Kuidas siis toime tulla?
Harrastada heategevust ja ühistegevust loomulikult. Seda tulnuks tegema hakata õigupoolest juba varem. Praegu on olukord natuke sedamoodi, et heategevuse harrastamisega on tuli takus. Ja miks?
Eks ikka seetõttu, et kui rahas mõõdetavad väärtused, raha ise ja selle kättesaadavus ära kaob jäävad alles inimsuhted. Just inimsuhete loomust näeme me kriisis. Kuivõrd on valmis inimesed teineteisest pidama ja üksteist aitama kui pole enam niivõrd võimalik suhteid rahas mõõta...see on ühiskonna tugevuse alus.
Minevikku ei saa muuta ja seega on tänane olevik see, mis meil minevikust võtta. Vaid ja valdavalt kaubatehinguile keskendunud lähiminevik lubab seega oletada, et kaubanduslike suhete hajumisel näeme meile vähemeeldivat poolt.
Head teod ja sotsiaalne sidusus on vajalikud ühiskonna toimimiseks. Piltlikult: keegi peaks kas siis kui selle eest raha maksta pole koristama tänavaid, aitama lastel toime tulla kolitöödega ja õpetada neile miskit lisaks (kui vanemad seda millegi tõttu ei tee või ei oska), keegi peaks aitama näiteks pensione koju toimetada kui see riigiteenus liialt kulukaks osutub jne jne. Loomulikult pole need ainsad ühiskonna heategevuslikud alustalad. Need on päevakajalised näited vaid.
Siin aga astubki mängu rööpraha. Väärtusmehhanism, millega tasustada häid ja ühiskonnale kasulikke tegusid oludes, kus me pelgame, et vastastikune heasoovimine ja abistamine ei pruugi olla loomuomane käitumine. Võib öelda, et rööpraha on üks harjutustest kuidas ühiskonnas koos õppides muutuda loomult heategijaiks.
Kuidas rööpraha toimib?
Nagu tavalisel rahalgi on rööprahalgi oma emitent.
Ja muidugi vahepalana: rööpraha ei ole talongikaubanduse element. Talongid on piiratud kaupade jagamiseks lõpliku hulga inimeste vahel, kellele igaühele muidu neid kaupu eijätkuks. Rööpraha seevastu oleks mõeldud ühiskonnale kasuliku tegevuse mõõtmiseks ja selle üle arve pidamiseks. Seda paraku pole kunagi piisavalt.
Rööpraha emitendiks võivad olla vabaühendused, mil ühiskonna jaoks oluline asi ajada, omavalitsused jne jne. Kõik kes oma tegevuse ja seisukohtadega ning tegevusega on tõestanud, et ajavad asju üldises (ning loomulikult heas) huvis.
Miks peaks keegi olema huvitatud rööpraha saamisest?
Eks seetõttu, et keegi teine peaks olema siis valmis rööpraha eest pakkuma mingit teenust. kas osaliselt või täielikult. Eks ikka need, kes täna oma kaupa täies mahus raha eest pakuvad ja allahindluste peale mõtlevad. Nii täis- kui allahinnatud kaubast võiks osa olla makstav rööprahas. Miks? Aga ikka selleks, et head teod ühiskonnas säiliksid.
Rahaliste annetuste tegemine pole meiekandis laialt harrastatav tegevus. Päevasele ajala paar rööpraha eest külastatavat kinoseanssi, lõunasöök poolenisti rööpraha ja poolenisti pärisraha eest, koopiateenused 80% rööpraha ja 20% pärisraha eest jne jne. Tulemeuseks on, et võidakse hakata head tegema.
Pensionipõlvel kooliõpetaja õpetab lastele käsitööoskusi või annab järelaitamistunede...kohalik omavalitus maksab selle eest rööprahas....selline on rööprahakasutuse võimalik ahel. Neid on aga veelgi rohkem. Tehtud heateod on kõigile näha ja teada...kohalik ettevõtja pakub selle Eest osalt või täielikult kaupu ja teenuseid. Nii pole heategijaks vaid heategija vaid ka rahalises väärtussüsteemis osaleja. Rööpraha võib olla nii kohalik kui praegustes oludes ka üle Eestiline. Elektrooniline valmisolek rööprahaks on Eestis olemas. Rööpraha võiks toimida kas pangakaartidel (sõltub pankade lahkusest ja kaasatusest) või olla ID kaardi põhine. Müntide ja sedelite trükkimiseks puudub vajadus.
Kas see on maksupettus või võimalus maksupettuseks? Vaevalt...see on maksustamise mõttes allahindlus. Aga mitte ostmise tõttu vaid heategemise tõttu tekkiv allahindlus.
Rööpraha pole kindlasti ainsaks päästerõngaks majanduskriisi ajal. Loodetavalt annaks rööpraha aga võimaluse kosutada sotsiaalset ja teineteise märkamisel põhinevat kapitali.
Et rööpraha pole mingi kummaline harvaesinev talongikummitus soovitan siinkohal lugeda järgmisi artikleid ja kodulehekülgi:
Päev pärast rahavahetust
Rööprahad maailmas
Kui te ise olete ettevõtja, kes sooviks sellise rööpraha eest kaupu müüa või soovite Eestis rööoprahanduse tekkele õlga alla panna siis võtke minuga ühendust:
marek.strandberg@gmail.com
55520108
4 kommentaari:
Sellest tekstist ei saa aru, mis eelist pakuks r"o"opraha tavalise raha ees. Ning kes kontrolliks r"o"opraha v"aljaandmist? Kuidas on v'oimalik r"o"opraha esmalt omandada?
Vaadates pakutud linke, kasutatakse samalaadset raha enamasti vabatahtlike tasustamiseks t"o"otamise eest m'ones ("oko)projektis , ning r"o"opraha eest on v'oimalik omandada selle projekti raames toodetud teenuseid/tooteid.
Aga Teie pakute r"o"opraha k"aibimist terves Eestis paralleelselt tavalise rahaga. Ei saa aru kust algab ja l'opeb r"o"opraha ?
Rööpraha algab vabaühendustest või omavalitsustest, millised on valmis tasuma rööprahas ühiskonna kasuks tehtud tööde eest.
Rööpraha lõppeb ettevõttes, milline pakub osalt või täiel määral rööpraha eest kaupu ja teenuseid.
Kõigil on võimalik näha, mida head on rööpraha eest tehtud.
Rööpraha ei saa vahetada päris-rahaks ning rööprahaga ei tasuta mitte kõikvõimalike vaid ainult tehtud kokkulepitud ja ühiskonnale kasulike tööde eest.
Ait"ah selge vastuse eest! Siis on mul k"usimus, et kuidas ettev'ottes l'oppenud r"o"opraha uuesti algusesse ehk omavalitsusse/vaba"uhendusse j'ouab? Kus on seos?
R"o"opraha puhul on ju ka ikka tegemist r"o"opraha ringlusega nagu tavalise raha puhul, v'oi olen ma eksinud?
"Kõik kes oma tegevuse ja seisukohtadega ning tegevusega on tõestanud, et ajavad asju üldises (ning loomulikult heas) huvis."
Miks sellisel juhul otsida näiteid mingite koristajate, pensionäride või õpetajate seast, kellel raha niigi vähevõitu? Huviga vaataksin, mismoodi parlamendi ja valitsuse liikmed eeskuju näitavad - nende teod mõjutavad üldist huvi ju kõige rohkem. Rahva arvamus paraneks nendest institutsioonidest tõenäoliselt märkimisväärselt ja sealt edasi võiks eeskuju päris nakkavaks saada. Rootsi pangaomanikele peaks ka keegi tegelikult rööpraha olemust selgitama (ilma naljata, asja idee on oma olemuselt ju kena) - kui võetaks vedu, oleks palju kasu. Kui keegi pensioneerunud õpetaja ja mõni MTÜ kusagil rööprahaga askeldavad, ei ole sellel ühiskonnale ju suuremat mõju. Mäletatavasti tegi üks kunagine riigikogu liige oma kuningriigi ja oma rahagi, kuid peale väärtuse kollektsionääride seas sellel rahal ju kaalu pole...
Postita kommentaar