Loote seisund ja areng pole kauglet ja ainult geneetiliselt määratud.
Seda mõjutab emaga toimuv, keskkond ja seda loomulikult ema kaudu.
Toitu vitsutavate emade lastel on kalduvus saada ka täiskasvanult ülekaaluslisteks.
Tavaarusaam ütleb, et ohter, rasvane ja rafineeritud toit tekitab südamehaigeid. Uuringutest tuleneb aga, et südamehaiguste risk suureneb ka vaeses ja toiduvaeses keskkonnas elava lapseootel ema puhul. Loote arengus on esmatähtis aju areng ja toidu puudujääk räibki südamearengut.
Ajalooliste ja stressirohkete muutuste ajal sünnib rohkem skisofreeniale kalduvaid lapsi.
Suhkrumaias rase seab oma lapsele teist tüüp diabeedilõksu.
Kas siin pole koht arutada siiski magusmaksu üle?
Liigsel maiustamisel on sarnasusi nii liigse napsutamise kui suitsetamisegagi. Loomulikult ei tähenda see seda, et magusamaks viiks rasedatelt kommiisu aga keegi peab ju magusaliiaga tekkivat eelarvekoormust leevendama. Magusahaäda selline teadvustamine paneks ehk tõesti mõtlema siis ka parema ja tervislikuma toiduratsiooni peale.
Olgu öeldud, et on ka toite mille söömine ihus kasvava järglase jaoks tähendab ka suuremat kindlust vähi ning kantserogeenide vastu.
Nii ei olegi küsimus mitte ainult selles, milline on kool, kodu ja lasteaed vaid ka selles, et milline on loote ja tema kandja elu.
Mozarti ja Beethoveni muusika ei korva kuidagi kehva toidu ja keskkonna mõju loote arengule ning selle kaudu ka järgmise põlvkonna ühiskonna tervisele.
Nii ongi koht arutama hakata noorte ja hariduspoliitka, töötute ja töötajate teemade kõrval ka aina selgemalt välja joonistuvat vajadust lootepoliika järele.
Lendav ja vastupidav lennukki tehakse valmis ennekõike kvaliteetsest metallist, mitte ei pühenduta rabeda ja laguneva sõiduvahendi pidevale parandamisele.
Täpsemalt saate sel teemal lugeda Annie Murphie Pauli artiklis septembri viimases Time'is.
3 kommentaari:
K.a. aprillikuises Terviselehes ilmus järgmine Aleksander Laane kirjutatud ülevaade:
SÜDAMENÄDAL & SÜDAMEKUU
Rasvunud rase seab ohtu lapse tervise
Rasvumine pole seotud ainult rasvunu enese tervisega – tuleb välja, et rasvunud rasedad seavad tõsisesse ohtu oma lapse tervise.
USA olukord on näiteks selline, et ligi kolmandik rasedatest on rasvunud ja see kujutab endast kasvavat probleemi tervishoiusüsteemile.
Rasvunud rasedatel esineb sagedamini kõrgenenud vererõhku, preeklampsiat ehk rasedustoksikoosi, rasedusaegset diabeeti jne.
On teada, et rasvunud rasedate lastel on suurem võimalus juba sündida tervisekahjustusega – pea- ja seljaaju kahjustuste, tõsiste lülisamba väärarengutega jne. Kaasasündinud südamedefektid on sünnidefektidest sagedasimad. Samas polnud seos kaasasündinud südamedefektide ja raseda rasvumise osas seni päris selge.
USA Terviseinstituudi teadlased tegid kindlaks, et rasvunud rasedate risk sünnitada südamedefektiga laps on keskmiselt 15 protsendi jagu kõrgem võrreldes normaalkaalus ja ülekaaluliste rasedatega. Järsk riski suurenemine algab kehamassiindeksist (KMI) 30 ja see kasvab koos KMI kasvuga. Nii on KMI 30 kuni 39 riski kasv umbes 11%, kuid kui kehamassiindeks on üle 40, siis juba 33%.
Rasvunud rasedate lapsed muutuvad palju suurema tõenäosusega samuti ülekaalulisteks ja nad haigestuvad hiljem sagedamini diabeeti. Ülekaalulisuse risk kasvab koguni 60–70%, oht haigestuda diabeeti on 40%.
Ülekaalulistel rasedatel, kelle kehamassiindeks on 25 kuni 29,9, risk südamedefektiga last sünnitada tõusnud ei ole.
Seos on siin täiesti selge, kinnitab ka uuringu üks autoritest dr James L. Mills – mida suurem on rasvumine, seda suurem on risk.
Dr Alan E. Guttmacher ütles uuringu tulemusi kommenteerides, et kaalulangetamine juba enne rasestumist aitab kindlasti terviseriske vähendada. Hetkel pole selge, kas on abi ka raseduse ajal rasva lisandumise vähendamise katsetest.
Väljatõste:
Kahe eest ei ole igal juhul vaja süüa, hoiatavad arstid. Normaalkaalus rasedatele piisab päevas täiesti 200 kuni 300 lisanduvast kilokalorist (nt üks juustuvõileib täisteraleivaga). Lisaks peaks vastsündinuid võimalikult kaua imetama, sest ka emapiima pikemaajaline saamine vähendab ülekaaluriski tulevikus.
Allikas: American Journal of Clinical Nutrition/National Institutes of Health, aprill 2010
Hakkaks ehk esmalt sellest pihta, et teeks rasedate elu võimalikult stressivabaks - sest stressis olles süüakse tihtipeale kasulikust rohkem magusat. Ja siis kuidas on nende vaeste perede laste või kõhutitadega - ehk annaks nende abiks midagi teha?
Mõte selles, et kas Eesti rasedate suur magusaisu ikka on EV rahvatervise probleem number üks :)
Kas sa Marek ajad selle lootepoliitika juttu sellepärast,et
on toimunud sellised asjad:
http://www.delfi.ee/news/paevauudised/arvamus/andrus-ossip-aike-loob-valusamalt-kui-elektri-hind.d?id=33619281&com=1
salasõda riigi vastu...?!, 05.10.2010 10:16
Energiaturu täielik avanemine 2013. aastal aga tõenäoliselt alles lööb Eesti ettevõtete ja inimeste rahakottidesse sisse nagu sellesuvine augustiäike.
...seda siis, kui lastakse sõlmida vastavate struktuuride poolt, kes seda ära peaksid hoidma nn kartellikokkuleppeid...aeg-ajal t ja pistelisi, kiireloomulisi-lühiajalisi, kus vahekasum võetakse kiiresti välja, et mitte vahele jääda..., ja nii juhtus ka Eestis, suvel, kus tehti peenelt ära...ja kõik, meie struktuurid haigutasid ainult suud...sh prokuratuur ja kapo...?!
meil aga prokuratuur, konkurentsiamet otsivad nn piimakartelle..., aga samal ajal ei otsita elektrikartelle, mis hoopiski olulisem riigile ja rahvale..., isegi julgeolekupoliitiline..., sest meie tööpuudus ja mäsuoht otseselt seotud üha tõusvatest elektrihindadest...?!
jah, asjaga peaksid tegelema juba riikide eriteenistused, sest niivõrd tähtis on energeeetika riikidele, ja veel eriti siis, kui segatud on ka poliitika ja suhteliselt vaenuliku riigi poliitika, et sh Baltikum mahjanduslikult põlvili panna...konspireerituna energeetika pähe...?!
Postita kommentaar