See oli 1990 aastate keskpaigas, kui Rahva Hääle erastamisega samaaegselt oli alanud ka www võidukäik.
Minu optimistlikes kujutlustes pidanuks pabermeedia lõppema nii 2000 aasta paiku. Olin nimelt näinud 1990 algupoole Pariisis töötades paari juba siis üsna hea lahutusega elektroonilisel tindil põhinevat painduvat displeid, mis tudusid lubavatena. Need aga tooteiks ei muutunudki.
Apple Newtoni nimeline esimene pihuarvuti, sisendas arvamust, et paberiajastu lõpeb vaat-et kohe.
Kuid ei midagi: paberit toodeti ja lehti trükiti edasi sest kantava eletroonilise kujutise lahutusvõime ja kontrastsus jäid Gutenbergi leiutatud tehnoloogiale alla.
Täna siis on meil lugeda järgmiste asjade kohta:
Amazon on valmis meisterdanud e-raamatu nimgea Kindle
Barnes & Noble on valmistanud Nook nimelise raamatulugeja
Ja neid lehitsejaid on veel terve rida....
Just teatas Sony, et nad on valmis saanud ka 3 mm paksuse orgaanilisel materjalil põhinva LED ekraani ja müütavad selliseid telekaidki.
Sony kasutab neis ekraanides mittepolümeerseid orgaanilisi ühendeid, mis on loomult kestvamad ja vanumiskindlamad kui orgaanilised ühendid, mis n olnud pikka aega teada, kui lihtsalt pigmendid kuid 2000 aastate algusest on neist saadud ka komposiitmaterjale, mis toimivad valgust kiirgavate pooljuhtidena.
See tehnoloogia võimaldbaki valmistada väga püsivaid aga samas ka painduvaid ekraane kuna nende materjalide alusel on võimalik luua ka ekraanide juhtimiseks vajalikke muid pooljuhtseadiseid (põhiliselt transistore). Ehk siis väga väike samm tõepoolest painduva elektroonilise paberiasnjani. Nimelt võib selliset materjalidega ekraane trükkida sama kvaliteediga nagu seda tehakse paberilegi!
Aga, et mi siis, kas puid hakkab rohkem metsa jääma?
Esimene Eesti kirjastus, mis sellesse nišši siseneb on võitja. Või vähemalt väga suure tõenäosusega võitja. Tuleb vaid ära aimata, milline on see õige tehnolooglise murdepunkti pakkuja.
2 kommentaari:
RR teatab: Strateegiline sihtrühm on e-lugeja: "Vastvalminud strateegia sõnum: Eesti Rahvusraamatukogu järgmise viie aasta peaeesmärk on tulenevalt sihtrühma ootustest ja vajadustest panna e-raamatukogu sama hästi toimima kui tavaraamatukogu. Peadirektor Janne Andresoo ja kogude direktor Ülle Talihärm räägivad teadusraamatukoguks olemisest ning raamatukogu teadus- ja arendustegevusest 22. novembril kella 15-16 Kuku raadio saates Kukkuv Õun. "
NB!
27.11.09 RR-s 3.rahvusvaheline digitaalse mälu seminar, sel korral teemal „Autoriõigus ja digitaalse sisu kättesaadavaks tegemine”.
Esinejad: Kultuuriministeeriumi levitalituse nõunik Toomas Seppel, advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid jurist Hele Karja („Mäluasutused, Google ja autoriõigus – kellega, kes ja kuidas?”)
Hamburgis asuva infoõiguse ekspertiisibüroo i. e. advokaat ja partner Dr. iur. Till Kreutzer („Saksamaal ja Euroopa Liidus kehtiva autoriõiguse analüüs ettepanekutega uusi meediakanaleid arvesse võtva põhjaliku reformi kohta”).
Seminari(osavõtt tasuta)korraldavad - Eesti Rahvusraamatukogu ja Riia Goethe Instituut. Ürituse töökeelteks on eesti ja saksa keel, tehakse sünkroontõlget. Lisainfo: Mihkel Volt.
NB!
Tartu Ülikoolis kaitstud juba aastal 2007 magistritöö: Internetiteenuste vahendaja tegevusega seotud õiguslikke küsimusi autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste kasutamisel internetis : magistritöö / Evelyn Tohvri ; juhendaja: Heiki Pisuke ; Tartu Ülikool, õigusteaduskond, äriõiguse ja intellektuaalse omandi õppetool: Tartu : Tartu Ülikool, 2007
NB!
Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus koostöös advokaadibürooga Glimstedt Straus & Partnerid andis välja Eesti esimese intellektuaalse omandi kaitset käsitleva kaasuste kogumiku, mis on mõeldud kõigile ettevõtjatele ja õppematerjaliks üliõpilastele. Kogumiku on koostanud büroo vandeadvokaadid Priit Lätt ja Heiki Pisuke, kes on ühtlasi Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor ja Aleksei Kelli, kes on samas intellektuaalse omandi õiguse lektor.
Kogumik on kättesaadav Patendiraamatukogust ja elektroonilisel kujul ka nii EASi kui ka advokaadibüroo Glimstedt Straus & Partnerid veebilehelt.
Postita kommentaar