Laenuvõtmise asemel väljastpoolt tuleks hoopis rahvale pakkuda riiig vlakirju. Nii on rasketel aegadel ikka tehtud.
Uudistest on kuulda olnud, et valitsusel on näpud nüüd sedavõrd põhjas, et vaja hakata riigimasina ülalpidamiseks laenu võtma. On arvatud, et raskel ajal võib see laenuprotsent kuni 10 olla.
Rahapuudus on aga suur ning võib ületada isegi 10 miljardi krooni piiri. Seega tuleks sellise kõrge laenuprotsendi puhul ligi miljard krooni aastas maksta laenuandjale vaid protsenti. Majandus peaks selleks kosuma umbes kahe miljardi krooni jagu..ehk siis kasvu peaks olema protsendi võrra aastas (ehk siis ühe protsendipunkti jagu rohkem kui loodetud..õigemini kardetud)
Täna on Eestis eraisikute hoiuseid 60 miljardi krooni jagu. Tegelikult loodavad ju kõik, et tulevikus paremini lähevad. Ka rahvas, muidu ostetaks säästude eest laeva ja lennukipileteid juba ning pakitaks asju.
Rahapuuduse lahendus ei oleks laenuvõtt neilt, kes Lehmani ja vendade ja muude sellide ärakadumisel alles jäid vaid ennekõike võlakirjade müük omaenese kodanikele. 10% see on ikkagi märkimisväärne kasvik ja kui riik seda lubab on see lootustandvam ja kindlam kui oma savist pensionisammast vaadata ja selle kahanemisele ohkega vaid kaasa tunda.
Eks see Eesti võlakirjade ost oma kodanike poolt näitaks ka usaldust riigi vastu. Ei mitte valitsuse vaid just riigi vastu. Sedagi oleks hea teada kui suur see usaldus siis tegelikult on, eks?
Lisaks oleksid emiteeritud võlakirjad ka võimalus riigisektoris faktiliseks palgakülmutuseks ja isegi langetamiseks. Arvan, et eenamus riigiteenistujaist oleks valmis ka vabatahtlikult osa oma palgast täna võlakirjades saama ja sellega jooksva eelarvelise rahakulu väikemaks viima. Küll tuleviku kohustuste arvelt aga kui neid kohustusi niikuinii võetakse siis võetagu juba oma rahva ees.
3 kommentaari:
Toetan riigiv'olakirjade ideed juhul kui raha l"aheks infrastruktuuri arendamiseks (valguskaabel, taastuvenergia, jne). Aga nagu Te ka m"argite on laenu vaja "riigimasina "ulalpidamiseks", siis sellel eesm"argil j"a"aks avalikkuse laenutoetus madalaks.
Sama hästi võiksid kodanikud luua ju ka taastuvenergiaühistuid ja paigutada omi sääste sinna.
Mingit osa riigimasinast me vajame...taas on iseküsimus see, kas see masin ei võiks olla väiksem?
Riigi võlakirjadega on üks makromajanduslik nüanss. Nimelt korjates riigi võlakirjadega raha kodanikelt ja väikeinvestoritelt riigile. Selle võrra jääks siis vähem raha süsteemi ettevõtetesse investeerimiseks ja tarbimiseks. See omakorda aga suurendab majanduskriisi.
Teisiõnu. Riigi võlakirjad kui ahvatlev ja kindel investeering tõmbaks rahaturult suure osa kapitali kokku ja selle võrra vähem jääb raha ettevõtetesse investeerimiseks...sealhulgas energiasäästlikkuse ja taastuvenergiaga tegelevasse ettevõtlusse.
Sõltuvalt intressist võib isegi tekkida olukord, et mõistlikum on raha oma maja soojustamise asemel riigi võlakirjadesse panna. :-) Ka praegune üle 5%-i makstav deposiidi intress paneb päris mõtlema, et kas lasta seinad soojustada või teenida intresside pealt.
Postita kommentaar