pühapäev, 27. juuli 2008

Laske pauk lahti ministrid-koalitsionäärid!

Suve harjast on üle saadud. Mulle on see suvi tähendanud ka kümneid esinemisi energiasäästu teemadel. Ja uskuge, mitte väikestele seltskondadele. Palav ilm ja veel väikesed soojaarved pole huvilisi heidutanud. Nad on tulnud kuulama energiasäästu tähendusest. Nii elanikud, ettevõtjad, arhitektid kui inseneridki on jõudnud lõppkokkuvõttes samadele järeldusetele: energiasäästu toetamiseks-käivitamiseks on tõepoolest päramine aeg.

Tegelikult kordan siinkohal juba varemgi väljaöeldut: Eesti jaoks on majanduskasvu taastamise ja energiaalase (ning ka riikliku) julgeoleku suurendamise tähendusega tegevus võimalikult kiire ning sisuline energiasäästuprogramm. Energiakandjate hinnatõus ja meie kehvalt soojustatud ja planeeritud elukeskkond on see, mis paneb meid muude arukate tegevuste asemel end ilma kütma. Ja eeloleval talvel maksab see (eriti vaesematele peredele) topelt ehk enamgi kui mullu.

Siinkohal veelkordselt üks varemgi esitatud arvutus:

25 miljonil ruutmeetril ühistukorterites elab 1,1 miljonit ühistuelanikku.
Nende korterite energiakulutus on suure tõenäosusega (elekter ja soojus kokku) ca 270 kWh/m2 aastas.
Vedelkütuse ekvivalenti viies tähendab see, et iga ruutmeetri kohta ...see teeb pea 30 liitrit vedelkütust iga ruutmeetri kohta aastas. Seda on palju.

Kui teha süstemaatilised investeeringud hoonetesse:
- soojustada hoone välisperimeeter ning välistada külmasillad
- kasutusse võtta soojapidavate raamidega aknad ning liita nad õhulekkekindlalt aknaavadega
- paigaldada korteritesse soojatagastusega ventilatsiooniagregaadid
- paigaldada katustele suvise sooja vee saamiseks päikesekollektorid
- asendada hõõglambid säästulampidega
- kui veel pole siis paigaldada küttesüsteemi soojusvahetid, muuta radiaatorid termostateeritavaiks (juhul kui need on vaja välja vahetada asendada väikesematega) ja paigaldada akumulatsioonipaagid (ka päikesevalgusest saadud soojuse salvestamiseks).

Nii on võimalik hoone energiakulutusi alandada keskmiselt tasemele 30-40 kWh/m2/aastas.
See kõik ei lähe maksma enam kui ca 3000 kr/m2. Seda täna. Mida kallimaks lähevad materjalid seda kulukamaks see muutub, muide.

Eeldadame, et materjalide hinnatõus on ca 6% aastas (nii on see enam-vähem senini olnud)
Eeldadame, et energiakandjate hinnatõus on 11% aastas.

Siis, juhul kui investeeringuid energiasäästuks ei tehta, kulutavad need 1,1 miljonit ühistuelanikku energia eest makseteks 20 aasta jooksul 400 miljardit krooni!
See teeb 16 000 krooni iga hoone ruutmeetri kohta. Ehk pea samapalju kui maksab uue hoone ehitamine!

Selle kulutuse tulemusena ei parane elukeskkond. Pigem halveneb.

Kui säästliku investeerimise programm kestaks ca 10 aastat tuleks sellesse kulutada ca 100 miljardit krooni.
20 aasta jooksul kulutatud energiaraha oleks sel juhul samuti 100 miljardit krooni. Tekkiva vahe 200 miljardit krooni..ehk siis 181 tuhat krooni iga elaniku kohta, võite kulutada aga hoopis arukamale tegevusele kui ilma kütmine.
Mõelge...see on ehe raha, mille te muidu teeniksite!

Energiakandjate hiinatõusust kasvav majandus on kehvemini kasvanud majandus kui mitmekesisest majandustegevusest kasvanud majandus. Energiahindade tõus ei ole energiasektori maksulaekumist viimastel aastatel märkimisväärselt suurendanud.
vajadus uute tehnoloogiate ja materjalide järele edendab aga kindlasti majandust laiemalt pakkudes märkimisväärset leevendust langevale kinnisvara ja ehitusturule. Enamgi: kui energeetika on suurte ettevõtete tegevusvaldkond siis energiasääst on selgelt ka väikeste ja keskmiste ettevõtete pärusmaa, kus need saaksid olla isegi edukamad kui suured. Just oma paindlikkuse tõttu.

Niisiis...energiasäästu püss on laetud: küttehinnad tõusevad, inimeste sissetulekud kasvavad sellest aeglasemalt, rahva valmidus sellisteks investeeringuteks on kasvamas. Seda valmidust ongi vaja julgustada ja sellele olude kujundamisega kaasa aidata. energiasääst pole ainult inimeste asi vaid see ons selgelt ka riigi energiamajanduse aluste ja riigi julgeoleku asi. Selliste oluliste asjade jaoks pole patt ei laenu võtta ega reserve kasutada....milleks neid siis veel kasutada kui mitte niivõrd kindla ja selge plaani peale?

Härrad-prouad ministrid-koalitsiooniesindajad...laske siis pauk lahti! Energiasäästu pauk.

3 kommentaari:

Indrek ütles ...

Küsimus, kas tänane, 30.07 artikkel PM Kinnisvara lisas on kusagilt veebist kättesaadav või saaks selle avaldada? Ma postimehe koduelehtl ei suutnud leida.

Märt Ridala ütles ...

Aktiivse KÜ liikmena ütlen, et üks suur probleem kütte-majanduse juures on see, et soojatootjatel ei ole absoluutselt mingit huvi tegeleda energia tootmise kulude optimeerimisega. Näiteks gaasiküttelt puuküttele või soojapumpadele või soojapump-tuulik-päikesepatarei lahendustele üleminekuks. Praegu meil kehtiv soojatootjate majandusskeem on loonud olukorra kus soojatootja põhjendab uue hinna Konkurentsiametile ja saab siis vajaliku koguse raha tarbijatelt. Seega soojatootjate kogu tegevus keskendub hinna põhjendamisele mitte hinna optimeerimisele.

See probleem on tõstatatud ka uutes energiakavades kuigi kahjuks ilma lahendusvariantideta. Palun pakkuge sellele lahendust keegi kes heale mõttele tuleb! :-) Äkki oleks kuidagi võimalik soojatootjad omavahel konkureerima panna?

Siit soovitan kõigil lugeda leitavaid energiamajanduse arengukavasid: http://energiafoorum.blogspot.com/2008/07/arengukavad-ootavad-ettepanekuid.html.

indrek ütles ...

see artikkel on nüüd olemas http://www.tarbija24.ee/010808/esileht/olulised_teemad/tarbija24/kinnisvara/340282.php