Miks roheliste fraktsioon tegi ettepaneku riigieelarve seaduse eelnõu tagasi lükata?

Riigieelarvest ja selle eelnõust..ehk, miks on väga raske loota ja uskuda, et valitsuse poolt riigikogule esitatud eelarvet oelsk võiamlik sellsiel kujul vastu võtta või isgi Ilma märkimisväärsete muutusteta menetleda. Olud ja eeldused on liialt muutnud, et tänaseks vananenud ennustuste ja arvamuste põhjal eelarvet kokku panna.

Meil pole tänagi ettekujutust riigieelarve ressursimahukusest: kui palju kütuste või muude üleilmselt kaubeldavate ressursside hinnad mõjutavad riigieelarve täitumist ja ka kulude poolt. Autotki ostes huvitab selle tulevast kasutajat, kui suur on selle kütusekulu. Täna me pakume maksumaksjale järjekindlat teadmata kütusekuluga riigiaparaati.
Aastate eest, kui säästuriiki kavandas toonane rahandusminister Palts, pöörduti minu ja mu kolleegide poole, küsimaks samuti säästuideid. Kinnitan teile, et nii energia kui veekulutused olid nende aastate eest riigisektoris põhjendamatult kõrged.
Muutused energeetikas ja muutused energiamajanduse olemuses on majanduse elavdamiseks üliolulised. Energiasäästuga seonduvad tegevused on otseselt suunatud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtete edenemisele nagu seda on ka hajutatud ja taastuvenergeetika alased lahendused.


Arvude maagia on muidugi meeldiv ja lootustandev. Oleme kuulnud juba sellest kuidas ühelgi moel ei saavat kasutada ei madalamaid ega muusuguseid majandusprognoose. Augusti lõpul valminud majandusministeeriumi majandusprognoosist ei loe me ju midagi ei ülemaailmse finantskriisi kohta. Nagu täna faktipõhiselt teame on muutused märkimisväärselt suuremad kui vaid pelk hindade korrektsioon. Kinnisvaramulli ei puhutud mitte ainult Eestis vaid see oli suureks puhutud üleilmselt.


Ärge pahandage aga valitsuse esitatud eelarve jaoks rahandusministeeriumi poolt toodetud majandusprognoos on nagu lapik ja elevantidel, vaaladel või kilpkonnadel lesiva Maa mudel. Oludes, kus meil on nii Maast kui planeetidest juba oluliselt selgem arusaam.



Majanduskasvu taastumise peamiseks lootuseks on sisenõudluse taastumine ja ekspordi osakaalu kasv. Alaneva rahapakkumise oludes, kus me näeme täna millise süsteemikindlusega pumpavad ka Euroopa liidu liikmesriigid oma majandusse ja ettevõtetesse maksumaksjate raha on see lootus vast ennatlik aga täna juba pigem alusetu.

Majandusprognoosides on näha, et 2008 aasta on kehv ja siis ühtäkki paraneb see langustrend 2009 aastal. Sellistel muutustel peab olema selge tuvastatav põhjus. See põhjus ei saa olla lootus selle kohta, et me tahame, et 2009 aasta majandus kasvaks.



Eratarbimise vähenemine, muutlikkus ja selle raske ette ennustatavus peaksid olema kompenseeritavad suuremate erainvesteeringutega, mis loomulikult lõppkokkuvõttes muudaksid eratarbimise iseloomu. See millest siinkohal jutt on loomulikult kultuste tegemine energiasäästuks, mis valdava hulga tarbijate jaoks on nii eeloleval talvel kui järgnevatel aastatelgi võtmeküsimus. Sellest teemast sujuv ülelibisemine on kohatu sest tegelikkuses vajame me samal moel nagu tööstuse ja majandusegagi seotult ka eraisikute majanduskäitumise tõsist konvergentsi. Muutusi raiskamiselt säästmisele.


Tegemist on märkimisväärse investeerimispotentsiaaliga sest täna küünib eraisikute hoiuste maht 60 miljardi kroonini. Just eratarbimise konvergents on lubavaim allikas meie investeerimismaastikul. Kahju, et seda majandusprognoosis pole märgatud ja selle alusel riigimajandust kavandatud.

Lugedes nii riigieelarve seletuskirja kui ka eelarvet ennast tekib paratamatult küsimus: milline on siis valituse idee 2009 aasta riigieelarveks. Seda ideed pole. Tegemist on tekstiga, millega on leevendatud võimupingeid ja ainsaks nähtavaks ideeks on see, et koalitsioon peab jätkama. Kahjuks ei saa me sellest kavast vastust MIKS?



Meie (siinkohal on mõeldud siis roheliste murdu riigikogus) seisukoht on, et riigieelarve ja seonduvad seadused peaksid toetama majanduslikke muutusi nagu ka looma edueeldusi majanduskasvuks.

Kui eesmärgiks on kokkuhoid siis meie asi on täna siin küsida: millised on kokkuhoiu motivatsioonimehhanismid? Neid pole...ja põhjus on lihtne: eelarve ei ole koostatud viisil, et oleks võimalus olulisi tegevusi eristada tugitegevustest. On selge, et kokku ei saa hoida riigi otseste funktsioonide ja prioriteetide arvelt küll aga näiteks kontorite kütmise ja ringisõitmise arvel. Selleks et seda teha, selleks et motiveerida inimesi sisuliselt säästma peaksid need kulud ka eelarves näha olema.



Nüüd veidi ka riigikogust ja elle eelarvest. 94 miljonit krooni riigikogu tegevuseelarvest moodustavad parlamendi pensionid ja 2009 aasta valimiste korraldamine. Arusaadavalt ei ole ju tegemist riigikogu otseste kohustuste või tegevuskuludega. Need on lihtsalt riigikogu eelarve real...kuigi võiksid olla mujal.
Pensionid näiteks sotsiaalministeeriumi eelarves. Ei maksa alahinnata sellise arvudemaagia mõju. Avalikkusele tundub, et riigikogul on toimetamisel ligi 300 miljoni krooni eest...tegelikult on seda võimekust ju kolmandiku võrra vähem.


Võtmesõnaks edasises Eesti arengus on majanduse konvergents. See muutus tuleb teha libedamaks ja seda igati toetada. Nii võiksime oma eelarve katteks suurendada rahumeeli näiteks põlevkivi kasutustasusid vähemalt viis korda ning samuti suurendada muudegi loodusressursside kasutustasusid.
Selle tulemusena investeeritaks nii energiasäästu kui tehnoloogiamuutustesse ja riigikassa saaks oma osa.



Nii nagu on tervislikum kohaliku toidu tootmine ning turustamine on arukas ka muu ühistegevus. Olgu siis jutt ühistegevusest finants- ja krediiditegevusest või ühistegevusest majandamisest. On arusaamatu, miks laenu ja hoiuühistute seadusemuutus on sedavõrd pikalt pidurdunud. 

Ressursikasutuse tasude ümberhindamine võimaldaks selgelt madalal hoida ajakirjandusväljaannete käibemaksumäära: tegemist on siiski demokraatia ja sõnavabaduse kandjana mille lisamaksustamine annab täna selge sõnumi: majandushuvid on enamat väärt kui sõnavabadus. Enim tabab ju ajakirjanduse käibemaksutõus just analüütilisemaid tekste kui meelelahutust pakkuvat meediat. Enamgi: see sunnib kogu meediat pinnapealsemaks, mis rasketel aegadel ei ole kuidagi õigustatud.



Samal moel saaksime alandada ka näiteks käibemaksu mahetoidule, selle käitlemisele ning turustamisele, mis oleks lihtne meede kuidas suurendada ökoloogiliselt puhtama toidu pääsu meie kõigi ja loomulikult ka laste toidulauale. Majandussurutis tekitab stressi ja see omakorda haavab inimeste immuunsüsteemi...lihtsaim viis seda kompenseerida on pakkuda tehisainete vabamat toitu. Kasvõi mingil määral. Täna on mahetoodangu osakaal meie toidulaual pea olematu. Soodustingimused suurendaksid mahetoodete müügikäivet ja selle kaudu parandaksid nii tervist kui ka riigitulusid.
Napid riigipoolsed toetusvõimalused põllumajandusele võiksid olla sihipäraselt suunatud just mahetootmise-töötlemise intensiivistamiseks.



Kulude kokkuhoiuks tuleb toimida protsesse sisuliselt mõistvalt. Nii näiteks on huviorbiidist välja jäetud naastrehvide maksustamine. Samas on teada, et naastrehvid on nii teeremondikulude põhjustajaid kui ka kantserogeense tolmu allikas linnades. Kas seda maksutulu takistab kogumast müüt nagu maapiirkonnas ei saavat liikuda ilma naastrehvideta. Tegelikult on põhjus ju kehvas talvises teehoolduses, ilma milleta ei ole õnne ei naast ega lamellrehvideta. Teehoolduse kulusidki ei saa katta ei millestki...selleks peab olema mingi lisanduv maksubaas.

Ressursikulukat tegevust tuleb maksustada jõulisemalt ja julgemalt. Need on signaalid, millega majandust liigutada oodatud muutuste suunas. Samas peab olema loodud hulgaliselt võimalusi säästliku tegevusviisi toetamiseks.
Jätkuvalt on väikeste ning keskmiste ettevõtete kasutusvõimalustest väljapool näiteks needsamad süsihappegaasi kvoodirahad kuigi on teda, et just see ettevõtlussektor oleks Eestis paindlikum energiasäästlikeks ja kliimasõbralikeks muutusteks.



Nii sotsiaalsete kui majanduslike vapustuste vältimiseks pidanuks olema loodud tegevuseeldused laiaulatuslikuks energiasäästuks...seda ennekõike ühistukorterites, kus elab üle miljoni Eesti elaniku. Selle asemel näeme eelarves, et omanike liitu on toetatud suuremal määral kui korteriühistute ühistegevust.

Kodanikeühenduste tegevuse toetamiseks võiks olla vähendatud erakondade summaarne rahastuse maht ning see suunatud kodanikuühiskonna sihtkapitalile. Kaasamismehhanismide aluseks on piisavalt toetatud kodanikuühiskond. Täna on rikkalikumalt kui muud toetatud just erakonnad, mida ei saa pidada õigeks ja seda eriti oludes, kus vabaühenduste ning kogukondade toetus riigielule on möödapääsmatu.



Kuna eelarve koostamiseks kasutatud eeldused ei ole täna enam paikapidavad on ju ilmne, et see eelarve ei ole koostatud tänastesse oludesse.
Kuristikku pole võimalik ületada kahe sammuga. Nii me peame täna ka välja nuputama tee kuidas seda siis ühiskonna jaoks mõistlikult teha. Kõnealune eelarve, koostatuna augustis tehtud majandusprognoosile tuginedes, on lihtsalt üks ajalooline dokument.

Vale legendi järgi rallit sõites võib kraavi sõita. Seda juhul kui teed ei jälgita ja järske kurve võtta ei suudeta.
Täna on selge: meile pihku antud legendis ei ole enamusi kurve ja uhutud teeosi peal.
Eeloelv oligi põhjsueks, miks roheliste fraktsioon tegi riigikogule ettepaneku hääletada valitsuse poolt riigikokku saadetud eelarve menetlusest välja.

Loomulikult seda plaani ei toetatud. Ka koalitsiooni peetud kõnedes kutsuti siis ka rohelisi üles konstruktiivsele koostööle. Kinnitan et oleme sellest kutsest meeldivalt liigutatud ja just seda me kavatsemegi edaspidi teha.
Meie sisulise koostöö plaanid saavad aga lähtuda nendestsamadest põhimõtetest, mida siingi tele tutvustasin ja kindlasti arusaamast, et lähiaja lubavaim majandusarengu kiirendaja saaks olla alaiaulatuslik energiaasäästu kava.