laupäev, 1. märts 2008

Tuuleenergia pole kordi kallim tuumaenergiast!

Kuna see tuumaenergia vaieldamatu odavuse ja tuuleenergia kohutava kalliduse jutt on olnud viimasel ajal valdav kõigis komemntaarides ja tuumakommunaaride artiklites siis lubatagu mul siinkohal väike kommentaar.

Lappenranta Tehnikaülikoolis on tehtud vastav uurimus, millele siinkohal ka viitan. Vahepeal (uurimus on tehtud 2003 aastal ja lähtus toonastest uraanoksidi hindadest) on toimunud muutused materjalihindades ja muuski ning need korrektuurid lisan ka siia.
Siinkohal siis see võrdlusgraafik erinevate elektritootmishindade osas.


2003 aastast, mil see uurimus on tehtud on suurenenud ka uraani hind ca 5 korda!


Siit ka teeme korrektuuri tuumaenergia hinnakomponenti.
Kuna uraanoksiidi hind moodustab vaid osa tuumakütuse hinnast..sellele tuleb lisada veel muundamise, rikastamise ja kütuse valmistamise hinnad siis ei ole reaktorikütuse hind tõsunud mitte 5 korda vaid ca 1,6 korda.
Ehk siis tuumaelektri kütusekomponent ei ole selles kontekstis mitte enam 2,7 eur/MWh vaid 4,32 eur/MWh ja seega tuumaelektri hind kokku: 13,8 (kapitalikulud)+ 7,2 (opereerimiskulud) + 4,32 (kütusekulud) = 25,32 eur/MWh.
Diskuteerimata siinkohal seda, et tõusnud on kindlast ka kapitalikulud (seda on teada näiteks Olkiluoto uue rektori ehtuseltki)

Võrdleme seda siis tuuelelektriga. Nagu esitatud võrdlusgraafikult näete on tuuleelektri hind arvutatud oludes kus tuulikud töötavad 2200 tundi aastas.
See teeb summaarseks efektiivsuseks 25%. Eesti puhul räägime avameretuulikutest, kus kasutusefektiivsus on 40%. Seega peame me meie oludesse sobiliku võrdluse saamiseks nii kapitalikulusid kui ka opereerimiskulusid (kuna need on arvutatud ju võimsusühiku kohta) vähendama 40% : 25% = 1,6 korda.
Seega teeme korrektuuri ka tuuleenergia hinda.
(10 eur/MWh:1,6) + (40,1eur/MWh:1,6) = 31,31 eur/MWh

Nii on tuuelelektri hind soodsa tuulega aladel mitte kordades kallima vaid siiski ainult 1,2 korda kallim.

Ehk: efektiivse tuulekasutusega piirkonnas on tuulelektri hind LIGILÄHEDASELT SAMA mis tuumaelektri hind.
M.O.T.T.

Siinkohal ei võrdle ma ei julgeoleku ega muidki riske, mis tuumajaama puhul on määramatult suured.

Minge ja kirjutage alla vana põlvkonna tuumajaamade vastane pöördumine.
Palun!

16 kommentaari:

hotjug ütles ...

Marek, pane tuuleenergia kapitali- või opereerimiskuludesse sisse ka Rootsi kaabli ja hüdroakumuleerimise kulud. Ilmselt see pole väga suur aga narr kui keegi pärast avastab, et näe ratsitud omahind

Marek ütles ...

Rootsi kaabel oleks täiesti sõltumatu äriprojekt, mis on seotud energia ülekande ja müügiga. Selel abil oleks võimalik muu hulgas ka stabiliseerida Eesti energiasüsteemi, mida täna tehakse Loode Venemaa energiasüsteemi abil.
Ega tuumaelektri hindki on ju kalkuleritud ilma energiatranspordita:).
Tuumajaam toimetab samal võimsusel ööpäev läbi...kellele see vool siis öösel müüa kui ümberringi on tuumajaamdega kaetud riigid?
Energia ülekandmisvõime on ju teatud tingimustel samaväärne selle tootmisvõimega...nii see kaabel toimima peakski.

Enn ütles ...

Marek, ütle parem, miks tahetakse liiklussüütegude trahve tõsta (SE179)? kas selleks, et rohelise energia kulusid, riigikogu tõusvaid palkasid või pensione kinni maksta?

Urmas ütles ...

Ma ei taipa, mida tähendab vana põlvkond? Kas sedasama, et sisepõlemismootor on üle 100 aasta vana? Kuid kui me jääme mootori uut põlvkonda ootama, siis millega me homme põldu künname ja laevu liigutame? Seega seni kuni uue mootoriga traktor õuel ei ole, peame vanaga läbi ajama. Ning see termotuumareaktor on juba paarkümmend aastat 5 aasta kaugusel olnud. Kuid jah, ma olen nõus, termotuumaenergeetika on kunagi tulevikus meie ainus võimalus.

Me ei saa energiasüsteemi rajades ainult hinnale tugineda. Energiasüsteem peab vastama teatud nõuetele, nt täpne sagedus ja pinge. Reaalteadlasena Te ju aimate kuidas neid kahte parameetrit hoida saab, hoomate energiasüsteemi mastaape, teate et meie ja Venemaa sagedust hoiavad väga suured Volga jõel asuvad hüdroelektrijaamad. Praegu suudame me Venemaast eraldudes määramata aja ise hakkama saada, tõsi, sagedus saab pendeldav olema ja suuremate reservide tõttu töötakdin põlevkivijaamad ebaefektiivsemas režiimis. Kuid pisikeste üksustega, nt vaid tuulikutega, mis saab siis, kui me remontide/rikete/suurte avariide tõttu eraldume välisriikidest? Pimedus saabuks.

Benjy ütles ...

Marek, ole palun hea ja likvideeri ebatäpsused allkirjalehel. "Tänaseks loodud, tootmises ning müügis olevad tuumajaamad sisaldavad kriitilist massi uraani, millest tekkivat ahelreaktsiooni pidurdatakse." on täiesti vale väide. Reaktoris ei ole kriitilist massi, U238 lagunemisel tekkivaid kiireid neutroneid on vaja aeglustada, et ahelreaktsiooni käigus hoida. Aeglusti (vesi) kadumisel lõpeb reaktsioon. Lisaks palun tehke omale selgeks tuumaenergeetika ja selle toimimine. http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_reactor
võiks olla heaks alustuseks. Kusjuures mainitud Olkiluoto on esimene EPR reaktor, mis on tunduvalt turvalisem kui varasemad reaktorid. http://en.wikipedia.org/wiki/European_Pressurized_Reactor

Jäätmeteprobleemi on prantslased hästi lahendanud jäätmete taaskasutamisega breederites. http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_reprocessing

Lisaks, uraan ei ole ainus kütus, mida kasutada saab. On olemas ka toorium ja seda on maakoores uraanist tunduvalt rohkem.

Marek ütles ...

Hea Benjy
...mitte üks kaasajal olemasolevatest reaktoritest ei ole täidetud vaid U238-ga. See on nimelt loomult stabiilne element, mis tõsi küll laguneb kuid ainult kiirete neutronite mõjul.
Nüüd veel...loomulikult on kaasaegsetes tuumareaktorites kriitiline mass radioaktiivset lagunevat ainet ning loomupärast ahelreaktsiooni hoitaksegi selles tasakaalus just aeglustussüsteeme (vardaid reeglina) kasutades.
Kuidas see küll täna muul moel toimida saaks?
On jah, olemas ideed nn alakriitilistest ja pidevalt täidetavatest reaktoritest (sulatatud sooladel reaktor näiteks) kuid need on täna veeel arendamis- ja katsetamisstaadiumis.

Benjy ütles ...

Sõnastus allkirjalehel on siiski vale, reaktsiooni ei pidurdata, vaid hoitakse aeglustite abiga käigus. Moderaatoriteta see mass kriitiline ei ole. Lisaks, kas on mõtet inimesi Tšernobõliga hirmutada? RBMK reaktori disain on ohtlik ja isegi sellise disainiga reaktori kontrolli alt välja saamiseks oli tohutul hulgal inimlikku lollust vaja. Seltsimehed oleks võinud oma ebaõnnestunud katsetuste tulemusena seisma jäänud reaktori seisma jättagi.

Benjy ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Marek ütles ...

No jah...mi see siis ikka muud on kui pidurdamine kui hoitakse paljnemistegurit alla ühe....või miks küll sõna "pidurdamine" sellisel puhul sobida ei võiks.

Aga kui inimliku lolluse juurde tulla siis vaadakem Eesti liiklusolusid, vaadakem Eesti alkoholipruukimist...needamad inimesed asuvad juhtima ka tuumajaama, kes sõidavad Eestis autodega...joovad viina jne jne.
Või on loota, et tuumajaama töötajad saavad olema eranditult karsklased ja ülikorralikud.
Meie liikluskultuur on teatav tehniulise kultuuri osa...on meil siis mingitki põhjust arvata, et liikluses sõgedad käituvad tuumajaama juhtides korralikumalt?
Või miks teie meelst küll Estonian Airi tehniliste äparduste sagedus on muutnud lausa reegliks?

Benjy ütles ...

Heh, ei, reaktori toimimiseks peab kriitiline mass siiski saavutatud olema ja seega on antud tegur 1. Pidurdamist tuleb rakendada ikka siis, kui see tegur kipub ühest ülespoole. Tänapäeval on päris palju reaktoridisaine, mis ei saa vene RBMK moodi destabiliseeruda.

Inimliku lolluse poolt vaadates, liikluses toimuvat ei anna kuidagi võrrelda tuumajaamaga. Sinna palgatavad inimesed peavad olema väga kohusetundlikud ja haritud. Tšernobõli probleem oli suures osas siiski selles, et operaatorid ei olnud vastavat koolitust saanud, nad olid pärit soojuselektrijaamadest ja nende juht oli ainult laevareaktoritega kokku puutunud. Uskumatult haige kaadrivalik.

Ma ei ole kusjuures tuuleenergia vastane, aga selle kasutamisega on probleeme. Loota energiasäilitamises rootsile on naiivne, piisab selle kaabli saboteerimisest ja meil on suured probleemid. Kliimasoojenemisega tuleb kahjuks veel rohkem torme, mille ajal me tuuleenergiat kasutada ei saa ja millegagi tuleb see puudujääk siis katta. Me ei mõjuta sellega mitte ainult iseennast vaid ka oma naabreid ja kui neil ka sellel hetkel vabu resursse ei ole, siis tähendab see energiavõrgu kokkukukkumist. Ilmselt tähendab see elektrivõrkude lahtiühendamist ja siis oleme me oma probleemidega üksi. Põhikoormust kandvatest elektrijaamadest me siiski ei pääse.

Üks huvitav link ka siia juurde:
ecolo.org

Varneth ütles ...

1,2 korda ei ole MINU ARVATES selliste summade puhul ligilähedaselt sama.
Veel häirib mind (PS! Need numbrid on minu ja mu paari tuttava poolt arvutatud. Meie meelest suhteliselt lähedane, aga KONTROLLIMATA) see, et 25 % Eestist ei teki tuulikute paigaldamisega probleeme, 60% maast saab neid paigaldada kompromisse tehes ja 15 % on sobimatud (suured asulad, looduskaitsealad, linnad). Kas siis kogu vaba maa tuulikuid täis ? Tuulik tundub väga nõrk perspektiiv, sest energiavajadust ta ära ei kata (Konfliktivabalt on võimalik toota 150 GWh energiat aastas <- jälle meie arvutus konsulteerides tuulikumüüjaga). Corolis’e jõu valem näitab kah asja Eestis kehva külje pealt.
Tuule generaator lülitatakse tööle tuulega kiirusel 5 m/s (enne seda ei tasu ära, kuigi mõni pannakse ka tööle 2 m/s puhul). Antud juhul on tuuliku nominaalseks võimsuseks 100 kW. 25 m/s puhul lülitatakse generaator välja, et vältida nende mehaanilist purunemist. Tuule kiirus keskmiselt Eesti rannikualadel on 8 m/s. Vool on väga kõikuv. (Kaupmehe info. Saan aru, et jutt a'la naised saunas rääkisid, aga siiski. Generaatori müüja ehk teab, mida räägib). Tuulevaikus - voolu pole, tugev tuul- voolu pole. Kui vool on, siis on ta kõikuv ja seda on liiga vähe.
Kõike arvesse võttes JAH TUUMAJAAMALE, mida me ka oma mõistuse piires (keegi meist pole energeetik, aga ajakirjandusest ega mujalt me reaalseid numbreid ei leidnud. Ainult reklaam ühele või teisele poolele.) lahkasime.

IR ütles ...

See tuuleenergia hinna "korrigeerimise" arvutus on küll kõige ehedam näide demagoogiast. Kapitalikuludena võtame aluseks "tavalise tuuleenergia" kapitalikulud aga efektiivsuses avamere tuulepargi efektiivsuse. Kas keegi sellele ka mõtles, et avamere tuulepargi ehitamine on kordades kallim kui tavalised maapealsed tuulikud?

PS: Õhust võetakse mingid efektiivususe protsendid 25% ja 40%, võiks ikka mingi viide mõnele usaldusväärsele allikale olla selle kohta.

Marek ütles ...

Need arvud pole mitte õhust võetud.
Lappenranta Tehnikaülikooli töös on mainitud, et tuuleelektri hind on arvutatu 2200 tunnise tuuliku tööaja kohta aastas. See teebki 25% aastas olevatest tundidest. Nii tuulikute tõhusust hinnataksegi. Ja 40% on võetud ei kusagilt mujalt kui faktislistest avamere tuulemõõtmistest. Ehk siis: avameretuulik töötab täisvõimusesl 40% ajast.

Mis teha nii neid kapitalikulusid rehkendatakse.

IR ütles ...

Nii, leidsin viidatud uuringu üles. Kui seltsimees Marek oleks seda natukene põhjalikumalt lugenud oleks ta näinud sellist lõiku:

The wind power plant would be located on the coast (on-shore type). The size of the plant is 1 MW and the investment cost is 1,1 million euro.

Maakeeli: Antud kapitalikulud käivad maapealsete tuulikute kohta. Kui sa tahad avamere tuulikute kapitalikulusid siis võid oma arvutuse tulemuse uuesti rahuga 1.6x läbi korrutada ja saad tuuleenergia hinnaks tagasi originaalse tulemuse, mis on tuumaenergiast 2x kallim.

Marek ütles ...

Selgitan siis veelkord.
Investeering tuulikusse jaguneb kaheks: mast ja generaator.
Tõepoolest on mereehitus kallim...sõltuvalt tuuliku suurusest on see number täna 1,8-2,2 EUR/w aastal 2003 ei olnud avameretuuliku hinnaks mitte 2EUR/W vaid ca 1,3-1,4 EUR/W.
Avameretuuliku ökonoomika muudetakse rahastusasutusele vastuvõetavaks järgmise mehhansimiga: mastid ehitatakse madalate ja pikaajaliste laenudega. Masti eluiga on 60-80 aastat nimelt.

Nii, et originaalset tulemus kindlasti tagasi ei saa.
olgu öeldud, et tuumjaama kapitalikulu võrreldes täna teada oleva Olkilouto kogemusega on samuti kõvasti alahinnatud.
1600 MW reaktor, mida sinna ehitatkse on tänaseks maksma minemas ca 4,7 miljardit Eurot. See on ligi 3 Eur/W.
Moodys prognoosb hinnatõusu tasemele 7 miljardit EUR. 4,4 EUR/W.
Samas Lappenranta töös on eeldatud aga, et tuumajjama kapitalikulu on 1,9 EUR/W...
...kommentaarid nagu öelda on antud hetkel liigsed.

Lugege siis ise siit:
https://oa.doria.fi/bitstream/handle/10024/31043/TMP.objres.617.pdf?sequence=1

Märt Ridala ütles ...

Ma töötan juhina ja nagu juhid ikka arvutan näppude peal ja enam-vähem. :-) Aga väidelge vastu: Kui Viru-Nigula tuulepark annab praegu testfaasis töötades keskmiselt 1% kogu Eesti energiatarbest, siis mis probleem võiks meil olla ehitada 100 sellist parki ja lahendada kogu Eesti energia probleem? http://www.4energia.ee/index.php/article/viru-nigula

Mina arvan, et tuul ja päike on hetkel ainsad, millesse investeerida tasuks: http://mridala.blogspot.com/2008/04/energia-lahenduse-valik.html