reede, 28. august 2009

Hõõglambi matused


Seoses asjaoluga, et hõõglamp hakkab Euroopa valgusetekitamise areenilt pisiatasa kaduma. Ennekõike selle madala efektiivsuse tõttu.
Õhtulehest võite lugeda ka sellekohast lugusid: Hõõglamp kaob pisitasaja Kallis säästulamp hõõglambi vastu: suur kokkuhoid või suur pettumus?

Viimase artikli kirjutaja saatis ka mulle mõned küsimused kuid kuna antud vastused ei kajastunud artikleis toon need siinsamas ära. Muu hulgas palus ta kommenteerida ka üht Spiegeli artiklit, kust peaks ajakirjaniku meelest järelduma, et hõõglambi vastu ikkagi valgusvõimekusega säästulamp ei saa.

Ja nüüd siis nii kommentaar Spiegeli loole (millele ajakirjanik viitab ka oma artiklis ja millele mult kommentaari ootas) ning vastused ajakirjaniku küsimustele.

Spiegeli eksperimenti on muidugi raske kommenteerida sest arusaadavalt on 330 kandelat tõepoolest poole väiksem valgushulk kui 660 kandelat.
Teeme siis võrdluse: kõige kehvem fluorestsents-säästulamp tekitab valgusvõiumust 60 luumenit vati kohta ja parim hõõglamp 17 luumenit vati kohta.
Nii annab 15 W elektrivõimusega kehvake säästulamp välja 900 luumenit ja väga hea 75 W hõõglamp 1275 luumenit. Nagu väidetud artiklis oli tegu siis 80 kraadise hajumisnurgaga valgustitega nii, et nende valgusjõudlus kandelates on siis säästulambil: 900 lm x 0,6803 = 612 kandelat
hõõglambil: 1275 lm x 0,6803 = 867 kandelat
Mida siit järeldada? Näiteks seda, et tõenäoliselt näitas müügimees ajakirjanikule üht väga kehvakest säästulampi, mida ta tõenäoliselt ei lasknud ka piisavalt soojeneda, et selle valgusviljakus oleks piisavalt kasvanud ning tõenäoliselt võrdles ta seda ühe väga hea hõõglambiga.
Samas: isegi kui uskuda, et valgustatus oli pea kaks korda väikesm, kulus selle peale siiski 5 korda vähem energiat!
Seega, mida siis see Spiegeli "katse" meile tõestas: seda, et ka sihipäraselt valitud hõõglambi ja säästulambi puhul on säästulamp elektri valguseks muundamisel ca kahe-kolmekordselt tõhusam. Ja loomulikult ka seda, et ajakirjanikke on võimalik heleda valguslaiguga piisavalt tõhusalt lollitada.

Millised on roheliste seisukohad säästupirnide suhtes?

Vähem energiat kulutada on arukas. Seda saab teha tõepoolest mitmel moel: ehitada hooneid, mis on samal ajal nii valgusküllasemad kui soojapidavad või siis kasutada erinevaid energiat säästvaid valgusallikaid. Pigem näen täna, et energiasäästlikud fluorestsentslambid on õige pea kohta loovutamas valgusdioodidele, mille eluiga on veelgi pikem nagu ka nende valgusviljakus on kasvamas. Hõõglampide tööstust Eestis ette kujutada on raske küll aga on meil oskusteavet ja suutlikkust luua näiteks LED valgusteid ning nende juhtimissüsteeme.
Eesti oludes võimaldaks säästulampidele üleminek loobuda järjekordsest 50-80 MW elektrtitootmiseks vajalikust investeeringust. Kokkuhoid seegi.

Mida arvate sellest, et lambid asendatakse käsukorras, mitte ei rakendata elektri hinnapoliitikat, et tarbija võiks ise otsustada, milliseid lambipirne tal vaja läheb?

Ise oleks pooldanud samuti hõõglampide maksustamist. Samas ega selleks üleminekuks on ka nüüd ikka piisavalt aega ju ka antud. Tõsiasi on see, et fluorestsentslambid sisaldavad elavhõbedat (ca 1 mg lambi kohta)aga õnneks ei purune kaasaegsed säästulambid nii sageli kui kõrgel temperatuuril töötavad hõõglambid. See aga on siiski ka piisavalt suur kogus, et käidelda neid lampe kui ohtlikke jäätmeid ja seda peavad tarbijad silmas pidama.
Samas sisaldab ka meil elektriks põletatav põlevkivi elavhõbedat ja tõsisasi on see, et energiasäästu arvelt vähenevad põlevkivi põletamisel tekkivad elevhõbeda heitmed rohkem kui säästulampide katkiminekul neid juurde tekib.
Minu kodus on viimase 5 aasta jooksul purunenud 1 säästupirn ja läbi põlenud (koos purunenuga) 3. Kasutuses on neid paarkümmend.

Tootjad ja kaupmehed on aga leidlikud ning ei peaks imestama kui näiteks turule ilmuvad lambisokliga "küttekehad" kus lambile on peale tõmmatud eemaldatav metallkate, mida siis hõõglambihuvilised saavad vajadusel eemaldada. Samas ma arvan, et nii fluorestsents- kui valgusdioodlampide tootjad on uues olukorras ka tõsisemas konkurentsis ning määrama hakkab toote kvaliteet: eluiga, ohutus, valgusviljakus ja kõik muu selline. Tööd tarbijakaitsjaile peaks jaguma.

Mis mõtet on panna keldrisse kallis säästupirn, kui seal harva käiakse, see ei anna ju mingit kokkuhoidu?

Huvitav küsimus...paraku pole enamus valgusteid mitte keldrites vaid hoopis mujal ja veel: keldrites olevadi valgusteid unustatakse üsna tihti põlema just selle tõttu, et seal harva käiakse. Üks mu tuttav kõneles hiljaaegu loo oma naabrist, kes oli hakanud kahtlustama, et keegi varastab tema elektrit. Elektriarved ligi 100 kr kuus suuremad kui muidu. Süüdlane leiti õige pea: see oli maakeldrisse (aknaid pole) põlema unustatud hõõglamp.

Lisaks veel niipalju, et meie erakonna liikmete hulgas tehtud nn lambiuuringust selgus, et säästulampide kasutajatest 55 %l ei purunenud ühtki säästulampi aasta jooksul samas kui ainult 8% oli neid, kel polnud kodus purunenud ühtki hõõglambipirni.
65% kodudest oli valdavaks valgustiks säästulamp. 20 % säästulampide kasutajatest oli aasta jooksul purunenud üle kahe säästulambi ja 60% säästulampide kasutajatest ei olnud riknenud (purunenud või läbi põlenud) ühtki säästulampi. Üle 80% vastanutest on kodus valgustites üle 10 lambipirni ning enam kui pooltel rohkem kui 20.
Seega on energiasäästuks võimalusi enam kui küll.

13 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Vastamata jäi küsimus, millist efekti annb säästupirn elektriküttega või pea sama kalli energia kWh hinnaga gaasi- või tsentraalküttega majas siis, kui on kütteperiood. Meie kliimavööndis tahab maja kütmist augusti lõpust kuni aprilli keskpaigani. Küttevabasid kuid vaid ca 4 kuud aasta kohta. Ja isegi suvel on kasulik näiteks puumajas hoida sees mõningane küte vannitubades, et kuivaksid pesu ja ruum ei niiskuks ülemääraselt.

Anonüümne ütles ...

Samuti jäi mainimata, et säästulambis on elavhõbe, mis kekskonna-kaitsjate arvates on väga neetud ja mürgine asi.

Anonüümne ütles ...

olen muidu väga rohelise mõtlemisega-tegutsemisega, aga säästulambid on nii õudsa sinise valgusega, et parem istun küünlavalgel. tegelikult väga masendav, et valikuvõimalus inimestelt võetakse. seda enam, et enamus aega on meil külm aeg, seega see energia ju ei lähe raisku, mida hõõglamp kulutab...

Anonüümne ütles ...

esimesele kommenteerijale - kas me ostame valgusteid kütmiseks? Ei osta ju. me ikka kütame muuga. Ja see muu on reeglina elektrist odavam. Ja kui me ka kütame elektriga, siis meil on ju radikad või põrandaküte vms selleks. Me ju ei hoia lampe päeval põlemas, et tuba soe oleks. Ka on laealuse kütmine üks väga mõttetu tegevus. Füüsikasedauste tõttu. Ammugi pole näinud inimest kes vannitoas pesu hõõglambivalgel kuivataks. Me ikka kustutame tule kui lahkume ruumist, eksju.

Elavhõbedast oli artiklis juttu. Väide et põletamata põlevkivist tekiks rohkem elavhõbedat kui säästupirnide purunemisest, paneb kohe mõtlema energiasäästu ilmsele vajalikkusele. Me siin Eestis muidugi keedame elektritootmisest ülejääva põlevkivi õliks. Puudugi jääb. Nii et ei tea, kas vahet on.

Aga üldiselt olen kindel, et ka need nn säästulambid on suures osas eilne päev. Varsti keerame lakke halogeen ning LED-lambid ja mõtleme kui rumalad olime lambivalgel pesu kuivatades. Oleks võinud selleks päikest ju kasutada. Või tuult.

Lauri

Anonüümne ütles ...

vahet ju pole, mida me milleks ostame. Jutt käib energeetilsiest efektist. Nagu der Spiegel ilmekalt näitas on sama valgusviljakuse energeetiline sääst on 2,5 korda ja kui me selle veel ajaliselt ära jagame perioodi peale, milla kütet vaja on ja millal mitte, mis siis järgi jääb? Rõhutan veel kord, et tähtsust ei ole, millega tuba kütame, tähtsus on selle kütte või "kütte" kWh hinnas.

Anonüümne ütles ...

Kasutamisel hoiab elktri pealt kokku küll aga kuidas on lood tootmisega. Säästulambi tootmine on kindlasti kallim kui tavalisehõõglambi ja kulutab ka rohkem energiat. Kui suur see sääst siis kokkuvõttes ikkagi tuleb? Sammuti kipuvad säästulambid oluliselt kiiremini läbi põlema kui väidetakse, sest sisse-välja lülitamine lühendab nende tööiga. Mõtekam oleks ruumides kus pole vaja pikalt valgust nt. WC kasutada tavalisi hõõglampe.

valju ütles ...

Tavaline hõõglamp maksab 3,5 kuni 6 krooni. Odavaima säästulambi hind on 45 krooni, aga selle valgus on nii õudsalt lilla, et häirib isegi koridoris või keldris.

Kallimate säästulampide, mis on võimsamad, sooja valgusega, ühtlase spektriga ning mahuvad ka kinnise kupliga valgustisse, hind on kuni 200 krooni.

Saadav energiakokkuhoid on teoreetiline.

Artiklis kirjutati ka majade soojustamisest. Esiteks see pole odav ja teiseks, mida rohkem soojustada, seda paremat ventilatsiooni on samuti tarvis, selle ehitamine pole odav ja selle kasutamine maksab samuti.

Kui on suur soov elektrit kokku hoida, siis esimese asjana tuleks välja lülitada suured televiisorid ja arvutid, sest need võtavad tunduvalt rohkem voolukui keskmise toa valgustus.

urk ütles ...

Miks mulle küll valju argumendid kõige arukamad ja praktilisemad tunduvad?

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Kõikse odavamalt saab siis elektrit mil too on TASUTA...
Ühinegem asjaga:TASUTA ELEKTER IGALE EESTI KODANIKULE-see on kirjas innojairja.blogspot.com
postituse "Peeter Võsa Rakvere linnapeaks!" kommentaarides...
Elagu konkurents!

urk ütles ...

Säästust.
Ostsin mina siis LED-laualambi. Ja mida ütleb instruktsioon? - Alus läheb väga kiiresti kuumaks (jumal tänatud, minutite jooksul see siiski ei juhtu), hoolitsege, et millegagi kokku ei puutuks; pirni ümbrus läheb väga kuumaks (kohe kiiresti ja tõesti väga), uue panekul pirni palja käega mitte puutuda (kui selle lupstüki kohta 'pirn' üldse öelda saab), omadused halvenevad. Hea küll, see on hõlpsasti korraldatav, aga ometi pidi olema põhiline eelis, et soojusenergiat mõttetult ei toodeta?

Anonüümne ütles ...

vist ikka ostsid halogeenlambi, mitte LED lambi. Aga mine tea, igasugu sodi toodetakse.

Tommy ütles ...

Tänud väga sisuka kirjutise eest.
Keegi eelpool küsis, millist efekti annab säästupirn elektriküttega või pea sama kalli energia kWh hinnaga gaasi- või tsentraalküttega majas siis, kui on kütteperiood.

Vastan ise - effekt seisenb selles,et muidu oleks Sul lisaks elektriküttele veel teine suur lisakulutaja - hõõglamp. Nüüd jätad ühe neist ära.
See ongi kokkuhoiu mõte - jätta kasvõi üks raiskaja ära.

Jah, loomulikult on ka "valjul" õigus, aga see ei tähenda, et ka muude asjade pealt, nagu näiteks lambid, ei tasuks energiat kokku hoida.
Tervelt mõtlev ja hooliv inimene teeb seda kõike ! Kasutab energiasäsätlikke lampe,ei kasuta telerit "taustamürana" ja lülitab selle välja, kui ei vaata, tõmbab tühjad laadijad seinast välja ja õhtul magama minnes lülita bkõik koduseaded mis võimalik üldse vooluvõrgust välja, sest ka stand-by rezhiimis tarbivad need päris palju energiat (meil on selleks põhiliinil vahel lülitiga pikendusjuhe).

Anonüümne ütles ...

Ma ei tea mismoodi see regulatsioon täpselt välja näeb, aga hõõglampi on mõnes kohas mõttetu välja vahetada ning mõnes kohas suisa võimatu.
Toon näite, maja kus kasutatakse elektrikütet ei oma säästulamp mittemingisugust mõtet siin meie põhjamaises kliimas.
Raske on leida hõõglambile asendust saunas, kus temperatuurid tõusevad +100 piiresse. Normaalsed LEDid ja säästulambid ja nende elektroonika ei ela seda üle. Tean seda omast kogemusest.
Kuigi ma ise olen juba hõõglambid asendanud juba sellest ajast peale, kui säästukad meil müügile ilmusid millalgi 90' keskpaigas, ei poolda sellist karmi poliitikat. Pakun et mõne aasta pärast peab hakkama politsei jahtima salahõõglampe nagu salaviina... no milleks?