kolmapäev, 17. august 2011

Eesti riik rajab sadade miljonite eest gaasikambreid


Tõsijutt. Tegemist on nimelt paljuräägitud energiasäästuprogrammiga, mille erinevad riskielemenedid just hiljaaegu minu peas kokku said. Sellest ka kirjutan.
Tõuke andis asjaolu, et nagu välja tuleb, on Eestis puudu ehitustöölistest ja ettevõtjatest, kes maju soojustaksid. Seega liigub sellesse valdkonda üsna palju juhutöölisi ning -ettevõtteid.
Milles siis risk?
Aga vaadake ringi: peamiseks soojustusmaterjaliks on vahtpolüstürool, mis seina kleebitakse ja üle krohvitakse. Juba ehitusplatsid ise on õõvatekitavad: vahtplast on ladustatud hoonete lähendusse, seinad on täiskleebitud krohvikihti ootavat valget plasti, inimesed on kodudes, palavusest aknad lahti. Säde või aknast hedetud sigaretiots on piisavaks sütikuks rääkimata pahatahtlikkusest.
Selles risk ongi sest polüstürooli põlemisel tekkiv stüreen on tugev mürk, mis ka lühiajalisel kokkupuutel hingamisteedega inimese teise ilma saadab.
Vahtpolüstürool on aga odav materjal ja seetõttu langebki valik just sellele.
Ohutust kasutamisest on aga asi kaugel, seda enam, et kasvuhoonegaaside kvoodiraha kasutustähtajad hingavad kuklasse ja sunnivad kiirustama-kiirustama-kiirustama.

Rääkimata siis sellest, et kohalik tulekahi võib stüreeniseguse suitsu kortereisse imeda on ka polüstüreeniga soojsutet maja paras riskiallikas. Aastaid tagasi põles polüstürooliga soojsutatud Viimsi koolimaja otsasein. Põhjuseks oli arvatavalt koolijuhile vahele jäämise ohus sigareti krohviprakku kustutanud õpilased.
Iga kui sellise plastkihi all olev maja on suur ohuallikas seda enam, et reeglina on seina ja soojustuskihi vahel ka mugavusest ja materjalikokkuhoiust tulenev õhuvahe, mis toimib õhutoitena põlengu puhul.

Tuleohutuse mõttes peaksid nii akende ümbrused kui korruste vahedki olema isoleeritud mingi tulekindla materjaliga, et krohvi all põlema süttinud polüstürool ei muudaks maja surmakambriks. Ohutu ehitamisviis peaks aga pastikuplaadid hoidma ehitsplatsist kaugemal ning seinas ei peaks valendama rohkem kui sada ruutmeetrit katmata plastkasukat.

Kus on aga lahendus?
Ühe Eesti korterelamute kvaliteetse soojustusprogrammi loojana oli mul üheks oluliseks kavaks ennekõike tehases valmistatud ja maja fassaadi täpselt jälgivate soojustuselementide kasutamine. Siis on ohutum neid nii luua kui tekitada ka vajalikud tuletõkked. Aasta eest olnuks see lahendus ehk 1/5 võrra kallim olukorrast, kus kellu ja ämbriga tegelased kõõluvad tuleohtliku materjaliga maja ümbritsevatel tellingutel.
See kava jäi paraku katki, sest raha kulutamise võidujooks oli alanud. Surmaga võidu joosta on aga riskantne tegu seda enam, et ametnikud ja ettevõtjad jooksevad ju võidu mitte endi vaid majaelanike surmaga.

Täna on ehitustööd nõudluse tõttu kallinenud juba 1/3 võrra.
Täna on viimane hetk, et päästeamet avaks silmad selel ohuallika suhtes ja lisataks renoveerimisele ka selegmad ohutusnõuded, mis tulenevad polüstüreeni eelkirjeldatud ohtudest.

Vahtpolüstüreen põleb kiiresti ja rohkem kui leegid tapabki põlemisgaas. Kuidas loetud minutitega vahtpolüstüreeni tõttu sajad üle 160 inimese hukka sai võib vaadata loost, mis kirjeldab ühe Permi ööklubi põlengut.

Kredex on aastaid toetanud kortermajade renoveerimist moel, et pole tähelepanu pööratud ventilatsioonile ja hoone sisemisele mirkokliimale. Raske öelda, kui paljud inimesed täna energiasäästu formaalse nime all kannatavad niiskuse ja hallituusseente tekitatud tõbede käes. Sellele pinnapealsusele õnnestus teha lõpp kuid nagu näha oli see vaid osa hädadest.
Oleks kurb kui ülejala tehtvate tööde käigus mõni selline õnnetus juhtuks. Energiasääst on küll oluline, kuid selle nimel ei peaks kodanike elude ja tervisega riskima.
Majanduskasvu nimel suremine ei ole see väärtus, mille nimel elada.


Permi Lonkava Hobuse Kõrtsi juhtumist on lugeda nii siit:

Vene uudisaate väljavõte sama juhtumi kohta on näha siin.

Veel vene uudistesaade lonkavast hobusest.



10 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

Olen näinud kuidas selline krohvitud fassadiga uus ja uhke maja külg põles suure leegiga, hea et tuletõrje tuli lähedalt. Aknaraamid olid ka plastist, need sulasid juba ja klaaspaketid pragunesid. Kõik tõimus mingi 4-5 minuti jooksul.

Marek Strandberg ütles ...

Kus see toimus? Eestis? Hea oleks kui saaksin viite.

Anonüümne ütles ...

Ot mida paanikaoskonda??? Kas marek ei mäleta maja mida KENA Jõelähtmele püstitas? Tsitaat KENA kodukalt: "Kliima- ja Energiaagentuuri jälgitav maja ehitatakse eelnevalt tehases valmistatud vahtplastelementidest, mille vahele valatakse betoon." Seega sõltuvalt sellest, kuspool joont seista, võib asi olla väga soositud!

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Marek Strandberg pakub lahenduse...


Vaat kus ime...esitab küsimuse:" Kus on aga lahendus?" ja ka vastab...peasuuna meedia vaid tõstatab probleeme aga lahendusi ei paku...Marek seevastu pakub lahendusi!!!


Peasuuna meedia eesmärk on ajada pööblit hulluks:
http://www.youtube.com/watch?v=IVV9jEoquzE&feature=related
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/03/peasuuna-meedia-eesmark-on-ajada-meid.html
Kui peavoolu meedia teeniks eesti rahvust siis uudised oleksid enam-vähem mudeli järgi kuis lahendatakse probleeme.Mistahes probleeme lahendatakse sedasi:
1.Tõstatakse probleem,selgitatakse enesele milles on probleem.Pannakse paberile kirja kõik küsimused mis vajavad lahendust,kõik mõtted ja kõik informatsioon mis teada.
2.Lepitakse mõtteliselt sellega,et seda probleemi ei saa iialgi lahendada.
3.Hakatakse tasakesi,samm sammult otsima probleemile lahendusi.Pannakse paberile kirja kõik mis on olemas ja kustkohast saab informatsiooni ja vahendeid.
Kõiki probleeme lahendatakse sedasi kuis ärimehed moodustavad äriplaane.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Virtuaalselt me saame korraldada messe iga hetk...
http://web.zone.ee/ecomess/


Tore on,et toimub selline mess aga milleks meile siis arvutid? Virtuaalselt me saame korraldada messe iga hetk,iga hetk saame vahetada informatsiooni nii,et tapab...http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/07/maddy.html http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/08/omavalmistatud-elektrituulikud-ja.html

Anonüümne ütles ...

I would like to thank You for visiting this webpage. Please allow me to have the chance to express my satisfaction with severe acid reflux Treatment. They offer professional and instant support. Please see this : [url=http://sellhealth.forumhealth.net/acid-reflux-treatment/]acid reflux home remedies[/url].

I like acid reflux relief information, You will too.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Miks rohelised vaikivad?!!
Nüüd kus rohelised peaksid suisa röökima aga nemad vaikivad!!!

https://www.facebook.com/profile.php?id=100000206655210&sk=wall
Mis sa passid? Fosforiidi sõda kindlustab rohelistele valimistel valitsuse koha!!!


http://www.e24.ee/546320/com/vkg-tahab-hakata-fosforiiti-kaevandama/


http://www.e24.ee/547468/looduskaitse-selts-fosforiidi-kaevandamisest-paanikaks-pole-pohjust/

Anonüümne ütles ...

Kindel see, et kui peno põleb, siis tekib palju erinevaid mürgiseid laguprodukte, Kuid kas selle fakti ümber on mõtet asjata paanikat tekitada ja kui hull see probleem tegelikult on? Isegi puidu põlemisel tekib mürgiseid aineid ning inimesed surevad ka puithoonete põlemisel.

Muide veebis on üleval üks huvitav ülevaateartikkel polüsterooli põlemisproduktide toksilisusest:
http://www.fire.nist.gov/bfrlpubs/fire87/PDF/f87014.pdf

Artikkel on suhteliselt vana, 1987 aastast, kuid sisaldab erinevate loomkatsete andmeid ja ka võrdlusi teiste ehitusmaterjalidega. Artikli üks järeldust on "When compared with other common natural and synthetic building materials, the thermal decomposition products of polystyrene appear to be among the least toxic." Ehk teisisõnu peno polegi kõige hullem ehitusmaterjal maamuna peal.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Ilves kuulutas sellele lõpu:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2011/09/thilves-kuulutas-valja-taasiseseisvunud.html

Anonüümne ütles ...

Ma juhiksin autori tähelepanu sellele, et fassaadil kasutatav vahtpolüstüreen kuulub samasse tuleohutusklassi nagu samaks otstarbeks kasutatavad soojustusvillad. (jutt pole siin mõistagi tulekindlatest villadest, mis on eritooted). Tavatarkus ütleb, et peno põleb nagu kütus ajades musta tossu. Aga võta näpust fassaadide soojustamiseks ettenähtud peno ei põle. Kui lõkkesse viskad, siis põleb ära, kuid iseseisvalt ei põle. Seda võib igaüks proovida, hoiad tikku juures, siis põleb. Mõistagi räägin ma fassaadi penost ja sellega ei taha ma sugugi öelda, et ükskõik milline peno ei põle. Võimalus, et fassaadidel kasutatakse mingisugust põlevat penot, on kaduvväike, sest fassaadi penol on erimõõdud ja ükski tervemõistuslik ehitaja ei kasuta näiteks põranda penot fassaadil, püstivuugid ei tohi olla pikemad kui 60 cm tehnilistel põhjustel(krohvi tekivad mõrad).
Kristjan