Sel aastal möödub 25 aastat Tšernobõli tuumajaamakatastroofist.
Seda õnnetust likvideeris kokku üle 600 000 inimese.
Reaktor oli Ukrainas ägedam ja ohtlikum kui Fukushima 1970 aastate paiku ehitaud ja nüüd õhku lenannud keeva vee reaktor.
Selles on tavaline vesi nii soojakandjaks kui neutronite aeglustajaks. On selge, et kui sellest masinast vesi kaob on aja küsimus kui masin plahvatab ja kokku sulab.
Tseesiumireostus, mida sealt leitud on viitab sellele, et masin on ikka kapitaalselt katki.
Üles sulanud näiteks.
Ma arvan, et me peame oma tuumaunistust revideerima.
Nii 2. kui 3. põlvkonna tuumajaamad ei ole meie jaoks. Järgmine põlvkond ehk oleks.
Kujutlege vaid kui tuumajaamade tihedus kasvaks kordades ning ka õnnetuste sagedus seega.
Kus on need tuumaõnnetuste likvideerijad….
…ja veel, kõik need , kes arvavad, et kuna Sosnovõi Bor on niigi ohtlik ja seetõttu võiksime ka ise tuumajaama teha mõelge:
Kui teie naaberkorteris on narkomaan, kes süstib end kaks korda päevas, kas teile tuleks siis pähe mõte, et võiks ise ehk kord kuus süstida.
Ja kuulan siin praegu Kuku raadiot, kus Eesti Energia nõukogu liige Kilk räägib kui ilus ja puhas on Olkilouoto tuumajaam.
Kilk, kulla mees, ka Fukushima jaam oli enne maavärinat ja plahvatust täitsa korralikus seisus.
5 kommentaari:
eelisele: parem olgu ehitustähtaegadest maas, kui kehva ehituskvaliteediga!
Eestis on muidugi väga palju maavärinaid ja tsunaamisid...
Elver, jah, praegu ei ole, aha 10a? 20a? 100a? pärast? Mõned aastad tagasi ei teadnud ka Kreekalased ja Aafriklased mis asi on lumi. Nüüd külmuvad surnuks, kuna natuke lund maas on. Alles olid tuhapilved jne jne... isegi meil siin on väiksemaid maavärinaid, kes seda teab, millal need märkimisväärseks võivad muutuda või mujalt maailmast pärinevad maavärinad on nii suured, et ka meid mõjutavad. Seda ei või kunagi teada.
Mis see maavärin siia puutub. Ega värin ei teinud midagi katki. Plahvatus toimus seetõttu, et elektrit tootvad gaasigeneraatorid läksid veeuputuse tõttu rikki. Samasugune elektripuudus ehk elektriga pumbatav jahutusveepuudus võib põhjustada sama olukorra ükskõik kus mujal. Samas ei pea selleks juhtuma tsunami või maavärin. Piisab ehk paari nädalasest lumetormist ja halbade asjaolude kokkusattumisest? Reaktori puhul on lihtsalt tegemist pommiga. Ja seda pommi on vaja koguaeg jälgida, et ei plahvataks. See ongi aga riskimoment.
Postita kommentaar