reede, 28. november 2008

Veel toksilisest rahandusest...ehk kas gangreen läheb ise üle.


Kui maailmamajanduse võis hukka keerata keerukam keerukam matemaatilis-sotsiaalne toksilisus, siis juba on märke ka lihtsast toksilistest toimingutest me vahetus läheduses.
Nimelt on müümata korterite-majade turuhinnad tänaseks odavamad kui arendajate poolt pankade ees võetud kohustused. Sellest on lugeda meedias siin-seal. Nii mürgitabki kohustuste maksmine neidsamu ettevõtteid. Pikalt ja piinarikkalt.
Arukas lahendus oleks sedalaadi äriühinguil (kui tõesti vastab tõele, et laenu andnud pangad ei lase selliseid varasid odavamalt müüa) end pankrotis olevaks kuulutada.
Kas sel juhul ei pea mitte vastutama ühingu juht? Pean siin silmas võimalikke valesid juhtimisotsuseid, mis viisid sellise toksilise ärisuhte tekkeni.
Kuidas saab küll äriühingu juht vastutada globaalse majanduskriisi põhjuste ja tagajärgede eest.
Seega on pankrot ainus hõlpus ravi sellise mürgistuse puhul. Võib ju loota, et gangreen läheb ise üle. Aga ei lähe. Jalas liigub see aina ülespoole ja ülespoole...kui asi hooletusse jätta pole varsti midagi amputeeridagi.
Sellistes oludes võib aga juhtimisveaks kujuneda hoopis õigeaegse pankroti väljakuulutamata jätmine!
Loomulikult võib iga kui sellise ettevõtja peas tuksuda üksainus mõte: miks just mina peaksin sel juhul enda ettevõtte pankroti välja kuulutama, miks ei tee seda mu konkurent?
Aga head kinnisvaraetetvõtjad...mida kiiremini teie probleemid saavad teie laenuandjate probleemideks seda kiiremini leitakse ka lahendused ning turg, milles te toimida oskate võib taas normaliseeruda.

Kommentaare ei ole: