pühapäev, 26. juuli 2009

Tark kodanik, aeg on küps! Teooria ja käsiraamat arukaks kohalikuks omavalitsemiseks



Ajakirjandusele veidi puhkavamast olekust pilku heites, kurdetakse, et erakonnad mädanevad nii peast kui kehast. Selline on üks arvamus. On ka arvamus, et kõik erakonnad on mädad välja arvatud üks erakond. Pole imestada: Orwelli loomade farmi mõttekujundid kükitavad siinses poliitilises kultuuris nagu Sosnovski putked meie looduses. Õnneks on Eesti poliitmaastik mitmekesine ning kõigil jätkub mida järada.

Jäälõhkuja Tarand on parteide jäämeres lahti lükanud selge ja sinise veesiilu. Veesiilu parteivabama (kasvõi kohalikugi)  võimu juurde. Mitte seetõttu, et partei kui üks kodanikuühiskonna ilminguist oleks nüüd täiesti saatanast. Ei ole. Täiesti saatanast ei ole. Aga nagu öeldakse peituvatki saatan just pisiasjades ja neid pisiasju on parteipoliitkas piisavalt.

Nii lähevad valijad valima alati lootuses minna täispangale ja lootuses, et nende valitute lubadused jäävad püsivaiks ja neis lubadustes ei toimu muutusi. Kogemus, mis on seotud valimiistega on aga sootuks vastupidine: valitud peavad asuma nii koostööle kui oma seisukohtade kohandamisele ja õige pea kaovad osad lubadusist või asenduvad muudega.
Riik aga ennekõike kohalikud omavalitused on ikkagi pigem koostöö kui konkurentsi kohaks. Olgem ausad, et pideva võitluse põhimõte kui arengu alus ei ole ei biolooglise ega sotsiaalse evolutsiooni kirjeldamisel parim lähendus. Kõik või mitte midagi on viimase mõnesaja aasta ülekonkureeriva inimkultuuri alus. Õnneks mitte kogu inimkultuuri alus.

Otsustamise omapäradest.

Õige otsustamine algab õigest tõenäosusarvutusest. Paraku on just see arvutuse pool igapäevaelus varjule jäänud ning vaatamata asjaolule, et on selge, et ühe loteriivõitja kohta tuleb suur hulk kaotajaid mägitakse loteriid ja käiake jätkuvalt mängupõrgutes. Eks ikka selle tõttu, et emotsionaalne ootus ja sõltuvus saavad võitu lihtsats tõenäsususarvustusest.
Vead õigel otsustamisel tulenevad aga sellest et me hindame vääralt nii tõenäosusi kui korrutame need tõenäosused läbi valede väärtustega. Ameerikamaal on küsitluste tulemusena inimesed hinnanud oma hukkumisvõimaluse keeristormi tõttu 50 korda suuremaks ja ilutulestiku tõttu 30 korda suuremaks kui see tegelikult on. Samas arvavad nad, et astmatüsistusse sureksid nad 4 korda väiksema tõenäosusega ja upuksid 3 korda väiksema tõenäosusega kui see tegelikult toimib. Ilmselt nii mõnigi inimene on näinud telemänge, kus võistleja peab ära arvama mida rahvas arvab. sageli pole sel arvamusel (kahjuks) tegelikkusega mingit pistmist. Nii kujuneb otsute kaalumisel otsuse üks pool...tõenäosus kummaliseks.

Nüüd aga väärtuste poolest. Kujutlege olukorda kui teil on rahakotis kaks sajakroonist sedelit ja sajakroonine kinopilet. Kinno jõudes avastate et olete pileti kaotanud. Kas keskmiselt inimene ostaks saja krooni eest uue pileti? Ei ostaks sest ta ei pea väärtuslikuks sama asja eest kaks korda maksta. Samas kui teil oleks rahakotis kolm sajakroonist ja te sealt kinnominekul ühe sajakroonise kaotaksite ostaks enamus inimesi rahumeeli ühe sajakroonise eest kinopileti. Lõpptulemus oleks ikka sama: üks sajakroonine ja üks kinopilet.
Põhiteadmise, et õigeks otsuseks on vaja korrutada tõenäosus väärtusega tõi meieni Daniel Bernoulli 1738 aatal. 
Valikuid teeme me paraku aga alati konteksis. Konteksti muutmisel sooviksime me sageli teha aga uusi valikuid kuid sageli pole see võimalik...olgu siis tegemist börsikursside või ka poliitiliste valikutega. Tahe neid muuta külastab valijaid sagedamini kui võimalus seda teha. Tahe muutusteks sagedasti ja võimalus ainult iga nelja aasta tagant.

Headest koostöövormidest.

Mammuti küttimiseks tuli jätta hõimusisesed ja hõimudevahelised tülid ja minna toidu nimel mammutit küttima. Mindigi, sest muidu poleks me siin ja sellised, kus me oleme. Individualistlikud kultuurilised variatsioonid kõrvale jättes on taas aeg mammutit küttida. Majanduskriis...poliitiline tülpimus ja kes teab mis küttimist väärivad ilmingud veel.
Mis paneb aga inimesed üheskoos tegutsema? Selge, et mitte asjaolu, et nad lihtsalt kokku viiakse, pannakse, sätitase. Selleks koostegutsemise eelduseks on tervikpilt. Tervikpilt mammutist, ninasarvikust, maailmast, riigist, linnast, vallast. Ja tervikpilt loomulikult ka probleemidest.
Enamus meie teadmisi...õigemini küll muljeid kogutakse nägemise kaudu ja aju kuklapiirkonnas olevast nägemiskeskusest teisenevad nii mõisted nende paiknemine ning omavahelised suhted kui ka emotsionaalsed hoiakud nende mõistete suhtes.  See onn tervikpildi ajutalitluslik pool.
Praktiline pool on aga selles, et pilk tuleb hoida terav ja vaim värske...see on targaks kodanikuks olemise paratamatu eeldus. Eeldus, et olla kaitstud mistahes tüssamise vastu. Visioone tuleb jagada ja need peavad olema samas nii nähtavad kui korrigeeritavad, eks ikka selleks, et ei tekiks vääriti hinnatud riske.

Käsiraamat.

Et vältida tagantjärgi tarkust väärtuste hindamisel ja valesti hindamisel nõua, et rahvaesindajad võimaldaksid oma otsuseid rahval muuta mitte ainult korralistel valmistel vaid siis kui selleks on vajadus ja tahe. Vali neid, kes lubavad sisulisi ja võimu jaoks siduvaid rahvahääletusi. Ka selliseid, kus volikogu otsuseid saaks valijad muuta. Kogemus ütleb, et ajakirjanduse, reklaamide ja muu sellise mõjul me hindame väärtusi nihestunult ning parim ravi selle vastu pole loomulikult mitte tsensuur vaid rohkem vabadusi. Toeta otsedemokraatiat: kodanike vabadust ja võimalust sekkuda esinduskogu töösse sisi kui see vajalikuks osutub...siis kui valimisloterii pole andnud soovitud tulemust ega vastanud ootustele. Kasvõi ootusele, et partei saab teha seda mida on lubanud.

Panusta väärtustele, mis kestavad üle aegade. Selleks väärtuseks ongi aeg. Vali nii, et su valik annaks aega mitte ei võtaks seda sult ja su lähedastelt. Kui ei ole selliseid valitavaid siis saa ise valitavaks. Osale valimisliidus või kui sellist, mis siintoodud mõtteid kannaks ja toetaks, pole siis kutsu see ellu, mis tegeleks aja vabastamisega ning võimaldaks sekkuda otsustamisse. Üksikkandidaadi tähenduses toimivadki just kohalikud valimisliidud ja seda nii oma plaanide ja rahva toetusega. Toimivad üle erakondade ja vaatamata erakondadele. Räägi sellest oma tuttavate ja mõttekaaslastega...looge tervikpilt ja tegutsege. Vaatamata oma senisele kogemusele ja vaatamata sellele, mida te olete seni arvanud ühistegevusest ning poliitilisest tegevusest.

On terve rida pettepilte, nii nagu on pettepildiks ka avatud rahakott, milles on kadunud kinopilet, mis panevad meie väärtuste hindamise mehhanismid proovile. Poliitika ja kohalik poliitika ei ole räpane ning oma juurtes kriminaalseks kalduv vaid see on ainus võimalus vahetult tegeleda oma vahetu heaolu ja esmaste viisidega võita endale ja oma lähedastele tagasi aega. Asju tuleb ja saab ajada emotsionaalselt rõõmsana ning entusiastlikuna. Googeldamine selle artlkli kirjutamise ajal sõnapaariga "rõõmus poliitik" annab tulemuseks: "Otsing "rõõmus poliitik" ei andnud tulemusi."

See artikkel on siis esimene, mis sellele sõnapaarile vaste annab. Tehke nii, et neid vastuseid oleks rohkem. Kohe päris palju rohkem. Et see rõõm saaks tulema taradest otsustest a valikutest.

Tarkade kodanike aeg on käes. Head otsused sünnivad arukalt ja ühiselt tegutsedes. Valimised ei ole loterii vaid meie eluolu ja ajakasutust otseselt mõjutav ühistegeline toiming. Paneme siis sedapuhku selle toimingu sisse lisaks iidsele tarkusele ka nooremat ja uuemat. Nii mõne sajandi vanust. Näiteks kasvõi seda, mida rääkis meile Daniel Bernoulli.

7 kommentaari:

urk ütles ...

Väga hää lugu. Ja näited.
Mind hämmeldab aegajalt ikka kõmisev lubadus täita oma valijate huve. Et need muud valijad ei puutu siis nagu asjasse. Samas, kui täidetaks valijate huvi nt üldse mitte makse maksta, siis tulemus ei meeldiks pikemas plaanis vist neile endile ka. See ka nagu ei sobi, et 'meie teame, mida teie tahate'.
Aga seda parteid, kes lubaks riigi asja ajada, nagu pole.
Või rohelised? Käibemaksuga nii hullu hinnatõusu ikkagi ei tulnud, nagu kaupmeeste marginaalide pärast märatsejad tõotasid?

janika ütles ...

V'oib olla ongi parteide ja valimisliitude aeg l"abi. Inimesed tahavad valida kindla meele ja s'onaga "uksikkandidaati. Mitte umbisikulist parteid, mille liikmetel puudub igasugune h"abi ja solidaarsuse tunne.
Ja kadunud kinopileti n"aide = majanduskasvu aastatel raha mustadesse aukudesse toppiva Riigikoguga. Tulemust ei tule v'orrelda mitte sama rahakoti sisuga vaid oma sissetulekuga ja "uldise olukorraga. See kes on n'ous kadunud pileti eest uue ostma, oleks ka enne olnud n'ous kinopileti eest 200 krooni maksma. Riigikogu liikmetele v'oib t'oesti j"a"ada mulje, et raha sajab taevast.

Verner Keel ütles ...

"õnnelik poliitik" andis aga ühe tulemuse: nimelt Meelis Atonen tunnistas end 11.01.2009 õnnelikuks poliitikuks, sest valis liberaalse ilmavaatega :)

Verner Keel ütles ...

üks sõna jäi lõpust puudu: partei

THEZEITGEISTMOVEMENT1 ütles ...

1.Kui sa rohelisi esindad siis võinuks võtta ette midagi tõsisemat,poliitika kohta on juutjuubis film
"The Zeitgeist Movement:
Orientation Presentation"
2.www.rediscoverycentre.ie
on üleval pilt kus maja katusel on terve rida tuulikuid...
Ilus pilt...
Elagu konkurents!

urk ütles ...

toredaid otsinguid veel - ESTERM terminibaasist saab 'äritegevus' hajusaks otsinguks
1. kuritegevus
2. äritegevust alustama
3. äritegevuse keeld
4. äritegevuse kogukasum
5. peamine äritegevuse koht
6. põhitegevus

august sügavast ütles ...

Hea kirjutis. Miks erakonna lubadustest kinnipidamine võimule saades/valitsusse kuuludes muutub? Üks asi on jah koostöö vajadus ning selle nimel tehtavad kompromissid. Asja teine pool on aga see, mis võimaldab kergekäelist kompromissidele minekut, ja see on erakonna otsese sisuline vastutuse puudumine valijate ees ehk ega suurt midagi ei juhtu ju kui oma sõnu süüakse. Vähemalt kuni järgmiste valimisteni mitte. Enne uusi valimisi tehakse aga suuri pingutusi oma imago ja renomee parandamiseks, et võita tagasi usaldust ja hääli.
Selline olukord tingibki otsedemokraatia mehhanismide vajaduse. Et imelikku, mitte deklareeritule vastavat poliitikat ajava poliitiku/erakonna saaks valijad tagasi kutsuda, sest ei tegutseta ju valija huvides - selleks milleks valija, uskudes nende programmi ja lubadusi, neile mandaadi andis.
Muidugi on tõsi, et poliitiline jõud võib anda väga populistlikke ja ühiskonna jätkusuutlikkuse osas kahjulikke lubadusi (näiteks lõputu maksude alandamine), mida on riigi ja ühiskonna normaalset toimimist kahjustamata väga raske (kui mitte võimatu) teoks teha, aga usun, et mõistlikul valijal on piisavalt kainet mõistust, analüütilist ja kriitilist meelt mitte valimaks nii populistlikke loosungeid pilluvaid jõude. Samas leidub muidugi väga palju vaid oma hetkekasu silmas pidavaid tumbajumbasid, kes lähevad selliste loosungite nagu "teile jääb rohkem raha kätte, otsustamaks ise, mida sellega teha" õnge ja valivad näiteks reformareid. Need laseks aga riigi nii õhukeseks, et jääkski ainult firmade ja korporatsioonide juhtimine.