Maja "mürgitünni" otsa

Balti jaama taga oli kunagi selline asutus nagu Kalinini Nimeline Elektrotehnika tehas. Vahepeal nimetati see RAS Esteliks ja tänaseks on saanud sellest territooriumist ühe järjekordse kinnisvaraarenduse tallermaa. Tänaseks on kinnitatud selle ala detailplaneering...loodetavalt alltoodud asjaolusid teadmata.
Sinna on plaanitud pilvelõhkujaid ja mida sinna veel kavandatakse. India kapitali kaasates nagu väidetud on. Ühesõnaga tegemist on elu ja äripiirkonnaga...kahjuks aga mürgitünni otstas. Sellele viitavad ka juba 13 aastat tagasi tehtud pinnaseuuringud sellel territooriumil.

Aga omal ajal tehti selles tehases nii pooljuhte kui ka elavhõbedal põhinevaid alaldeid. Radioaktiivse koobaltiga kiirituskamber, mida ma isegi teadurina olen kasutanud, rändas juba aastate eest Lätti, kui õieti mäletan. Aga elavhõbe on jätkuvalt seal pinnases. Tootmisjäägina.
Tehases töötanud inimesed...elavhõbeda tsehhis töötanuist on elus vaid vist üksainus inimene...mäletasid, et kui kaevati kaablikraav tsehhi lähedusse siis sillerdasid järgmisel päeval elevhõbeda piisad otse kraavipõhjas.

Jutt jutuks kuid juba 1995 aastal tehti kogu Esteli ala kohta põhjalik keskkonnaseisundi uuring. Vaevalt, et tänaseks selles uuringus toodud näitajad muutunud on.
Töö klannab numbrit 8645X. "Ras Esteli Territooriumi Keskkonnaseisundi Uuring" ja uurimuse on teinud REI (J. Kärk, U. Järve ja K. Riet)
Tegemist on põhjaliku tööga, mille analüütilised osad on kõhedusttekitavad arvestades asjaoluga, et täna toimub selles piirkonnas arendustegevus, mille tulemusena saastunud pinnast teisaldama, ladustama ja kasutama asutakse.

Endise elavhõbeda tsehhi läheduses on pinnases mõõdetud elvahõbeda sisalduseks 12 ja 26 mg/kg!. Töös on mainitud, et saastunud pinnasekihi paksus on ca 1,7 m. Selliselt sastunud ala suuruseks on ca 7000m2 ehk vaid sellel ala võib pinnases olla kuni pool tonni elavhõbedat. Rääkimata ülejäänud territooriumist, milles võib lisanduda veel teine samasugune kogus seda metalli.

Väljavõtetena sellest tööst veel tähelepanekuid:
Kaadminumi sisaldus pinnases: 0,1 - 3 mg/kg
Plii sisaldus: 1,7 - 8000 mg/kg
Kroomi sisaldus: 2,3-35 mg/kg
Nikli sisaldus: 0,8 - 30 mg/kg
Vase sisaldus 1-2800 mg/kg
Naftaprodukte 128 - 148 000 mg/kg

See oli siis olukord 1995 aastal...mitte linn, ütleks seepeale, vaid ohtlike jäätmete ladestuskoht.
Tegemist on ohtliku piirkonnaga, millest pinnase ümberpaigutamine võib need jäätmed liikvele ajada ning see kant ohustab kindlasti juba praegu ümbruskonda kõnelemata sellest, et mis on ohud neile, kes seal elama hakkavad.
Eks levitage seda teadet siis oma tuttavate ja sugulaste hulgas ja loodetavalt jõuab see teadmine lõpuks ka linnavõimude ja keskkonnaametnikenigi.