esmaspäev, 28. märts 2011

Piiramatu kasvu orgasm


Kas vajadus pidevalt rohkem ja rohkem energiat toota ja tarbida on ikka meie heaolu huvides või kihutab seda vajadust taga hoopis muu?

Thomas Alva Edison võis uhkust tunda kui tal õnnestus välja mõelda ja kokku panna esimene vähegi pikemat aega põlev hõõglamp. Õhust tühjaks imetud klaaskolb, pingele sobitatud metallspriaal tegid läbimurde kuni saadi aru, et puudub mõte luua liialt kestvaid asju. Siis neid ju ei osteta enam. Sellel hetkel on aga kaks võimalust kas luua midagi uut ja kui asju on juba piisavalt siis näiteks edendada kultuuri või teha midagi muud. Ja see muu ei olegi täna kahjuks muu, kui teha asjad õigel ajal katki minevaiks.
Siis neid ostetakse ju arusaadavalt rohkem. Külasepal läinuks kehvasti kui ta kirve või hobuseraua oleks kavandanudki katkiminevana ja see oleks välja tulnud. Nii praeguse kui praegusele eelnenudki masstootmise perioodide parartamatuks osaks on mitte esemete oodatav vaid planeeritud eluiga. Mida lühem, seda parem.
Juba 10 aastat tagasi üllatas maailma ühes Livermore tuletõrjedepoos selleks hetkeks 100 aastat ühtejärge põlenud hõõglamp 1901 aastas. Nüüdseks siis 110 aastat ühtejärge.
Kestvate hõõglampide ajastu sai aga läbi kui Philips, Osram, Tungsram ja rida teisi lambitootjaid leppisid 1920 aastatel kokku lambikartelli loomises. 1921 aastal oli Osram juba alguse teinud rahvusvahelise hõõglampide hinnaühinguga. Seejärel tekkinud Phoebuse nimeline kartell seadis eesmärgiks, et hõõglambid ei tohi kesta üle 1000 tunni ning jäk-järgult ka selles suunas liiguti. Kartelli liikmelisus tagas nii turu kui kasumi. Oli kokku lepitud kuidas kartelli liikmete toodetud hõõglamide kestvust testitakse ning piirkestvust ületanud tundide eest tuli maksta kartellile kopsakat trahviraha.
Pärast 1929 aasta majanduskriisi ja börsikrahhi avaldas majandusteadlane Bernard London, kirjutise "Ending the Depression Through
Planned Obsolescence", kus juhtis tähelepanu sellele, et majanduskasv on saavutatav just sel moel kui loodud asjad kavandada kohustuslikult teatud ajal kõlbmatuiks muutuma. See pidanuks tema arvates olema koguni seadustatud. Loomult ju õige tähelepanek, et varade pidev kadu motiveerib neid juurde looma, kuid tänaseks on sellest põhimõttet saanud prügitootmise ja keskkonna ning inimese enda tuleviku arvelt elamise üks alustest.

Raiskamisajastu põlistumise järjekordne kiirendusmootor oli USA diainer Clifford Brooks Stevens, kes lisaks kavandet lagunemise tulisele pooldamisele käivitas ka disaini ja turustamiskoolkonna, kus väkeste muutustega vormis (ja mitte funktsionaaluses) ahvatleti inimesi soetama sagedasti uusi röstereid, külmkappe ja autosid. Seegi suund on tänaseni osutunud elujõsuliseks: kui varem oli köögisisutus vaat et eluaegne ja funktsionaalnegi, siis täna näeme mööblimoe jõulist muutmist samal moel nagu näiteks autodegi puhul: funktsionaalse lisaväärtuseta luuakse tarbijal tung mööblivahetuseks ja imede ime, ongi põhjust, sest kappide hinged ja sulgurmehhanismid ei töötagi ju nii hästi nagu alul.

Samasse ritta kuulub ka DuPonti leiutatd nailon, millest sukad osutustid vaat-et igavesteks. Loomulikult tuli kaubanduslikel kaalutlustel kahandada nailonkiudude vastupidavust ja mõistagi sellise ülesande ka keemikud said. Sukasilmad hakkasid taas jooksma ning majanduse käibemootor sai taas tuure juurde.

Inimest on loomulikult võimalik panna piiramatult tarbima. Tundes häbi, et tema vanade vormidaga auto ei kõlba kuhugi, et pool aastat tagasi ostetud kuub või kleit on lootusetult moest ning omades rahatrükkalite usinusest tuge saavat krediitkaarti, on tarbija tahe vaimseks jõuks, millega nii loodusvarad kui isegi inimene füüsiliseks ja vaimseks prügiks muudetakse.

Kas see on ainus tee? Vaevalt. Majandus ei pea tähendama ressursside pideva kasutamise ja prügiks muutmise mudelit. Enamgi: see pole lihtsalt võimalik. Massilisele kiirtarbimisele orienteertitud tööstus oleks tõepooelst kontrollimatu energiatarbe kasvu tekitajaks. Kõik need, kes kõnelevad, et energiatarbe kasv on möödapääsmatu lähtuvad eeldusest, et majandus saabki põhineda ainult resursside masskasutusel.
On ka teistsuguseid näiteid. USA saapatootja Red Wing Shoes taastab taaskasutatavaks iga kui nende toodetud töösaapapaari (kui see pole lootusetult ribadeks): uut resurssi kasutatakse ainult kadumise ja lagunemise ulatuses.
Selles ongi võimaliku uue majanduse üks aluseid, kus väärtuseks on ennekõike allesolek ja kestmine ning vajalikke asju kavandataksegi kestvateks ja parandatavateks.

Miks lakkab printer töötamast täpselt 18000 lehekülje trükkmise või 5 aasta möödmuse järel selle sisselülitamisest (nii nagu juhendis kirjas)? Planeeritud katkiminek loomulikult, kuigi detailid toimetaksid veel aastaid ja katkiläinud komponente suudaks asendada keskmiselt heal tasemel meistrimees (kohalik töökoht muide!). Täna on võimalik oma töötamast lakanud printeri "remondiks" alla laadida mõni tarkvarajupp ja sellega seade uuesti töökorda värskendada. Nagu vale avause kaudu hambapesu ikka, ei lahenda seegi ju raiskava majanduse iseloomu probleeme vaid annab lahenduse teadlikematele ja protestimeelsematele.

Kui värskel iPodi omanikul Andrew Westleyl lakkas tema helividn töötamast ja põhjuseks oli ilmselt enneaegelt laguenud aku, soovis ta ka akut vahetda. Selgus, et muidu väga keskkonnasõbralikuna näiv Apple ei sallinud seda võimalust. Kohtuasi, kuhu teisigi samalaadse murega kliente kaasati tõi asjasse selgust ja ettevõtte käitumisse mõningast muutust. Akusid saab vist neis nüüd juba vahetada.
Rikkudes kõiki akule kirjutatud keelde võite nii mõnegi seadme akupakki avanuna märgata seal vidinaid, mis ilmselt loevad laadimiste arvu. Eks ikka selleks, et paberile kirjutatud ette nähtud tsüklite läbimisel see kaaderväk töötamast lakkaks.

Muutus sostiaalsete ja majanduslike väärtuste vallas kasvult kestvusele vähendaks nii väljamõeldud energianälga ja annaks hea võimaluse ka poodlemise igapäevasest virrvarrist väljapoole ja kaugemale vaadata. Ei, see ei ole tagasiminek ei koopasse ega puu otsa. See on edasmiinek kultuursema, loovama ning kestvama ühiskonna suunas. Ühiskonna suunas, kus iga küla külje all ei pea kükitama tuumajaam.

15 kommentaari:

Ivar ütles ...

See on nii ka esmatarbekaupadega! Võtame pesupulbri. Meedias reklaamitakse, et nüüd suurem kogus soodsama hinnaga! Tavaline terbija ei süvene ja tormab ostma seda pesupulbrit, sest igaüks tahab väiksema raha eest saada rohkem. Vastavalt nn. "tarbijate soovile" on tootja suurendanud pesupulbri kogust pakendis. Kuid seda mitte kallist pesuainet lisades, vaid odavaid keemilisi ühendeid mis tal on tootmisest üle jäänud. Sageli ei lahustu need ka vees eriti hästi. Jäävad riietesse ning hakkavad sealt niiskuse lisandudes läbi inimese naha imenduma organismi. Põhjustades arstidele tundmatuid haigusi-allergiaid. Juhuslikult on pesupulbri tootja omanik ka farmaatsiafirmas. J.n.e.
Tegelik pesuaine kogus masinatäie pesu pesemiseks on mitte üle 30 ml. koos veepehmendajatega. Selliseid pesupulbreid poodi ei saadeta sest seda läheb väga vähe. Idee järgi saab 2 kg. kogusega läbi terve aasta ja ravimeid samuti vaja ei lähe.

Anonüümne ütles ...

No nii;

http://www.magnets4energy.com/
http://www.magniwork.com/
http://www.unlimited-electricity.com/

Eks igaüks teeb ise järeldused!

Varjata pole mõtet, kuna infol jalad juba all, ole mees ja tee ära, koolitusi pean silmas ja tasuta paluks kogu rahvale, Digi televisioon peaks ennast nüüd ära tasuma hakkama !!! Tervist, jaksu, kui lõdva, teeme ise ära :-)

bruno ütles ...

See "kapitalism" kus me elame on ikka kummaline. Valitsused on valmis nahast välja pugema, et sõnakõlks "majanduskasv" ei asenduks "majanduslangusega". (See on ka peamine mis on minul ette heita Eesti valitsusele eelmisest valimisperioodist). Sama on ka energia tootmise juures- mida rohkem seda uhkem. Ja see on meie valitsejate poolt soositud, sest kuidas muidu seletada energiamahukate hoonete ehitamist. Tuumajaama arutelud on täieshooos. Põhiline argument mida tuumajaama pooldajad kasutavad on energia hind, mis peaks justkui kordades odavamlt kätte tulema. Aga tegeliku hinna paneb ju paika turg- ega eesti inimene ei saa seda energiat odavamalt kätte kui turuhind. Seega mis kasu sellest tuumajaamast oleks? Loodevasti ma eksin, aga pole "alla turu hina müümise" mehhanismist midagi kuulnud.
Lubamatu on ka tarbimismaania mida riik lubab. Kõikidel toodetel peab olema oluliselt pikem garantii või parandamise kohustus kui praegu. Midagi on väga valesti, kui uue asja asemele andmine on odavam kui vana parandamine.

bruno ütles ...

ahjaa unustasin- hea, et pildil pole Eesti kaitseveälased, sest parempoolne mees ei sihi relvaga aga hoiab sõrme päästikul. Räme ohutustehniline praak.
Õnneks pole meie sõdurid nii rumalad ;)

Toomas ütles ...

See on filmi ümberjutustus, jooksis hiljuti YLE1 peal,
"Hehkulampun huiaus", õiglane oleks märkida autor ikka ka ära. Marek ära sullerda, teised sullerdavad muidugi veel rohkem

Anonüümne ütles ...

Võta nüüd kinni kumb parem on, kas ilmatarkust näpp suus vahtida ja enda teada jätta või siis oma nime all lollidele jagada? Mareki fenomen seisneb suuresti infol. Värskel infol. Sellisel mida teised loevad-kuulevad alles aasta, kuu, päeva või moodsas veebimaailmas viie minuti pärast. Edukas on see kes suudab uudise esimesena välja paisata. Mäletate ehk valimisfoorumi suure augu ideed?!? Kõik teised jäid selle idee peale mokk töllakil vahtima, sest ei teadnud midagi tarka öelda!
Kuigi Mareki usukuulutused on lühiajalised (teate küll mis sai sellest kui kohe-kohe pidi EER kõigile eeskujuks otsedemokraatiat viljelema, või kuhu musta auku kadus geotermaalenergia maarjamaal, või miks soikus Viru Rammu nimeline põlluainese parandaja (samal ajal varastati mujal massiliselt mulda) ) kuid tuleb tunnistada, et need sähvatused on olnud edasiviivad. Sest Marekita oleks elu tublisti igavam.

Allan Kiik ütles ...

Jah, aga selles asi ongi - mida keegi ostab! Ühed ostavad uut autot ostes 1500 kg metalli ja nahka, teised aga hoopis Ülimat Resurssi - inimeste loovust ja tööoskusi. Mul on olnud pikk rida autosid viimase 25 aasta jooksul, aga mitte kordagi ei ole ma veel jätnud seda metallihunnikut endale, ega seda ära söönud /tarbinud. See läheb alati järgmisele ringile või utiili, ja ainus asi, mida on sellega seoses mõtet rõhutada, on endastmõistetav vajadus taaskasutada võimalikult suurt osa materjalist. Kulumus välja arvatud, ostan ma aina uuesti sedasama materjali, aina paremini organiseeritud kujul - väiksem kütusekulu, suurem ohutus, lisandunud mugavus jne. Kõik see tuleneb inseneride leidlikkusest ja paljude inimeste hoolikast tööst, mitte "taastumatutest" ressurssidest. Sama kehtib kõigi kiiresti arenevate tehnoloogiliste vidinate puhul, iga uus põlvkond vajab vähem kaevandatavat materjali ja pakub rohkem kvaliteetset tarbimiskogemust, mis saab kellegil selle vastu olla? Puhas misantroopia ja arenguvaenulikkus, mis oli iseloomulik "esimese laine" hääbuvale rohelisele poliitikale.

ivohannes ütles ...

Minu nägemust mööda on tuleviku remondi töökodades 3D printerid mis trükivad vajamineva jupid kohapeal.
Vastav tehnoloogia on olemas ja töötab.Neid on võimalik kasutada isegi meditsiinis vajaminevate proteeside valmitamiseks.
Kasutades erinevaid segusid on võimalik tootevalik väga suur.
Sama tehnoloogiaga võiks väga palju vajaminevaid pika tarbimisväärtusega ja taaskasutatavaid kaupu toota igas suuremas asustatud punkti.Suures osas saaks kasutad ümbertöödeldud tooret.ära jääks tohutud transpordikulud.

Selline töö ja tehnoloogia on küll vastuolus tänase tarbinisühiskonna ja rahamaailma põhimõtetega aga ega miskit siin ilmas pole igavene.

Karikatuuril teeb parempoolne mees minu arust kontrolllasu.Lahingu olukorras on see minu arust igati õigustatud toiming kui pinnas vähegi kannatad ega teki rikosetti!

Anonüümne ütles ...

Tere!
Eriti hr Strandberg, aga ka kõik teised, palun vaadake ära selline film, nagu Zeitgeist: Moving Forward.
Lisaks ennenägematult täpsele probleemide identifitseerimisele pakutakse välja ka nö jätkusuutliku maailma metoodiline alus. Youtube's on ka eestikeelsed subtiitrid - http://www.youtube.com/watch?v=4Z9WVZddH9w , cc ikooni alt.

Need 2 tundi ja 41 minutit oleks kasulik leida, kuna tegu on liialdamata kõige olulisema teosega, mis jätkusuutlikkuse teemal tehtud, laiemas mõttes tähtsaima filmiga, mis filminduse ajaloo jooksul seni on loodud.

Lühike ülevaade, mis küll kaugeltki kõigile küsimustele ei vasta, kuid siiski esmapilgu loob, on saadaval järgnevalt lingilt -
(Kestus alla 20 minuti)

http://www.youtube.com/watch?v=4mkRFCtl2MI

Rääkida mingist jätkusuutlikkusest praeguse "majandussüsteemi" raames (need märgid seetõttu, et lõplike ressurssidega planeedil lõpmatut kasvu taga ajav süsteem on täpselt risti vastupidine sellele, milline tõeline säästlikult majandav majandussüsteem olema peaks) on paraku üpris küündimatu ning planeedi päästmiseks on vaja palju rohkemat, kui poliitika mõjutamise üritamine, raha paigutamine uutesse lahendustesse jne.

madis_l ütles ...

Sellisele raiskamisele aitavad tugevasti kaasa ka sellised kaheldava moraalse alusega, kuid tugevasti seadustesse raiutud kontseptsioonid, nagu patendid, praktiliselt piiramata kestusega autoriõigus j.m.s.

Kui tehnikavidinate tootjatel oleks kohustus iga tootmisest (või miks mitte juba garantii ajast) välja mineva toote kohta avaldada _kogu_ tehniline info, siis võiks asjad oluliselt kauem säilida. Esimese sammuna võiks sellise info kuulutada vabaks s.o. mitte autoriõiguse, patentide, kaubamärkide ega ärisaladusega kaitstavaks.

Muuseas, ameeriklased, kui autorahvas olid vahepeal ametis seadusega, mis keelanuks autotootjail hoida salajas autode diagnostikaks vajalike koode ja seadmeid.

D. ütles ...

Paar kommentaari. Muidu suurepärane jutt ja kokkuvõte, aga nagu eelpool mainit, oleks tõesti olnud viisakas filmile viide anda. Tegemist on Prantsuse-Hispaania mulluse filmiga "The Lightbulb Conspiracy" (mõnel juhul leitav ka nime alt "The Pyramids of Waste"). Ja teiseks on minu arvates kohatu illustreerida seda kirjutist militaarteemalise joonistusega. Militaartehnoloogia on veel ainus valdkond, kuhu toodetakse vastupidavaid asju.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Kuna omavalmistatud elektrituulikud ja päikesepaneelid peale tasuvusaega annavad elektrit tasuta siis saab tasuta:transporti,kütta tuba.Tänu talgutele saab maju tasuta jpms.: http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/04/kuna-omavalmistatud-elektrituulikud-ja.html

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Saarte Hääl kirjutas kuidas saab elektrit tasuta ja ka tuba kütta tasuta.
http://www.saartehaal.ee/index.php?content=artiklid&sub=41&artid=25253&sec=1
"Tuuliku tasuvusajaks prognoosib tehas 7–8 aastat ja kestuseks
20 aastat."
See annab siis 12-13 aastat elektrit tasuta.

Nõnda saabki elektrit tasuta.Arvestad välja tasuvusaja ja peale
tasuvusaega saab elektrit tasuta.Noh kui juba elekter on tasuta käes
siis tänu sellele saab ka transporti tasuta ja maja kütta tasuta
jpms.Sama lugu on päikesepaneelidega.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Muretu Matsi elu.

Muretu on Matsi elu ei tunne ta elektriarveid
muretu on Katsi elu kes ei mõista küttearveid
päike võtab elektriarved
tuul see kütab toa

Muretu on Matsi elu perse all tal elektriauto
muretu on Katsi elu perse all tal elektritraktor
tuul see laeb autu aku
päike kütab traktorit

Muretu on Matsi pere
kodulaenu ta ei vaja
maja tegi talle Teeme Ära

Muretu on Matsi elu ta ei pea ostma süüa
Ökoküla katab laua
Masinaühistus hea lulli lüüa

Muretu on Matsi elu oma vabrikus väikeses
tööd teevad
tuul ja päikene

Taavi Miku ütles ...

Hea kirjatükk. Tegelikult on majanduskasv ja majanduskasvu püüdlus saatanast just neilsamadel raiskamist ja kasvavat energiatarbimist taganttõukavatel põhjustel. Ka puht matemaatiliselt ei saa see ilma kataklüsmiga päädimata jätkuda. Samas on taolise põrguratta käigushoidmiseks mitmed tõuketegureid nagu: a) konkurents – kui üks riik ja selle rahvas ei rabele, ei ürita teistega konkurentsis püsida, paremad olla, tekib mitmeid majanduslike komplikatsioone mille tulemusel elatustase langeb, sotsiaalsed teenused muutuvad raskemini kättesaadavaks, inimesed lahkuvad riigist parema elu ja teenistuse peale jne.; b) raha ringluses (ja võimalikult hajusas) hoidmise vajadus, mida hoiab alal ja genereerivad nii elulised vajadused (söök, eluase, vajatavad teenused ja kaubad) kui maksusüsteem, mis sunnib inimesi „orav rattas“ staatusesse – otsima ja leidma võimalusi kaupu ja teenuseid pakkuda isegi kui selleks sisulist vajadust ei ole.
Kui punkt b I pool on vältimatu ja mõistetav (kes meist ei vajaks toitu, peavarju jm. eluks vajalikku, siis II aspekti ümberkorraldamine leevendaks oluliselt pidevalt nn majanduse kasvatamise ja tootmise vajadust, seega ka raiskamist ja kõike muud sellest sündivat halba. Inimesed võiks elada palju rahulikumas elutempos ja õnnelikumalt, olles samal ajal loovamad ja ka lahkemad kuivõrd välised tegurid ei sunniks neid üksteisele kõri kallale.
Rahulik, minimaalsete repressivse iseloomuga korralduslike tõuketeguritega elukorralus on eelduseks kauakestvate, ilma planeeritud aegumiseta toodete teke ja levik. Ilma põhjalikuma üldise teadliku ühiskonnakorralduse muutuseta jääb sodi tootmine, ning kõik sellest tulenev ja sellega seonduv jätkuma.