esmaspäev, 11. veebruar 2008

Sügava innovatsioonipuude ravimisest

Majandusminister vaevus taas kurtma selle üle, et meil pole ei innovatsiooni ega miskit. Ei ühtki olulist brändi, mida müüa ja näidata.
Postimehes unistab minister, et tahaks kohe minnaja ära võtta 500 miljoini inimesega turu

Siinkohal annaks siis head nõu kuidas selline tulemus saavutada. Võtke seda kui head käsiraamatut...ka sina Juhan!
Loomulikult pole tegemist vaid majandusministrit pudutavate sammudega vaid sootuks laiema tegutsemiskavaga...

Retsept nr. 1

Hariduskorralduse jätkusuutlikuks muutmiseks
1. Anda õpetajakutse vaid neile, kes on õppetulemustelt oma eriala esimese 10-15% hulgas ülikoolides.

2. Alustava kooliõpetaja alampalk 18-20 tunnise õpetamiskoormuse juures nädalas peaks olema riigi keskmine palk.

3. Hariduses tuleb kokku leppida SKT suhtes fikseeritud kulude kandmise mehhanism, nii nagu oleme püüdnud teha NATO liikmelisusega seotult kaitsekulutustega

4. Koolid peavad kuuluma kas riigile või siis omavalitsused peavad kasvama vähemalt 10 korda suuremateks (liitumise teel). Enamustele praegustest omavalitsustest käib jätkusuutliku hariduse korraldamine paraku üle jõu ja selle all juba kannatab hariduse kvaliteet.

5. Õpetaja peab olema vastava kutseseaduse (hetkel veel puudub) riigi palgal olev töötaja, kel on nii streigõigus kui sotsiaalsed tagatisedki.

6. Ülikoolides tuleb kaotada õppemaksud ning ülikooliharidus peab olema kõigile kättesaadav ka majanduslikult.

7. Pigem tolereerida üliõpilaste arvu vähenemist ja seda kõrgemte tulemusnõuete kehtestamisega õppimisele.

8. Sisse viia rikkalikud stipendiumid loodusteaduste ja inseneriteaduste ning pedagoogika üliõpilastele.

9. Muuta ülikooliseadust suurendades ülikoolide sisemist demokraatiat ning selle akudu ka akadeemilist vabadust.

10. Tagada end tõestanud õppejõududele aj inseneridele rikkalikud loometingimused Eesti ülikoolides ja kutsuda siia kõrgtasemel välisõppejõude luues neile siin vajalikud loome ja õpetamistingimused.

Retsepti mõju on pikaajaline aga tagab, et näiteks 15 aasta pärast ei peaks majandusminister esinema samasuguste kurtmistega nagu ta neid praegu teeb.

Retsept Nr. 2

1. Muuta Etevõtluse Arendamise Sihtasutuse kaadri ja tegutsemispoliitikat. Vaja on riskivalmimat ja tehnilise ja loodusteadusliku taustaga kaadrit, kes oleks iseseisvalt suuteline analüüsima tehnoloogia arengusuundi ja võimalusi.

2. Põlevkvikasutuse mahu vähenemise planeerimine ja energiasäästu reeglite karmistamine (Juhan, muuda enda määruses nr. 258 olevad energiasäätu klriteeriumid 3-4 korda karmimaks!), mis toob kaasa innovatsiooni käivitumise energeetika valdkonnas ja energiat säästva ehitamisele ja renoveerimisele edueelduste loomist. Nagu olete tähele pannud ei tõuse energiahind Eestis mitte taastuvenergeetiliste ja enrgiat säästvate lahenduste kasutamise tõttu vaid selle tõttu et neid ei kasutata. Nagu olete tähele pannud ei tekita mitte tuule puudumine Eestis elektripuudust vaid vastupidi...seda tekitab tugev tuul. Muide, põlevkivis olev orgaaniline aine on samal moel mikroorganismidega maetaani sisaldavaks gaasiks muudetav nagu sõnnik või solkki! Gaas aga tähendab võimu...vähemalt siinkandis.

3. Leiundustegevus ja leiutajad on üks osa kultuurist. Tehnilisest kultuurist ning nende tegevust tuleb toetama asuda. Kasvõi lihtsa mehhanismiga: iga registreeritud kasuliku mudeli eest tuleks tasuda riigil ca 10 000 - 20 000 krooni loomepreemiat...juhul kui leiutajal puudub muu sissetulek vms.

4. Käivitada sütemaatiline tehnoloogiasiirde programm just energiatehnoloogiate vallas...miks seal? Aga seetõttu, et Eesti energeetika investeeringuvajadused, et sovelduda kliima ja keskkonnajulgeoleku problemaatikaga võivad küündida kuni 100 miljardi kroonini! Energeetika ja mobiilsussektorite osakaal nii SKT-s kui müügikäivetes on märkimisväärsed. Tegemist on ka julgeolekuliselt oluliste teemadega. Üheks selle plaani osaks võikski saada tehnoloogiliselt läbimõeldud ja järgima ahvatlev ökolinn. Ö-riik on e- riigi loogiline jätk ja selle üldistus.

5. Jagada süsihappegaasi kvoot mitte enim saastavatele ettevõtetele vaid märkimisväärses või kogu ulatuses kodanikele. See on eelduseks igaühe-tasemel energeetilise innovatsiooni käivitamiseks.

6. Muuta valitsussektor ise innovatiivseks: sõitke elektriautode, hübriidautodega, rakendage energiasäästuprogramm tehnoloogilise innovatsioonina eelkõige riigisektoris (alustada võiks ka riigikogust, kus siseruumide temperatuur on pragu ca 25 kraadi!)...esitada riigihangetele karmid energiasäästu nõuded.

Selle retsepti mõju on kiirem kui eelmise mõju...raviskeeme 1 ja 2 võib koos kasutada. Lisaks veel erinevaid innovatsiooniteraapilisi võtteid nagu:
- alternatiivbörsi loomine
- ppp mudelitele parema õigusliku aluse loomine (praegu , nagu teatte on private-public-partnership lahendused reeglina seotud kas jokk-mehhanismidega või lihtsalt labaste altkäemakuskeemidega..riigi paksem rahakott aga tõmbab ettevõtjaid ja arukas oleks see tõmme innovatsiooni teenistusse rakendada)

Aga head lugejad-kommenteerijad..teiegi retseptid on alljärgnevalt teretulnud. Ehk saab üheskoos hea plaani kokku panna.

3 kommentaari:

Jaak ütles ...

Majandusministeeriumi mantraks on kujunenud innovatsioon ja ettevõtlikus. Haridusministeerium samas käitab aasta aastalt jõulisemalt mõistusestandardiametit - Riiklikku Eksami- ja Kvalifikatsioonikeskust, mis riiklikult unifitseerib mõtlemise ja halvab ettevõtlikkuse.
Parim näide on kroonukirjand, mis vastavalt juhendile on riiklik proosa ja kus tekstipõhiselt hinnatakse teadusele tundmatu meetodiga kirjutaja isikupära domineerivalt naissoost eksamikomisjoni liikmete poolt.

Toivo ütles ...

Alternatiivbörs? Nagu alternatiiv liiga karmile regulatsioonile? alternatiiv sullerite jaoks?

OTC on praegu ka TallinnaB küljes olemas.

Anonüümne ütles ...

Mis puutub pedagoogide väljaõpetamisse, siis praegu paistab, et õpetajaks õppima lähevad inimesed, kes mujale küll sisse ei saaks (olematu kuni kasin võõrkeelte oskus, nadi analüüsivõime jne) - otsustan selle kontingendi põhjal, kes praegu algklasside õpetajateks õpivad...