neljapäev, 10. detsember 2009

Eile käivitus viitsütikuga pomm!



See pomm pole muud kui riigieelarve. Riigieelarve, mille tasakaalus hoidmiseks on kasutatud jõuliselt ressursside ja tarbimise sihipärast maksustamist. Teisisõnu on osaliselt ellu viidud ökoloogiline maksureform.
See on see, mille eest nii Keskerakond kui Sotsialistid nagu ka rohelistega koostööst huvitet Rahvaliit on rohelisi materdanud kuis jakasanud.
Miks siis ometi? Materdamist mõtlen?
Põhjus selleks on sügavam kui arvata oskate. Nimelt: kui ühtäkki selgub, et ühiskonda ja sotsiaalsüsteemi saab ülal pidada ressursside kasutust maksustades ilma isikumakse kasvatamata.
Mõistate juba? Siis kaob ju ka vajadus nii astmelise tulumaksu muu sellise järel. Siis kukub kokku kogu kommunistlik-sotsialistlik maksukäsitlus. Siis lakkab olemast ka sotsialistide ja muude vasakpoolsete ning muidu kommunistide osa nende ideolooglisest näost. Ja see on küll põhjus, miks maksab kisada ja miks ka on kisatud.
Katse on käima läinud ja eks me näe, mis selle tulemuseks on.
Eelarve nagu selle täituminegi on avalikud asjad ja seega on katse ka kõigile näha.

11 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Oleks me seda varem teadnud, et kogu vasak-tsentristliku maailmavaate põrmustab bensuliitrile 50 sendi otsa panemine!
Nüüd on küsimus veel selles, mis selle saadud rahaga teha. Kindlasti tuleks tõsta ametnike palku, et nende elatustase kõrgenenud bensiinihindade tingimustes ei langeks.

Anonüümne ütles ...

Austet blogipidaja, kahjuks on Teil arusaam maksudest veidi vildakas. Nimelt ei ole vahet, keda missugusel viisil maksustada, niikuinii maksab kõik maksud kinni lõppahela viimane lüli - üksikisikust tarbija. Seega taandub ikkagi kõik isikumaksule.

Mis puutub kütustele aktsiisi lisamisse, siis otseselt soosite te sellega ju autotranspordi kasutamist - 75% aktsiisist PEAB minema tee-ehitusse ja remonti! Samuti panete endisest raskemasse olukorda põllumehed. Köögivili on mõttekam tuua kemikaalidega rikastatult kusagilt agraarriigist...

Maksud Eestis ütles ...

1. Kas sa tead, et iga kättesaadava 1 EEK eest tuleb kättesaamiseks kohe maksta maksusid 0,7 EEK ehk 70 senti ?

2. Eestis on tööandaja maksnud töötaja eest 10 000 krooni netopalga kättesaamisel sellele lisaks makse koos sundkindlustustega kokku 7026 krooni, mis moodustab maksudena 70% sellest netopalgast. Kogukulu tööandja jaoks on 17 026 krooni

3. kas sa tead, et Eesti on oma maksukoormusega 183 riigi seas 131 kohal ehk 130 riigil on Eestist soodsam maksukeskkond vt. http://maksud-eestis.blogspot.com/#7 ?

4. Poliitikutele meeldib rahvaga manipuleerida, et võrreldes põhjamaadega (eelkõige võrreldes Rootsi ja Soomega) on Eesti maksukoormus ebaloomulikult madal. Vaatame lähemalt, kui Eesti on 131. kohal, siis Soome on 125. kohal, ning Rootsi 144. kohal. Tuleb välja, et antud demagoogiline retoorika on vale, sest kõik 3 riiki on enam-vähem samas suurusjärgus. Eestis on põhjamaade maksukoormus ilma, et sellega kaasneks põhjamaade elukvaliteeti.

5. Teine laialt levinud retoorika põhineb väitel, et Balti riike – Eestit, Lätit ja Leedut ei saa vaadelda ühtse regioonina ning peaaegu alati rõhutatakse, et Eesti on paremas olukorras võrreldes Läti või Leeduga. Kui võtta aluseks uuringus toodud maksukoormuste võrdlus, siis Läti asub tabelis 54. kohal ning Leedu 99. kohal ehk mõlema naabri maksukeskkond on tuntavalt soodsam ja ettevõtjasõbralikum võrreldes Eestiga.

Lisainfo aadressil http://maksud-eestis.blogspot.com

Anonüümne ütles ...

On küll vahe. Tulude maksustamine on kohustuslik. Tarbimismakse saad ise reguleerida. Saab oma elu korraldada ka nii, et ei vaja autot, elektri kulu on nii väike, et ei pane aktsiisi tähelegi ning küttepuud on siiani aktsiisivabad, erinevalt teistest kütustest. Tarbimise kogus on enda korraldada, aga tulumaksu määrab riik.

vabatmees

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Marek Strandberg mainis põlevkivi raiskamist aga ise tegi ettepaneku elektriaktsiisi tõstmiseks...http://www.e24.ee/?id=191989
Marek Strandberg mainis põlevkivi raiskamist aga ise tegi ettepaneku elektriaktsiisi tõstmiseks...
Elektri- ja kütuseaktsiisi tõus lööb ehitajaid, metsa- ja põllumehi (9)
24.11.2009 00:55
Rahanduskomisjoni otsus tõsta elektri- ja kütuseaktsiisi tabab kõige valusamalt metsa- ja põllumehi ning ehitusfirmasid, kes kasutavad tööks erimärgistatud diislikütust.


Rahanduskomisjoni esimehe Taavi Rõivase sõnul on muudatuste eesmärk suurendada eelarve tasakaaluvaru. Sellele vajadusele viitas Euroopa Komisjon, kelle hinnangul võib Eesti eelarve puudujäägiks tuleval aastal kujuneda 3,2 protsenti.

«Usun, et meie eelarvedefitsiit mahub selletagi kolme protsendi piiresse, kuid vähendades seda ohtu veel 0,2 protsendi võrra, loome kindla tugevusvaru ja näitame Euroopa Komisjonile, et me ei kõigu piiri peal,» selgitas Rõivas paljusid ootamatult tabanud sammu.

Nuheldakse nõrgemaid

Komisjoni ettepaneku vastuvõtmine tähendaks, et mootorikütuste aktsiis tõuseks ligi 6,2 protsenti ning koos käibemaksuga lisanduks bensiiniliitrile 45 ja diislikütusele 42 senti. Suurem hinnatõus seisab ees aga eriotstarbelisel diislikütusel ja kergel kütteõlil, mille liiter kallineb koos käibemaksuga 82 senti.

Rõivase sõnul oli eesmärgiks, et maksumuudatused ei tekitaks ühiskonnas liiga suuri pingeid ega käiks kellelegi üle jõu. Kokku tõuseb aktsiisi- ja käibemaks tema hinnangul 0,27 protsenti, kusjuures elektriaktsiisi tõus kaks senti kilovatt-tunni pealt jääb tarbijaile peaaegu märkamatuks.

Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni juhi Eiki Nestori sõnul aga täidetaks kaudseid makse tõstes riigieelarvet vaesemate ja keskmise sissetulekuga inimeste arvel, kelle taskust võtab riik veel lisaks 400 miljonit krooni.

Eelarvepositsiooni on tema sõnul küll vaja parandada, aga mitte nii, et madalama sissetulekuga inimeste maksukoormus tõuseb märkimisväärselt ja rohkem teenivad panustavad vähem.

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Põllumeeste keskliidu asepresident Jaan Sõrra leidis: valitsus ja koalitsioonierakonnad karistasid põllumehi selle eest, et need avaldasid eelmisel kolmapäeval Toompeal meelt.
«Kõikides ühenduse liikmesriikides on Euroopa Liit lubanud müüa põllumeestele eridiislit madalama aktsiisimääraga, mida ka kõik teevad. Meil on selle aktsiis niigi kõrgem kui teistes ELi riikides,» lausus Sõrra.

Põllumeeste taskust võetakse järgmisel aastal plaanitava aktsiisitõusuga Sõrra sõnul veel ligi sada miljonit krooni. Ta lisas, et kui otsus aktsiisi tõsta oleks tehtud enne Toompea meeleavaldust, viibinuks platsil mitu korda rohkem põllumehi.

Raie jääb tegemata

Erametsaomanike liidu tegevdirektor Ants Varblane lausus, et teenus, mida metsaomanikud töötlejailt ostavad, muutub aktsiisi lisandumisel uuest aastast tunduvalt kallimaks. Samamoodi kannatavad need, kes metsa oma masinatega üles töötavad.

«Eks meie metsatööstuse konkurentsivõime lähiturgudel kahaneb seeläbi,» tõdes Varblane. «Tulumaksu poolest oleme nagunii juba lätlaste ja soomlastega võrreldes kehvemas seisus. Tagatipuks on meie transport niikuinii kallim, sest teedele on lubatud kaks korda väiksemad autod ja peame rohkem sõite tegema.»

Varblane lisas, et maksutõusu tagajärjel jätab metsaomanik raie lihtsalt tegemata ja riik ei saa üldse maksutulu.

Ehitusfirma Nordecon Infra juhatuse esimees Jaano Vink meenutas, et ehituses seis nagunii raske. «Selge see, et kõik otsused, mis tõstavad oluliste kulukomponentide hinda, ei tee olukorda roosilisemaks,» nentis ta.
Sirje Niitra

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised
Marek Strandberg:
"Igaaastaselt aetakse ahju 15 ja enam miljonit tonni põlevkivi. Enamus selles olevast energiast ei anna meile mitte soojust kodudesse, vaid kütab Narva jõest saadava jahutusvee kaudu Soome lahte. Nii umbes 10 miljardi krooni väärtuses aastas."

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "

Marek Strandberg:
"Kas see on ikka õige rikkus, mis olude muutudes, kellegi teise juurde jookseb? Näiteks rootslaste juurde, nagu meie rikkusega juhtus. Või ka soomlaste juurde, kelle ühistutele kuuluvad poeketid Eestis meie piimatootjaid nörritavad."

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "


Marek Strandberg:
"Kuna põlevkivi kaevamine ja põletamine on ka tervisele ohtlik, rändavad märkamatult ka sajad ja sajad miljonid kroonid haigekassast selle kaevurite, põletajate ja selle kandi elanike tervendamiseks.

Kas need, keda tervendatekse on siis tervemad - või rikkamad? Nad ei ole ehk nii palju haiged, kui muidu oleks, aga vaesemaks jäävad kõik. Kahjuks ka haigemaks."

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "


Marek Strandberg:
"Me oleme ehitanud kinnisavarabuumi käigus põldude peale, papist ja vatist maju, mille projekteerijad ja ehitajad on olnud mõõdukad tegijad. Mõõdukalt asjatundmatud ja mõõdukalt hooletud nii, et paljud neist majadest maksavad inimese või pere elutöö, aga kulutavad sama palju energiat kui aastakümneid enne neid ehitatud majad. Veel viis, neli, kolm ja isegi kaks aastat tagasi kuulustasid "targad", et energiasääst ei tasuvat ära.

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Nüüd räägib sellest, energiasäästu vajadusest siis, kogu maailm. Meie aga kütame oma uutes ja vanades kodudes õhku. Kusjuures uued kodud pole ka meie, vaid pankade omad, mille eest tuleb võlga maksta terve inimpõlv.

Küsigem, kas sellises olukorras ollakse rikkad olnud või saadakse rikkaiks?"

Nagu näete,Marek otsustas rikkaks saada:
Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "


Marek Strandberg:
"Aga kuidas siis rikkaks saada? Mitte taas, vaid tõenäoliselt esimest korda ja tegelikult?

Ära ela looduse ja ühisväärtuste arvelt; investeeri viisil, mis toob juurde nii vaba aega kui puhast keskkonda."

Marek ikkagi ei suutnud kiusatusele vastu panna ja ulatas käe ühisväärtuste järele s.o. maksumaksja raha järele:

Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja "


Marek Strandberg:
"Suurim majanduslik võit Eesti jaoks ei tule mitte sellest, et me keskendume vaid kõrgtehnoloogia piirialadele, vaid sellest, et me lõpetame arulageda raiskamise."



Katariina Krjutškova:
"Ettepaneku aktsiisitõusuks tegid rohelised ja"

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Majanduskriisi ajal tõsta makse pidavat olema viimane sigadus kannatuste karikas...

urk ütles ...

vabatmehele - ainuke häda, et ilma autota on maal ikka üsna võimatu hakkama saada. Ülikärbitud ühistranspordi tingimustes.
Aga kalli toidu juures on muidugi see tore, et kui ei osta, oled kõvasti kokku hoidnud.

Anonüümne ütles ...

vaga huvitav, aitah