neljapäev, 13. detsember 2007

Eesti Nokia kandidaat: kanalaibad Rae vallas

Nagu ühe kohaliku elaniku kõnest aru sain on lugu Rae vallas sootuks kummaline.
Just tehnilisest aspektist (juriidilistest segadustest kanatapu ja-matuga hakkame aina rohkem kuulma juba lähiajal) on kummalisuseks järgmine asjaolude kogum:

A Kanad maeti küllalt madalalae ja auku, mille aluspõhja ei hüdroisoleeritud (ei saviga ega kilega).
B Laipade temperatuuri lagunemise käigus ei määratud ja seetõttu pole teada kas antud oludes see temperatuur üldse viirusi hävitava tasemeni tõusis.
C Väidetavalt kaeti kanalaibad hoopis savikihiga, mis tähendab seda, et juhul kui lagunemiseks ei olnud niiskust piisavalt siis ka viirus ei hävi ja lisavett ka sinna juurde ei imbu.
D Juhul kui viirus pole hävinud siis laibad lagunevad ikkagi ning laibavedelikud koos veel elujõulise viirusega võivad nõrguda põhjavette.
E Juhul kui matmiskihi paksus on meeter-poolteist siis on olemas ka tõenäosus mõni talveuunne veel mitte jäänud karu laibakuhja maiustama ja askeldama läheb on üksjagu suur.

Niisiis, nagu Soomes on Nokia linnas solgitoru kokku ühendatud joogiveetoruga on meil Rae valla kanade ühihaud muutumas selles mõttes Eesti nokiaks.

Soomes, nagu nüüd teatavaks on saanud, oli solgiõnnetuse peamiseks põhjuseks suur hulk peataolekust ja otstsusvõimetusest toimnud sündmusi. Veefirma ignoreeris õnnetust ja rahustas alusetult elanikkonda. Nokia linnavõim oli samuti toimunu suhtes ükskõikne ning see suurendas haigestunute hulka...kas Rae vallas on sündimas nüüd midagi samasugust?

6 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Rohelises Erakonnas oli suur poleemika, et rohelise fraktsiooni riigikogulased peaksid hakkama selle asjaga tegelema. Vastus oli, et kõik on tehtud seaduse järgi. Kõik on välja uuritud - kindel värk. Sellest ei tule mingisugust jama, kõik on täpselt nii nagu peab. Nüüd selgub,et inimestel oli õigus.
Usun, et need laibad kaevatakse ikkagi üles ja viiakse lõppude lõppuks Väike-Maarja jäätmekäitlusesse. Kui tonn jäätmete käitlemine maksis umbes 1200.-krooni, siis tõuseb tonni hind 2500.- kroonini.
Kes võitis - võitis lohakus, ükskõiksus ja suur kasu saamine, kaotajaks - jäi Eesti rahvas ja Eestimaa pinnas.
Kõike saab ära hoida, kui väga tahetakse!!!
Tuleb hakata kuulama rahvast.

Marek ütles ...

Vägagi võib juhtuda, et asjad ongi seadusetähe mõttes korrektselt või enam-vähem korrektselt vormistatud. Küsimus on selels, et kas see korrektsus on andnud ikka piisava aluse, et mitte muretseda. Ma arvabn täna, et ei ole. Vältides sisulisi lahendusi üvendataksegi elanike hirmutunnet.

Anonüümne ütles ...

no siis on inimeste surnuaiad suurimad aigusepesad ülepea. palju on katkuhaigeid maetud ja palju põhjaveest katku jäänud? siberi katk on ju võrreldes selle lindudetõvega lausa igavesti säiliv.

Marek ütles ...

Kui juhtub selline lugu, et surnuaiale matekase korraga 5000 surnut...seda aga tähendab 480 tonni surnukehi...siis tegemist on loomulikult suure ohuga. Sõjakroonikud on kirjeldanud lugusid, kui lahinguväljale jäänud surnukehades saavad surmatõbesid ümbruskonna elanikud. Sama lugu on ka massihaudadega. Need on olnud põhjaveest saadud nakkuse allikaiks kogu sõjapidamise ajaloo vältel.

Anonüümne ütles ...

vaatasin just AK-st Teie uurimisretke. butafooria oli nõrk. tablooga föön, logu kühvel ja jala otsa keeratud kilekotid ei olnud kuigi tõsiseltvõetavad.

Anonüümne ütles ...

Ma arvan, et ikka ei ole küll. Ega Lagedi prügila pole kunagi prügilaks ehitatud ja teiseks, juba ammu on suletud. Prügila avamine on pretsedent Eestis.