Elektrilevi on toomas te kodude juurde spioone. Kaugloetavaid elektriarvesteid, mille tulemusena saab Elektrilevi enda kasutusse kogu teie ööpäevase elektritarbimise teabe ja seda reaalajas. Tarbijale selgitatakse, et kauglugemine on hea, siis ei pea te ise arve vaatamas käima ja neid müüjale edastama. See on asja üks külg. Mis on aga ses kaugloetavas elektriarvestis? Päris kopsakas mälu, millesse salvestub te enegiatarbimise käitumine. Võimsuse vati täpsusega kui mitte täpsemalt. Seega saab sellest lugeda, millal panete ma arvuti laadima ja mitu neid on, millal lülitus sisse telekas, mllal välja jne jne.
Energiatarbimise muster on inimkäitumise peegel. Need on muide teie andmed, mis teilt te teadmata ära nopitakse. Te koduse käitumise andmed. Millal ja mida ja millega te teete?
Elektrlevi jaoks on need kulla hinnaga. Nad ududtavad, kui ütlevad avalikus uudises, et hakkavad selle abil paremini planeerima võrguhooldustöid ja elektrikatkestusi. Seda planeerib Eestis teadupoolest ennekõike tuuline ilm.
Detailse tarbimisteabe kättesaadavaks muutmine Klektrilevile muudab tarbija aga kaitsetuks. Kaitsetuks siis mille vastu? Kui teile elektrit vahendav ettevõte teab te tarbimismustrit on ta eelisolukorras teiste samasuguste ees. Eelisolukorras on mõistagi Eesti Energia elektritootjana, millise tütaretetvõte Elektrilevi OÜ on. On selge, et sellistest voolumõõtjates kogutav detailne tarbimisinfo ei ole kättesaadav teistele energiatootjatele ning see loob võimalused luua erinevaid hinnalõkse. Neid hakataksegi tegema. Loob olukorra, kus soodsa hinnaga elekter teistelt tootjatelt ei hakka iial teieni jõudma. Sels suvel oli näiteks Nordpooli elekter üle kahe korra odavam kui Eesti energia põlevkvivool.
Elektritarbimise andmed ei ole otseses mõttes delikaatsed isikuandmed seaduse mõttes, kuid elektritarbimisandmete analüüsil saab paraku tuletada teavet, mis on delikaatse iseloomuga või viitab sellele. Terviseandmed pole kindlasti mitte avalikuks kasutamiseks samas kui inimene öö jooksul kordi tuld süütab ja seda juba pikemat aega järjest võib arvata, et tal on näiteks põhjust sagedasteks tualetikülaststeks. Jne jne jne.
Kaugloetavate ning teie energiatarbimise mustrit salvestavad spioonid ja nende tegevuse iseloom on enamustele tarbjatele teadmatusse jäetud. Tegemist on minu meelest märkimisväärse sekkumisega inimeste eraellu ja seda täiesti tavatul moel.
Seda esiteks.
Teiseks saab aga Eesti Energia oma elektrilevi kaudu enda kasutusse konkurentsi tugevalt moonutava turuteabe, mida ei kavatsetagi jagada teste tarbijatega.
Minu meelest ei tohiks nende andmete saajaks olla eraettevõte, energiamüüja. Äärmisel juhul peaks nende andmete saaja ja töötleja olema Statistikaamet, millse üldistatud analüüsid peaksid olema kättesaadavad kõigile energiatootjatele ja vahendajatele.
See on oluline teave ka investeeringute juhtimiseks ning energiatootmise iseloomu kavandamiseks. Kas me tahame siis, et ainsaks investeerijaks energiatootmisse jääbki Eetsi Energia.
Elektrimüüja peaks rahulduma teadmisega palju on kuus energiat tarbitud.
94 miljoni euro eest paigutatakse 2016 aastaks tarbijatele 600 000 kaugloetavat arvestit ning raha selleks maksavad tarbijad ise. Võrgutasudena. Neid mõõtjatest kogutud andmed on tarbijate andmed, seda enam, et nad need voolumõtjad ju ise ka kinni maksavad, ning nende andmete tasuta Eesti Energiale (Elektrilevile) jagamine oleks puhas lollus.
Kindlasti on Elektrilevi ja tema omanik põhjalikult läbi mõelnud oma plaani iga kui detaili. Seadusandjal on aga hetkel kohustus kaitsta inimesi sedavõrd ulatusliku privaatsuse häirimise vastu nagu võiksid kõik konkureerivad energiatootja nõuda seda, et võrdsed konkurentsiolud oleksid tagatud.
Tarbijatele peab olema tagatud ligipääs nend ekohta kogutud andmetele ning õigus otsustada ise selle üle kui palju ja milliseid andmeid nad just kellele soovivad edastada. Mis oleks aga kindlasti minev kaup või lahendus, see on võimalus saada ise oma tarbimiskäitumisest ülevaade ja jälgida näiteks seinale kleebitud ekraanilt või ka nutitelefonilt, milline on kodune energiakasutus. See teadmine korrigeeriks inimeste energeetilist käitumist kõige paremini.
Loe kaugloetavate voolumõõtjate kasutussevõtust Eestis siit.
14 kommentaari:
Mille alusel see arvesti siis kindlaks teeb selle arvutite arvu?
Palun tee nii: lohista oma tekst üle, kopeeri (või lõika), kleebi see õigekirja abilisega keskkonda (Word vms), paranda vead, märgi kõik ja kopeeri (või lõika) ning kleebi varasema teksti asemele. Küürakat teatavasti parandab haud aga Mareki kirjavigalist teksti speller.
Spioon... no mida veel.
Sama statistika on ka minu kui tarbija jaoks vajalik, vastavalt sellele oskan ka ise tarbijana sobivama paketi või elektri tarnija valida.
Kui EE kasutab neid andmeid et mulle teha soodsam pakkumine siis kui see saab küll mulle halba teha?
Iga tarbija saab nende andmetega mis küsida pakkumised ka teistelt tarnijatelt, kui leiab soodsama pakkumise siis ei hoia ju keegi kedagi kinni...
Kui nüüd mõelda veel et millised "spioonid" on näiteks mobiilside operaatorid...
Kui siiani ma pidasin Marek Strandbergist mingil moel lugu (tõsi küll, mitte kui poliitikust, vaid lihtsalt kui tehnikahariduse ja -taustaga inimesest), siis tema täna artikkel, mida tsiteeris ka DELFI, devalveeris viimasegi austuse.
Tundub, et Strandberg tegeleb ainult hirmu ja ebakindluse külvamisega mingi arusaamatu poliitilise profiti saamiseks. Selgitan lähemalt
MS: "Mis on aga ses kaugloetavas elektriarvestis? Päris kopsakas mälu, millesse salvestub te energiatarbimise käitumine. Võimsuse vati täpsusega kui mitte täpsemalt. Seega saab sellest lugeda, millal panete ma arvuti laadima ja mitu neid on, millal lülitus sisse telekas, millal välja jne, jne."
...
Möla. Energiaarvesti ei tea ega saa kunagi teada, kas see sisselülitatud tarbija oli arvuti, teler, stereokeskus või laelamp. Neil tarbijatel ei ole ka nii spetsiifilist võimsusnumbrit või -mustrit, et selle järgi võiks kodused seadmed üheselt identifitseerida või arvutid üle lugeda. Arvuti võimsus võib olla 50W (kompaktsem lapakas) kui 700W (mänguri võimas lauaarvuti koos suure monitoriga). Samas võimsusvahemikus on enamus kodumasinaid, köögikombainist kuni teleri ja väiksema radiaatorini.
Omaette teema on veel koduautomaatika, mis toimetab inimese liikumisest sõltumatult. On siis tegu videomaki-digiboksiga, mis ise salvestama hakkab, taimeriga, mis enne kojutulekut radika kütma või sauna sooja paneb või kohvikannu sisse lülitab. Või lihtsalt kodusoleku simulaatoriga, mis aeg-ajalt lampe süütab-kustutab, et tänaval passivale kurikaelale muljet jätta, et keegi on kodus.
MS: "Energiatarbimise muster on inimkäitumise peegel" [...] "Detailse tarbimisteabe kättesaadavaks muutmine Elektrilevile muudab tarbija aga kaitsetuks. Kaitsetuks siis mille vastu? Kui teile elektrit vahendav ettevõte teab te tarbimismustrit on ta eelisolukorras teiste samasuguste ees." [...] "...see loob võimalused luua erinevaid hinnalõkse. Neid hakataksegi tegema. Loob olukorra, kus soodsa hinnaga elekter teistelt tootjatelt ei hakka iial teieni jõudma."
...
Keegi ei hakka tegema igale indiviidile erinevat hinnapaketti või "hinnalõksu". Ja mingisuguse sarnaste tarbimisharjumustega grupi (individuaalelamud, kortermajad jne.) tarbimist saab ka täna alajaamas reaalajas jälgida ning selle info põhjal sellele grupile sobivaid hinnapakette teha.
MS: "Terviseandmed pole kindlasti mitte avalikuks kasutamiseks samas kui inimene öö jooksul kordi tuld süütab ja seda juba pikemat aega järjest võib arvata, et tal on näiteks põhjust sagedasteks tualetikülastusteks."
...
Sorry, Marek, aga kaugloetav energiamõõdik ehk maakeeli voolumõõtja ei saa kunagi nii targaks, et suudaks eristada kempsulampi koridorivalgusest või sisse-välja plõksivast külmkapist. Ja isegi kui suudaks, ei saa selle järgi otsustada, kas see inimene külastab öösel tualetti sellepärast, et tal on tervisehäda, armastab öösiti teleka ees õlut libistada või hoopis töötab nimetatud arvuti taga. Mina muide kunagi oma arvutit välja ei lülitagi.
MS: "Elektrimüüja peaks rahulduma teadmisega palju on kuus energiat tarbitud."
...
Lisaks energiamüüjale on veel hulgaliselt "spioone", kes on võimelised meie tarbimisharjumusi ja isegi asukohta sekundi täpsusega hindama - näiteks telefoni- ja mobiilioperaatorid jms. side- ja internetiteenuse pakkujad. Turvafirmad, kelle valvestamise-mahavõtmise logi annab infot inimeste kodusoleku ja liikumise kohta. Äkki peaks mobiilioperaatorile ka ütlema et ärgu kõnesid ja kellaaegu logigu, rahuldugu teadmisega, kui palju minuteid on kuus räägitud!
Kommentaari autor on ametilt elektroonik/IT-spetsialist. Mingeid töösuhteid või ärihuvisid mul seoses Eesti Energiaga ei ole.
Kommentaari originaal on postitatud minu Facebooki seinale.
Voit, ega kiri ära põle. Mis n ju hea.
Pemaised küsimused ikka vastuseta.
1. Kas tarbija saab piirata enda kohta võrku anatavt infot ja piiduda ainult kuu vältel tarbitud voolu hulgaga?
2. Kas kõik turuosalised saavad kätte nfo, mida Elektrilevi oma serverisse kogub või on see kätetsaadava ainult Elektrilevile ja Eesti Energiale?
Kõige olulisem, mida näitab voolutarbemuster on see, kas ja kui siis millal kodus ollakse või ei olda ja lõpuks hullude häkkerite lemmikpalaks saab ilmselt klõpsimine, ehk siis voolutarbe sisse ja väljalülimine kuni ülekoormusest mingi värk näiteks põlema süttib...
Lugupeetud hr. Strandberg,
Ühinen hr. Voit-i arvamusega, et teie artikli näol on tegemist puhtalt hirmu külvamisega ning tõestamisega, et nii elektroonikaseadmete kui elektrituru toimimisest ei tea te mitte midagi.
Vootele Voit vastas juba piisavalt elektroonikaseadmete poolelt. Mina püüan siis vastata elektrituru poole pealt.
Teatavasti on elektriturul igal tunnil erinev hind. See sõltub ilmast, suurtootjate nõudlusest ning veel mitmest muust tegurist. Kui klient ei võimalda oma tarbimist tunni täpsusega mõõta, siis pole talle võimalik ka mõistliku hinnaga elektrit müüa. On selge, et kui on teada vaid kuu kogutarbimine, siis ei ole keegi nõus müüma elektrit kuu jooksul mõnel tunnil olnud madalama hinnaga vaid hind kujuneb pigem tippude alusel. Ehk siis vastates küsimusele, et kas inimesel on võimalik loobuda tunnipõhisest arvestist: tõenäoliselt jääb teoreetiline võimalus, aga see on nii kallis, et keegi seda ei taha.
Ja need tunnipõhised andmed kuuluvad samapalju tarbijale kui Elektrilevile. Või isegi rohkem tarbijale. Ja tarbijal on õigus öelda, kellele need kättesaadavad peavad olema. Elektrituru seaduse alusel peab Elektrilevi need edastama igal juhul tarbija poolt valitud elektrimüüjale ning teistele potensiaalsetele müüjatele. Selle andmevahetuse korraldamise ülesanne on Eleringil, kes on täiesti sõltumatu Elektrilevist ning jälgib hoolega, et Elektrilevi kõigile võrdsed võimalused annab.
Sai sellest kirjutatud Ekspressis mõned kuud tagasi - "Suur Elektriarvesti jälgib sind!"
Need samad siin kes võtavad sõna Mareki vastu juba mõne aasta pärast kiidavad ka inimeste
mikrokiibistamist.
Koertele on juba kohustuslik...järgmisena tulevad vanakesed ja lapsukesed...See on see suurte poiste mäng:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.ie/2012/08/imf.html
Kes siin räägib hirmu külvamisest võiks toksida Googlisse otsingu:
electricity smart meter privacy
Probleeme on jalaga segada, keegi ei ole aga veel selgitanud, miks energiaettevõttele on tarvis nii detailiseid aindmeid klienti tasemel. Tootmist saab suurepäraselt reguleerida ka alajaama tasemel, millised andmed on neil suure detailsusega juba nagunii olemas.
EI ole mõtet viia vaidlust tasemele, mida iseloomustavad väited stiilis "ei ole mõtet kõiges tonti näha", "Strandberg on see või teine", "hästi mugav on" - nendel väidetel pole mingit sisulist väärtust tõstatatud probleemide kontekstis.
Muide Strandbergi viidatud artikkel Delfis on asendatud teisega, "Kaugloetavad arvestid jõuavad esimesena suurtesse kortermajadesse". Esialgset enam ei leia, ja paistab olevat kadunud koos kommentaaridega.
Kui need nuhkmeetrid suudavad kindlaks teha kellegi arvutikasutust või telekavaatamist, siis suudavad nad ka välja peilida hõõglampide kasutajad. Kui seda on nii lihtne kindlaks teha, siis oleks lihtne ellu viia ka seadusi, mis keelaksid hõõglampide kasutamise üldse.
Ka EU Energia uurib Eestit.
Hetkel on k2imas t2ie rauaga "uuring",
kus terrorismi ohu loosungi all kysitletakse
ka Eesti inimesi (kysitlus viiakse l2bi k6ikides EEA riikides).
N2idiskysimusi: kui yleriigiline elektrikatkestus kestaks 48 tundi, siis kas oleksite n6us maksma, et seda v2ltida. Kas elate linnas v6i maal? jne.
Kogu Eesti arvamust esindab uuringu raames kuskil 120 inimest. Inimeste numbrid nopitakse suvaliselt telefoniraamatust, helistatakse "kylmalt" koju, kasutatakse myygitehnikatele sarnanevat k6nestsenaariumit. Uuringu tulemusena v6ib juhtuda, et maksumaksja plekib kinni kunagi tulevikus miljarditesse ulatuvaid infrastruktuure uuendavaid lepinguid.
yks infoallikas asub siin:
https://areeweb.polito.it/ricerca/SESAME/
Tähelepanu !!!
minu nimi on Mavis Carlos, i esindaja Aiico kindlustus laenu laenuandja äriühing Brasiilias, anname välja laenu 2% huvitatud määra, kui olete huvitatud võtke see e-post: (maviscalos_laen_laenamine@outlook.com) nüüd oma laenu üleandmine kohe. võite meiega ühendust võtta ka selle vandeadvokaat e-post: amaah.credit.offer@gmail.com ka. meie firma on kunagi valmis üle mingi summa teile alates 5000 € kuni 100.000.000 euro mõni teie projekti oleme kunagi valmis krediidi teid periood 1 või 2 nädal tehing.
Attention !!!
my name is Mavis Carlos, i representative of Aiico insurance loan lending company in Brazil, we give out loan at 2% interested rate, if you are interested kindly contact this email:(maviscalos_laen_laenamine@outlook.com)now for your loan transfer immediately. you can also contact us on this barrister email:amaah.credit.offer@gmail.com also. our company are ever ready to transfer any amount to you starting from 5000 euro to 100.000.000 euro for any of your project, we are ever ready to credit you in an period of 1 or 2 week transaction.
Postita kommentaar