teisipäev, 7. juuli 2009

Innovatsioon ühistranspordis: sõidukite arukas ühiskasutus


Komme on küll liikuda hulgakaupa aga kindlasti mitte suurtel kiirustel, sest nii liikluses kui ummikuis on tavapärane olukord: üks reisija - üks auto. Eesti puhul viib see loomult ülikalli ja kahjuks aina ebamugavamaks muutuva ühistranspordini ja seda ennekõike ääremaadel, kus rahva tihedus väiksem. Aeg arukaks sõidukite ühiskasutuseks on küps!


Üle Eesti toimiva ühistranspordi käigus hoidmisega on probleeme. Nende ühiseks nimetajaks on hõre asustus. Autode kasutamisega on samuti probleeme...nende ühiseks nimetajaks on sajakilone inimene asjadega tonnises autos ja sellega kaasnev energiakulu. Liigutatakse ju ennekõike automassi ja sellega kaasas olevat inimest.

Lahendus on mõistagi autode ühiskasutuses. "Kasutage autot mitme peale!" Seda loosungit hüüdes võib hääle kaotada ilma, et sellest suurt muutuks.
Lahenduseks oleks terviksüsteem, millega saaks iga autosõitja vabatahtlikult liituda. See oleks majanduslikult huvipakkuv lisaks.
Selleks pole vaja muudu kui sobilikku IT vidinat...neid aga sünnib päevas kümneid.

Iga autosõitja saab deklareerida oma kulgemistee ja teatada mitme krooni eest kilomeetri kohta on ta valmis ja kui palju kaasteelisi võtma. Loomulikult ka teada andes, kust on ta valmis teelisi peale võtma.

Autos peaks siis olema selline IT vidin, millesse saab sisestada oma ID kaardi ja toksida koodi, ning korrata sama autost väljudes. Mainitud vidin peaks olema seotud spidomeetriga.
Seadusega võiks olla sätestatud nii, et kuni 1 kroonini kilomeeter on võimalik sõitjalt selle teenuse eest tasu küsida.
See oleks siis näiteks maksuvaba teenistus igale, kes sellise lahendusega liitub.
See ei pea olema kroon kilomeetri eest vaid võib olla ka väiksem summa.

Arveldamine oleks läbi keskuse...mupärast võiks see kasvõi riiklik olla.
Kui on mingid liikumissuunad, mis arendamist nõuavad saab neid siis ka vastavalt otsetoetada.
Keerukama see lahendus kindlasti ei oleks kui mobiilparkimine või mobiilimaksed. GPS vidinad on piisavalt väikesteks ja ökonoomseteks muutunud ja sellise süsteemi kokkupanek võiks huvilistele igati jõukohane olla.

Infotehnika on seni pakkunud võimalusi harjumuspärasest teha veelgi mugavam. Huvitav, kas transpordilahendusega läheks samamoodi?

7 kommentaari:

Draakon ütles ...

Pardon, Marek - uitmõttena võib see ettepanek olla isegi huvitav, aga reaalselt teostamatu.
Miks?

1) Sellist "autojagamisteenust" pakkuv autoomanik muutub hoobilt taksojuhiks. Just. Taksojuhiks. See, et talle määratakse mingi maksimumtariif (1 EEK/km) ei tähenda, et ta poleks taksojuht. Samal ajal ilmselt näeb Marek Strandbergi ettepanek ette, et vastava teenuse osutajale muid kriteeriume ei seata. St. ei kaasne mitte ühtegi nõuet autole ega juhile, mis praegu on nt. taksolitsentsi andmise aluseks. Samuti on küsimärgi all, mil määral ja kes vastutab võimalike õnnetuste eest. Linnadevahelise transpordi puhul oleks ju tegu samahästi kui piraatbussiga.

2) Mis on selle "teenuse" osutamise motiiv? Siin on kaks varianti:
2a) Raha. Kui selle teenuse osutamisega on võimalik kasumisse jääda (s.t. pakkuda teenust ka siis kui endal pole vaja sõita, ehk siis taksoteenust), siis muutub see varimajanduse osaks.
2b) Kui see summa on aga nii väike, et kulusid tasa ei teeks, siis on hoopiski küsimus selles, et autoomanike motivatsioon teenust osutada on liiga väike

3) Ja ilmselt kõige suurem probleem. Ühistransport on meil kehvakene, sest asustus on ebaühtlane. Tallinn-Tartu vahel sõidavad bussid iga 15 minuti tagant ja need liinid on ka kasumlikud, seega tasub seda bussiäri ajada. Kuskile kolkakülla aga buss ei lähe, sest seal elab ainult kümmekond inimest. Kui läheb, siis ainult riigi dotatsiooni toel ja väga harva. Nüüd küsimus: mis on tõenäosus, et ma sinna kolkakülla sõita soovijana leiaksin autojuhi, kes samamoodi sinna kolkasse mulle sobival ajal sõita tahad? Nullilähedane. Samas Tallinn-Tartu vahet sõitvaid juhte leiaks ilmselt hulgi. Aga Tallinn-Tartu liinile pole ju vaja seda "taksoteenust", piisab ju praegusest bussiühendusest.

MetsasJooks ütles ...

@eelmine
Selmet mõelda, kuis ja miks EI SAA mõnda asja teha, võiks mõelda sellele, kas ehk mingeil tingimusil oleks sellisel kommuuni korras transportteenuse jagamisel mõtet.

Mõned näited:
a) kellelgi on vaja justnimelt kolkakülla sõita. Sõidab ta sinna harva ega tunne kohalikke teid. Samas käib tost kolkakülast lähimasse linna tööl mitu inimest, kes oleks hääl meelel valmis seltsi ning väikese hüvitise eest autot jagama.

b) mõni muidu tubli ning seadusekuulekas kodanik juhtub õdangusel üritusel pisut rohkem napsu võtma (vt. Medvedev ja G8) :P
Nüüd oleks kuidagi vaja turvaliselt koju naiste-laste seltsi saada. Selgub, et naaberküla Väints või Linda on aga samal ajal samast punktist startimas. Miks mitte vastastikku kasulik diil teha?

c) Sirts, Merka ja Kadri käivad maalt linna tööle. Sageli tuiskab ja tee on libe. Hääl meelel jagaksid nad oma maanteesõidu-riski. Aga nad ei tunne teineteist. Süsteem tutvustaks neid teineteisele ning ehk sünniks sest ka külaelu edendamiseks mõni hää mõte.

d) Joosep ja Salme tahaksid suurde linna autoõnnetuses hukkunud laste hauale minna. Pärast seda saatuslikku õnnetust ei julge kumbki neist autorooli istuda, eks seda vanust ole ka juba üle seitsme kümne ja pensist napib bensu ostmiseks. Aleksei aga käib linnas ülikoolis. Kodanikud leiaksid teineteist ning lõimuksid autosõidu käigus ning ehk tuleks Aleksei teinekord vanakestele piruka eest puidki laduma :P

etc. kuni tähestiku lõpuni, võite ka numbrid appi võtta :P
....
Ma pole mingi mürkroheline. Vahel siiski näib, et kui juba loodust reostada ning autot kasutada, võiks seda vähemalt teha mitte üksinda autos töllerdades.

Eks igalühel muidugi oma elu ning omad valikud. Jaksu avatuseks, seda sooviksin.

Robert ütles ...

Toetan seda ideed tänades MetsaJooksu näidete eest ja vastates Draakoni kommentaaridele:

Autoomaniku poolt teenitavad summad on piisavalt väikesed, et ei tasuks ära taksoteenuse pakkumiseks, kuid on piisavalt suured, et teha paar laiska nupuvajutust kütusekulude hüvitamiseks. Taksojuhiks või piraatbussi juhiks tuleb ikka pidada inimest, kes ka teenitud kasumist vähemalt elatuda suudab. Seega pole autojuhil vaja ka taksolitsentsi. Loa kaasreisijate veoks annab talle kehtiv juhiluba. Õnnetusi tuleb käsitleda seega nagu tavalisi autoõnnetusi, kus auto juht vastutab kaasreisijate eest ja kaasreisija on kohustatud kinnitama turvavöö ja ka täitma muid kaasreisija kohustusi.

Teie vastus küsimusele: "Mis on tõenäosus, et ma sinna kolkakülla sõita soovijana leiaksin autojuhi, kes samamoodi sinna kolkasse mulle sobival ajal sõita tahad? Nullilähedane." on ilmselt alusetu oletus.

Esiteks käivad paljud väikeasustuse elanikud tööl linnas tööpäeviti ja samadel aegadel.

Teiseks viitab tihe linnaliiklus nädalavahetuste alguses ja lõpus liiklejate ühisele tungile hõreasustustesse.

Kolmandaks - mida väiksem on väikeasustuse elaniku tõenäosus leida marsruudikaaslane, seda enam on ta motiveeritud leidma marsruudikaaslast.

Välja pakutud süsteem aitaks autoomanikel leida PÜSIVAID kaasreisijaid. Üllatavalt palju on inimesi nii linnas kui maal, kelle regulaarsed teekonnad (kasvõi tööle) langevad kokku nii marsruudilt kui ajalt. Kui nad rakendaksid ühiskasutussüsteemi, aitaksid nad suuresti leevendada nii ummikute probleemi Tallinnas, kui ka transpordiühenduse probleemi väikeasutustes.

Lisaks: Keskmine eestlane võib olla teist meelt, kuid mina näen ühiskasutussüsteemis ka sotsialiseerumise effekti. Kui bussis sa ei suhtle inimestega, siis taksos ja hääletades sünnib tihtipeale huvitavaid dialooge =)

Loodan, et see idee leiab kehastust kusagilgi ja millalgi.

Northen Wolf ütles ...

"PÜSIVAKS kaassõitjaks" võib ju olla ka laste, vanavanemate ((abi)elu)kaaslase ID kaart. Tihti ei loe ID kaarti lugejad (vähemalt minu puhul)IDioodi-kaarti välja.

"GPS vidinad" jällegi on tihti ebausaldusväärsed ja/või kehva kvaliteediga.

Põhimõtteliselt on idee hea aga selle praktiline teostus keeruline, pigem mõjutaks inimesi "ühis-auto transporti" kasutama bensiini hinna tõus.

(tean küll et teema ei lähe väga kokku, aga mis olekes Teie (M.Strandberg) elektriautode kasutuse kohapealt, ei ole eestis nagu sellise teema arutelu märganud.)

Alar

Martin Vahi ütles ...

Aga miks ei võiks antud postitust illustreerival pildil kujutatud olukorras kasutada mingit autotranspordi ja ühistranspordi segasüsteemi, kus kasutataks mingeid rongitaolisi asju, kus reisijate asemel on autod. Näiteks, et autod sõidavad rongipeatuses paralleelselt vagunile, jäädes küljega rongi sõidu suunas, ning väljuvas peatuses sõidaksid nad ilma tagurdamata rongilt maha. Sedasi oleks üldjoontes realiseeritud autotranspordi mugavus ja ühistranspordi loodussõbralikkus.

august sügavast ütles ...

Põhimõtteliselt on ettepanek igati hea ja mõistlik. Ma küll ei poolda seda, et autodede ja teiste sõidukite omanikud peaks oma sõiduvahendid loovutama n-ö "võta ja sõida" süsteemile, sest sellisena ei teki kellelgi sõidukite heaperemeheliku kasutamise ja hooldamise motiivi ning need trööbatakse lihtsalt ära, aga lahendus, kus autoomanik/-juht ise deklareerib avalikus kanalis oma sõidumarsruudi ja aja ning korjab kokkuleppelistest kohtadest sõita soovijaid peale, on vägagi geniaalne.
Kusjuures minuarust ei eelda see ka erilist identifitseerimise ja autentimise vajadust ehk ID-kaarti, kuna on rangelt vabatahtlik ning motiveeritud nii läbi ühiskonnale kasulik olemise kui ka väikese rahalise hüvituse. Ühtsest IT süsteemi, seda küll. Esiti pole ma küll jõudnud seisukohale selles, kas sõidukilomeetri tasu piirmäära kehtestamine on hea mõte, kuivõrd transporditeenuse osutamine peaks olema rangelt vabatahtlik. Võibolla oleks asi igati toimiv ja mõistlik selliselt, et sõiduvahendi omanik paneb vastavasse avalikku infosüsteemi ise välja km hinna millega ta veoteenust nõus osutama on. Ehk hind reguleeruks suuresti ise. Mõni võibolla ei küsiks sentigi, vaid oleks huvitatud vaid reisikaaslasest. Samas, kuivõrd riik on hädas normaalse ühiskondliku transpordi korraldamisega ja kättesaadvaks tegemisega, peaks muidugi riik ka sellisest projektist loogiliselt huvitatud olema. Ehk oleks igati normaalne, kui riik soodustaks selliset lahendust teatud summas maksuvaba tulu saamisega (n. 1 km kohta).
Sest eks sõiduki suurem koormatus nõuab ka suuremat kütusekulu, interjööri puhastusvajadus võib tõusta jne.

Aga millised on reaalsed võimalused selline lahendus tööle panna? Ilmselt eeldab see ka mingeid seadusemuudatusi maksuseaduse osas vms.?

Kaido ütles ...

Pean siinkohal ära märkima, et selle pildi puhul on tegemist võltsinguga... Hästi tehtud, kuid siiski isegi palja silmaga arusaadava võltsinguga. Jälgige üht tüüpi autode kordumist.