihutamine üksikisikult ettevõtetele ja kehtestada ettevõtete tulumaks. Soovitavalt nii, et alustavad ettevõtted ei peaks seda maksta, s.t. alates teatud tulutasemest. See võimaldaks ka väike- ja mikroettevõttetel turul natukenegi suurkorporatsioonidele vastu panna.

Eimar Veldre ütles ...

Täiesti nõus, sellega, et maksubaasi kujunemise loogika üle puudub sisukas debatt.

Kes kaldub tulude, kes kulude (tarbimine), kes omandi, kes mõjude (keskkond) maksustamise suurendamisele või vähendamisele - terviklikust lähenemisest hetkel juttu pole.

Sotsid kukutati välja, Rahvaliit jäeti välja ja rohelisi ei võeta jutulegi just maksuteema dogmaatilisuse tõttu.

Kahjuks on Riigikogu suurematele erakondadele praegune aeg kas dogmavangla ja mäng.

Äkki pärast pühapäeva on suurem valmidus.

Sander ütles ...

Kütusehinna tõusuga on ka see oht, et hakatakse üha rohkem kasutama salakütust, mis kindlasti selle asja üks suurim miinus.

Mul tuli aga hoopis üks teine idee:
Ma olen kogu aeg poes käies mõelnud, et miks ei maksustata mõttetult pakendatud tooteid, mis on pandud vähemalt kolmekordsesse kilepakendisse jne. Miks ei ole kehtestatud pakendimaksu? Selle kehtestamine nõuab küll korralikult läbimõtlemist, et missugune toode on üle pakendatud, aga tulu oleks kindlasti märgatav ja samas väheneks tohutult prügi tekkimine. Selle maksuga tuleks maksustada ka igasugused ühekordselt kasutatavad nõud ja muud tohutult prügi tekitavad asjad. Kuidas kommenteerite seda teemat?

Marek ütles ...

Veidi kommentaare siinsetele kommentaaridele.

Esmalt on ühekordsete pakendite ja sh poekilekottide maksustamineüsna mõistlik tegu. Neid kotte müüakse vist aastas ca 400 miljonit! ja selleks kulub ca 7000 tonni polüetüleeni aastas. Kile pindalalt on see umbes 14 000 hektarit. 2 -3 kroonine aktsiis viiks kilekoti kasutuse kordades alal...nii umbes 50 000 000 peale.

Kaubad ei kalline keskkonnaatasude tõttu aga sugugi mitte samal moel nagu ette kujutatakse. Esiteks annab kütuse ja ressursimaks võimaluse vähendada energiakulusid..mis küll tähendab ka maksulaekumise vähenemist aga samas ka suurendab paremini ja energiasäästlikumalt kavandatud ühiskond selle konkurentsivõimet.

urk ütles ...

ega ei tahaks kütuse eest rohkem maksta küll, aga tuleb tunnistada, et see oleks mõistlik. Kindlasti peaks kohe kaasnema väike-ettevõtjat soosiv pakett, et lõpeks tööle-tagasi pendeldamine.
Küsimus ka (teledebatis markeeritud teema, kuivõrd keegi nagu eriti ei erutunud ja Kelam õnnelik pealegi oli, et tervis olla paremaks läinud rahval, eriti tobe).
Kas ja kuivõrd meil üldse mingid normatiivid toimivad? Ükspäe rääkis raadios õhinal mingi ametmees, kes kinnitas, et puuviljades küll kindla peale mingit üle normi keemiat polevat. No ei usu, lihtsalt piinlik. Karastusjookide ja värviliste kommide seos laste hüperaktiivsusega olla juba üsna tõestatud. Kurkidega on ka valik - Hispaania päikese alt või Luunja substraadilt? Ameerikamaal müüdavad kalad olla suurelt jaolt nii elavhõbedat või metüülelavhõbedat (methylmercury, vast on eesti keeles nii?) täis, et kui oled naine ja kunagi sünnitada kavatsed, ära tuunikala-konservi leti poolegi vaata (loote ajule elavhõbe eriti kahjulik pidi olema). Kuis meil seis on? Kas keegi teab, kas on uuritud?

Verner Keel ütles ...

Kütusehinna tõstmine motiveeriks inimesi endale ka elektriautot ostma. Suur oli üllatus kui avastasin, et Tesla Motors pakub 600 000 krooni eest luksussedaani välimusega ning atraktiivsete parameetritega autot: kiirendus nullist sajani 5,6 sek, mahutavus kuni 7 inimest, sõiduraadius ühe laadimisega 350 km ning üks laadimine = 45 min. Auto energiaefektivsus on relatiivselt võrdne 1l bensiini sajale kilomeetrile. Panin oma blogisse üles ka selleteemalise filmi + kirjutasin väikese artikli: http://ooofilmiohtuooo.blogspot.com

MetsasJooks ütles ...

Tänase ööistungi koites oleks ainult 1 nõuanne:
MITTE järele anda fossiilsete kütuste aktsiiside ning kaevandustasude nõudes.

Saab olema põnev ja lõbus ühtaegu. Pisut on fosforiidisõja-aegne tunne. Olin siis 15, mäletan täitsa üsna.
Edu.

MetsasJooks ütles ...

Ahjaa, kui mina töötaksin lugupeetava Riigikogu näitetrupi juhina, siis teeksin ma koostöö edendamiseks sellise etüüdi:

Osatäitjad: I. Padar, I.Tarand, M.Strandberg

Rollid (jaotus omal valikul) Jesper, Jasper ja Joonatan (toredast lastelavastusest Kardemoni linna röövlid)

Esitatav lugu koos lavalise liikumisega:
(viisil on see)
Kus mu püksid on?
kus mu traksid on? jne
...
mäletan, nad eile alles olid veel!


Aga sõnad omaloominguliselt, umbes nii:

Kus mu hääled on?
kus mu portfell on?
...
mandaat, kabinet, nõunik etc. etc.

Tugevad mehetükid, jaksavad ettekannet esitada küll. Loodan, et väikeste vaheaegadega sügiseste KOV valimisteni :P

Õnneks ma Riigikogu näitetrupis ei tööta.
(ikskjuuz mii, lollid naljad)

MetsasJooks ütles ...

Masendav.
Otseülekanne.
Mul on Ergmast kahju.
Palun asendage väljend: erakond Eestimaa Rohelised on esitanud ettepaneku, on jäetud arvestamata etc. plära mingi sobiliku akronüümiga.

Näiteks: kerige põrgu, kretiinidest puudekallistajad, lainelimpsijad, tihastepaitajad ja muud mõttetud jobud.

Oeh, jälle sai liiga pikk. Ja nüüd tuleb titeisa pukki. Lähen raamatut lugema.

MetsasJooks ütles ...

Kodanik Rõiva matemaatikaõpetajale avaldame noomitust, demagoogiaõpetajale aga kiitust.

Alla kirjutanud,
Kohalikud koprad
Positiivse iibe näide Harjumaalt. Vanemapalka neile minu teada ei maksta.
aga nüüd jälle leiba pikendama ja raamatusse

Tavo ütles ...

Tere Strandberg!
Ma ei oska sinuga muud moodi ühendust võtta, niisiis loodan et sa loed seda.
Kirjutan seoses loetuga artiklist http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/article.php?id=23886173&l=fplead
Nimelt just keskkonnatasude tõstmine ei pruugi olla hea algatus eesti rohelusele ja maantee äärsetele aladele.
Pakun et Eesti võiks proovida minna rohelisemat teed pidi, valides skandinaavialiku lahenduse: ostes toodet ja pakendit, makstakse ühteviisi ka sellest tuleneva prügi ja jääkide ladustamise ja äraveo eest.
Kas see on sellisel kriisiajal liiga palju nõutud või oleks see võimalik riigikogus läbi saada?
Ootan vastust
Teie valija,
Tavo

THEZEITGEISTMOVEMENT1 ütles ...

"...tegelikult on neid teid veel kaks:Kundla tee..."
Neid teid on rohkem...
Milleks leiutada jalgratast?
Tuleb võtta eeskuju neist riikidest millede majandus on maailma tipus...
Näiteks Jaapan ja Hiina...
Jaapan teatavasti sai juhtivaimaks riigiks Jaapani imele ehk Jaapani majandussüsteemile ja tootmispõhisele teadusele...
Paraku isegi wikipedias pole täit ülevaadet Jaapani majandussüsteemist...Jaapani majandussüsteem on see kui maksumaksjate raha esmajärjekorras kulutatakse ettevõtete loomiseks ja tugeva siseturu konkurentsi majanduse loomiseks,ning sel viisil kõrge elatustaseme loomiseks...
Tootmispõhine teadus on see kui teadus ja tootmine käivad käsikäes...mõtted viiakse kokku tegudega...tudengid on kursis tootmisega ja aitavad kaasa selle arengule...ülikooli lõppedes võtavad vastu patendi ja müüvad selle tootmisele millega nood koos õppisid...
Praegu on ülikooli haridusega sedasi,et õpitakse 25 aastat ja sellel pole tulemit...heal juhul võetakse patent ja müüakse odavalt maha...juudid ostavad patendi ja panevad riiulile seisma...vilistlase elutöö läheb raisku sest patendi müügist saadud tulu ei korva õpingu aastaidki...
vilistlastel ei jää muud üle kui kolida väljamaale ja sinna nad jäävadki...
Endise riigikogu-rahanduskomisjoni esimehe Olev Raju sõnul Veemajanduse ministeeriumi kaudu kanditi metsikuid miljoneid maksumaksjate raha eraarvtele vastu nõudmata ja saamata teenust...lihtsalt mingid tüübid võtsid maksumaksjate raha endale...
Riigikogu sekretäri sõnul tal hakkasid igal hommikul käed värisema mil nägi millised megasummad maksumkasjate raha kanditi eraarvetele...
Kuidas on lood tänasel päeval?
Kuna Jaapani majandussüsteemi ja tootmispõhist kõõrgharidust ega teadust ei rakendata,
siis-maksumaksjate raha kanditakse endistviisi eraarvetele...kindel mats...

Nõmme raadio fänn
Elagu konkurents!