pühapäev, 2. märts 2008

Milline on tuumajaama sulgemise hind?

Tuumenergia hinna üle arutades ei vaevuta analüüsima seda, et kui palju läheb maksma äratöötanud jaama demonteerimine ja selle komponentide utiliseerimine.
Esimene demonteeritav ja utiliseeritav jaam ongi seesama Ignalina oma Leedus.
Kuna selle jaama seiskamine ja lahtvõtmine on kokku lepitud Leedu liitumisel Euroopa Liiduga siis osa neist kuludest kaetakse tõepoolest Euroopa Liidu poolt.

Nüüd arvudest:
2012-2013 aastani kulub 2009 aastal lõplikult seisatava jaama demontaažiks ja muuks 1,29 miljardit eurot! (ca 20 miljardit krooni).
Leedu energia juhi väitle kestavad demonteerimistööd ning utiliseerimine kuni aastani 2029. Kogu selle aja vältel onselle tööga seotud ca 1300 inimest (need arvud tulevad vestlusest, mida pidasin temaga 2007 aasta aprillikuus)
Kokku hinnatakse, et see töö võib maksma minna kuni 40 miljardit krooni.
Ehk siis ca 15 kr/W...mis on juba pool soodsalt saadava uue tuumajaama maksumusest ühe võimsusühiku kohta. Loomulikult peab see jaam tööaja jooksul koguma raha ka sama energiavõimsuse asendamise jaoks veel lisaks.

Sama ootab ees ka võimalikku Eesti tuumajaama, kui see peaks kunagi ehitatud saama. Oluline erinevus on aga ilmselt selles, et Eesti jaama demonteerimist ei rahastata mitte Euroopa liidu rahadest vaid see raha tuleb koguda energia hinna sees pikema aja jooksul.
Seegi tõstab tuumaelektri hinda. 30 aastat opereeritava uumajõujaama puhul tähendaks see, et tuleb koguda ca 100-150 EEK iga MWh müüdud elektrienergia kohta. Ehk siis eelnevas postituses kirjeldatud tuumaelektri hinnale lisandub veel ca 6 eurot iga MWh kohta.

Niisiis, kui me korrigeerime Eesti hüpoteetilise tuumajaama toodetava elektri hinna ka demonteerimiskulude katmisega saame tuumaelektri hinnaks:
25,32 Eur/MWh + 6 Eur/Mwh = 31,32 Eur/Mwh...
...ja tuulenergia hind oli selles eelmises arvutuses 31,31 Eur/Mwh.

Vaat sellised võimalikud muutused siis tuumaenergia hinnas kui hakata tähelepanelikumalt analüüsima. Ei mingit kordades erinevust.
Loomulikult võib öelda,e t see on järgmise põlvkonna asi, kust võtta raha vana jaama kokkulappimiseks aga kas saab mõistlikuks pidada laste arvelt elamist?

Minge ja kirjutage alla vana põlvkonna tuumajaamade vastane pöördumine.

8 kommentaari:

Urmas ütles ...

Olen täiesti veendunud, et TEJ hinnakalkulatsoonides on alati arvestatud ka jaama sulgemine. TTÜ-s Elektrijaamade kursusel räägitud erinevate elektrijaamade hindades oli alati sees projekteerimisest kuni jaama sulgemiseni. On täiesti, absoluutselt mõeldamatu TEJ mingisugunegi hinnakalkulatsioon ilma sulgemisele kuluva raha arvestuseta.

Ehk siis, oleks vale väita, et sel teemal ei vaevuta mõtlema.

Anonüümne ütles ...

päris nii lihtsalt seda 6 Eurot sinna otsa liita vist ei saa....raha tulevikus ei ole sama väärtusega, mis raha olevikus - 30 aasta jooksul kogutud raha ei panda kivi alla vaid vähemalt 4-5% intressimääraga fondi.

Tegin kiire exceli ja 5% intressimääraga tuleb 30 aasta jooksul sinna fondi raha panna täpselt poole vähem: ehk siis 3Eur/MWh.

Marek ütles ...

Hea Urmas...

...kui maailma esimene faktiliselt suletav ja utiliseeritav tuumjaam on Ignalina oma. Kui Ignalina jaama kinni ja kokku ning ärapanek maksavad kokku ca 40 miljardit krooni ja see võtab aega ca 20 aastat.
Kui Ignalina jaama hinnas ei ole sees olnud selle kokkupanekut. Kui kokkupaneku kogemus ja ökonoomika tekkivad alles nüüd...siis lubage küsida, millisest tuumajaamade sulgemise kuludest on saadus teile tehnikaülikooli vastaval kursusel rääkida? Vast ainult oletuslikest eks?
Ka minu viidatud Lappenranta Ülikooli töös ei sisaldu kapitalikuludes jaama kokkupaneku kulusid.
Keegi polegi saanud neid varem arvestada kuna see toiming leiab aset alles nüüd ja alles nüüd kujuneb ka välja selle toimingu detailsem ökonoomika.

Marek ütles ...

6 eurot on mõtet selleks jätta lihtsal põhjusel. Ressursside kättesaadavus 30 aasta perspektiivis on üksjagu määramatu suurus.

Urmas ütles ...

Juhul kui tõesti keegi pole TEJ-de sulgemistele mõelnud ja omanikud peale tootmise lõpetamist elektrijaama ukse enda järelt kinni panevad ja käed taskus minema jalutavad, siis ootab meid ees tuumatalv? Hea küll, see oli nüüd liialdus. Küll aga tähendaks see paljude energiafirmade pankrotte.

Ma arvan, et me ei saa lähtuda NSVL ajal ja aladel tehtust, plaanimajanduse ajal oli ju igasuguste hindadega suur segadus, nii ka TEJ toodetud elektri hind ei kajastanud tootmiseks tehtavaid kulutusi.

Jah muidugi ei oska keegi poole sajandi pärast ees ootavale tööle praegu hinda määrata. Kuid mingi metoodika on, on täpselt teada, kuidas jaam sulgeda, kui kaua see võtab, milliseid töid on vaja teha.


Ütlesite ühes Ööülikoolis, et eestlane on spikerdav rahvas, ahvime teisi ja ei tee asju, mida teised ei tee. Ju see nii on. Kuid enne kui ise midagi teha või tegemata jätta, oleks hea teada, kuidas teised seda varem teinud on. Tark õpib teiste vigadest ja ei põlga teiste häid mõtteid ära. Kui ütlete, et keegi ei ole vaevunud arvutama, kui palju maksab 1 TEJ sulgemine, siis ei saa ma sellega nõustuda. Kui ütlete eos, et tuumajaama ehitamine on viga ja me peaks teiste veast õppima, siis ei saa ma sellega nõustuda. Olen üsna kindel, et Eestis on vastav kompetents olemas, kes suudab raha ja muud numbrid kokku liita ja elektri hinna välja arvutama. Samuti on olemas tehnoloogia, kuidas utiliseerida radioaktiivseid jäätmeid.

Anonüümne ütles ...

...vabandust, aga mis on ressursside kättesaadavuse seos tuumajaama demonteerimismaksumusega?

mu arvates ei tohiks neid numbreid nii kokku klopsida. Täpsus on edu voti.

Olen ise samuti tuumajaama vastu kuid leian et parema tulemuse saavutab rohk rohkem kvalitatiivsetel aspektidel: julgeolek, soltumatus, ökorisk, jne. 15 aasta jooksul on paraku Eestis just neid numbreid hakatud suure tuhinaga taga ajama. Rahvusele, etnosele, ökoriskile, inimelule EI saa hinda panna (kuigi moned uuringud ka seda on möödaminnes teinud).

...ehk on meis veel midagi alles, mis teatud nuppe vajutades ütleb meile, et energiasuveräänsus on tähtsam kui odavam kilovatttund, ökoriski madalalhoidmine on tähtsam kui kiirelt sisse kasseeritud kopikad...

Marek ütles ...

Võtke kuidas tahate, kuid tänaseks on tõepoolest kujunenud olukord, kus ühtki tuumaelektrijaama pole sobilikul moel demonteeritud-utiliseeritud. Ignalina on esimene. Varasemal ajal on loodetud, et tuumajaamde demonteerimine peaksi olema riikide roll...noh tuumamaterjal jne.
Ignalina puhul võttis EL selle vastutuse kuna tegu on modernioseeritud Tšernobõli reaktoritega...see oli selline atraktiivne kaup.
Aga ikkagi...eks mõelge 20 aastat tööd, 1300 inimese tööhõive ja ca 40 miljrdit krooni maksumust.

Nüüd küsimus sellest, et millisel moel on demonteerimine seotud ressursside kättesaadavusega...aga palun:
Esmalt raha ja inimesed...ressursid needki. Ok, Ignalina jaama puhul on nii, et juhul ka kui uut tuumajaama ei ehitata saavad vana jaama töötajad rahulikult pensioneeruda sedasama jaama deminteerides....ja seda valdavalt EL rahad eest.
See tööjõud ja raha tuleb aga leida ka mistahes uue jaama puhul.

Ignalina demontaaž teeb ilmselt tõsised korrektuurid tuumaenergia hindadesse terves maailmas.

Eesti on selels mõttes mitte järgi tegev aga tõepoolest spikerdav rahvas...me kirjutame kahjuks ka õigeid asju vigadega maha või kirjutame maha valesid asju.
Kahjuks ei kuulu vigadest õppimine meie tugevamate külgede hulka.

Anonüümne ütles ...

Arvan, et täiesti vale on võrrelda praegu ehitatavate ja Ignalina tuumaelektrijaama sulgemiskulusid ehk pidada uute jaamade demonteerimiskulusid sama suureks ühiku kohta, kui on Ignalina jaamal. Vastavalt ehitusprojektile võivad uute jaamade demonteerimiskulud olla ikka kordades väiksemad, kui mingil igivanal vene jaamal. Võimalik, et sobival paiknemiskohal polegi uut jaama üldse demonteerida vaja, piisab ka ümberehitamisest või konserveerimisest. Strandberg, kas te ei leia, et hirmutate täiesti põhjendamatult väheteadlike inimesi ning jätate asjadest vale mulje?