kolmapäev, 18. veebruar 2009

Ehitame Eestile hoopis tuumapommid



Pildil: Võrtsjärve kalurid jälgimas rahvuslike tuumapommide katsetust Alam-Pedja tuumapolügonil

Tuumarelvad on tõestanud oma rolli riikliku julgeoleku tagajana. Koos korralike kanderakettidega on tuumarelv vaieldamatult riigi suhtes austust ja lugupidamist tekitav seadeldis. Tuumapomm on oma konstruktsioonilt piisavalt lihtne ning võib öelda, et tuumarelva kuluefektiivus on märkimisväärselt parem kui enamustel nn tavarelvadel.
Eesti oma tuumarelv annab riigijuhtidele seda esmapilgul märkamatut aupaistet. Peaministri viisit pärast tuumapommiriigiks saamist Soome või Lätti pole enam see, mis varem. Pommiomaniks saabus...ühtpidi selline väike alateadlik hirm nagu Iraani valitseja suhtes teisalt aga ikka oma siistsamast kõrvalt...valgete hulgast. Ja Venemaaga lähksid asjad kohe libedamalt...no miks te kohe nii ei teinud, patsutaks vene tsaar eesti valitsusjuhile õlgadele ja embaks teda soojalt. Ikkagi omad.
Ühest pommist aga ei jätkuks. Nii nagu täna ei jätku meile ka ühest tuumajaamast. Kaks..ei parem isegi neli võiks neid olla. Ema on üks...Maarjaamaa aga isasid võiks olla neli. Nagu meie eeposeski on neli venda: Alevipoeg, Olevipoeg, Sulevipoeg ja Kalevipoeg.

Eesti rahvuslikud tuumapommid tuleksi rajada erainvestorite rahaga...see annaks majandusele veidi kasvutuhinat juurde ning pommiomanik saaks siis vabariigi aastapäeval ja jaanipäeva paiku kulda ja karda riietratult läikima hõõrutud pommi kõrval rahva eest marsihelide saatel mööda marssida. Eks meil olegi nende rahvuskangelastega ju kitsas käes ja pommiomaniku staatus aitaks sellest kriisist üle saada.
Ja publikule antaks kätte dosimeetrid, mis pealtvaatajaile tiksudes teada annaksid, missugune vägi neist parasjagu mööda roomab...las siis tunnevad hirmu ja aukartust tuuma-Eestis ees. Las teavad, et meiega pole mõtet tüli kiskuda. Ka majanduspoliitiliselt oleks lugu hoopis teine. Tänane olukord, kus me tantsime Wallenbergide ning kes teab veel milliste Skandinaavia pangaomanike pilli järgi ei peaks tuumariigis enam jätkuma. Väike vihje neljale vennale ja läbirääkimised lähevad nagu lepase reega: võlad antakse andeks ja tehakse muudki meelehead.

Vajadus kanderaketi järele käivitaks Eesti kosmosetööstuse ning lisaks tavalisele kütuseveole lisanduks kindlasti ka raketikütusekaubandus, mis iseenesest ju mitmekesistaks majandust. Kanderaketilegi on nimi olemas...see on loomulikult Linda. Esimese kasutuskõlbliku lennumasina katsetused annaksid riigieelarvest hüvitisi nii maaomanikele, kelle maale lõhkevate rakettide tükid pudenevad kui ka kohalikule tööstusele kust raketijuppe tellida.

Ja mis peamine...oma tuumapommikava annaks selge hingamise ja eesmärgi ka meie enda tuumaenergiaprogrammile. Mis väikseid reaktorid? Vajame omi plutooniumi toota suutvaid reaktoreid, millega julgelt astuda tõeliste tuumariikide perre ja anda tuumamajandusele nii energia kui sõjalise julgeoleku tähendus samaaegselt. 2% kaitsekulutustest on tõestatavad kohe kui pommimaterjale tootvad reaktorid on paika pandud.
Miks siis jääda poolele teele ja rajada tuumaelektrijaam vaid jäätmete tekitamiseks, millele teadupoolsest pole tänaseni arukat ja ohutut utiliseerimismeetodit olema. Kui juba, siis juba!

Tegelikult on jutt Eesti tuumarelvast samasugune sisutu loba nagu arusaam, et Eesti vajab tuumajaama. Tuumajaama huvipakkuvaks omaduseks on kindlasti ebamäärane ja läbipaistmatu hind...ehk siis teisisõnu ohtralt ahvatlusi korruptsiooniks.
Tuumjaamade tööst järgijäävad jäätmed on ohtlikud 100 000 aastat ning nende utiliseerimiseks puudub täna sobilik lahendus ning kaugeltki ei ole võimalik loota, et sellises perspektiivis riikki ma kontrollifunktisoonides meile täna arusaadaval moel säilida saaks.
Nii nagu on kliimavaenulik fossiilenergeetika elamine tuleviku arvelt on seda kahjuks ka tuumaenergeetika moel nagu me lõhustuvatel tuumadel põhinevat tuumaenergeetikat täna soetatavate reaktorite näol teame.
Täna tegemata tööde ja täitmata kavade katmine tuumaenergialootusega on vastutustundetu tegevus. Eesti esmane prioriteet on energiasääst ning taastuvenergeetika lahenduste ning energiaühenduste loomine Põhjala riikidega.Julgen väita, et nii toimides kaoks vajadus ka tuumajõujaama järele ja see on ka peaisi põhjusi, miks täna ei looda piisavalt eeldusi ei energiasäästuks ega taastuvenergeetiliste lahenduste rakendamiseks.

16 kommentaari:

Tatsutahime ütles ...

Itaaliablogis me kunagi kirjutasime tuumaenergiast Itaalia vaatepunktist, aga ma arvan, et argumendid tòòtavad ka Eesti puhul, ka meie ju ise ei tegele uraani rikastamisega ning ka uraanimaardlaga on kehvasti...

http://itaalia.wordpress.com/2008/03/03/milline-voiks-olla-itaalia-energiaiseseisvus/

BC ütles ...

Ehe näide sellest et inimesed ei tea tuumaenergiast ja tuumajaamadest mitte midagi.

Tuumapommi jaoks vajalikku algainet saab kätte vaid mõnest üksikust tuumajaama liigist. Eestile huvipakkuvad IRIS tüüpi reaktorid nende hulka ei kuulu.

Anonüümne ütles ...

Appi appi kass läks kappi!

Erakond Eestimaa Rohelised on tegelikul roheliste mehikeste erakond - puhas kari hulle tulnukaid!

Tulnukate Erakonna lemmikjook tarhunn on nende maale toodud.

cassandra ütles ...

kle, anonyymne - sinusuguste olemasolu on globaalne katastroof

Anonüümne ütles ...

Pilt on võimas.
Viimasel ajal on lolle just energeetikute hulka siginenud ja akadeemikud on ka seniilseteks muutunud...

Anonüümne ütles ...

Tuumajaama huvipakkuvaks omaduseks on kindlasti ebamäärane ja läbipaistmatu hind...ehk siis teisisõnu ohtralt ahvatlusi korruptsiooniks.-täpselt nagu ka tuuleenergeetikaski...

Marek ütles ...

Tuulegeneraatorite hindade läbipaistvus onn tagatud nende suure hulga tõttu...tuumajaamu on aga ehitatud vaid pooletuhande jagu ja seni pole ühegi ehitatu lõplik hind mahtunud ette antud eelarve piiresse ning pole veel juhtunud, et need jaamad ette antud tähtajaks valmis oleks saanud.

Möödakäija ütles ...

Tõesti hale on tuumapommi tuumaenergeetikaga siduda. Kas tõsiseltvõetavad argumendid hakkavad otsa saama? EE uurib 3+ reaktorit, võimalik asukoht saarel on suurepärane - polegi nagu millestki kinni haarata? Seega ei jäägi muud üle, kui demagoogitseda.

Tuumajaamade eelarved võivad olla küll lõhki läinud, samas suudavad nad ilma dotatsioonideta toimida, vastupidiselt Teie propageeritavatele lahendustele. Muidugi energiasääst on ok ja seda tulebki teha, samas energiatarbimine jääb alles niiehknaa.

Marek ütles ...

Kulla Möödakäija, kurb lugeda, et te pole siiani aru saanud, et tuumaenergeetika ja tuumarelvad ongi loomult seotud. Seda juba 1970 aastate algusest saati, kui tehtigi otsus, et kasutatakse selliseid reaktoritüüpe (ja neid ka arendatakse) mille tulemusena on võimalik saada nii energiat kui pommide tarvis ka plutooniumi.

Tuumareaktori ehitamine Eestisse on aga selgelt vastutustundetu ja selle majanduslik põhjenduus pinnapealne, olematu ja tegelikult ka naeruväärne.

Tuumareaktori ehitamine Eestisse ongi minu melest sama naeruväärne kui kavandada Eestist tuumarelvadega riiki.
Mul on põhjusta arvata, et möödakäija on sattunud meediamanipulatsioonide ohvriks ning tegelikult ei ole möödakäija teadmised ei tuumaenergeetikast kui majandusvaldkonnast just kuigi põhjalikud.

Ja lõpuks veel: jäätmed. Tuumajäätmed tekitavad kahjuks räpase pärandi kümneteks tuhandeteks aastateks ja see ei ole aruka inimese käitumine.

Anonüümne ütles ...

Lihtsalt huvi pärast küsin, et kas Strandberg pole kuulnud sellest, et jaapanlased omavad juba tänasel päeval tehnoloogiat, mille abil on kasutatud tuumkütuse ohtlikkust inimese jaoks võimalik vähendada paarisajalt tuhandelt aastalt umbes 400 aastani. See tehnoloogia on muidugi kallis ja tööstuslikuks tarvitamiseks pole veel kõlbulik. Samas jaapanlased töötavad edasi. On põhjust uskuda, et see tehnoloogia muutub kättesaadavaks veel selle sajandi jooksul.
Tuumaenergeetika ja tuumapommi valmistamise otsesed seosed jäävad ikka aastakümnete taha. Tänasel päeval ca 95% töös olevatest kommertskasutusega reaktoritest küll mingit weapons grade tooret küll ei paku.
Üks asi veel. Väga huvitav oleks näha kuidas ja kus elavad energiasäästust lakkamatult seletavad Roheliste funktsionärid. Sääst on ju hea asi aga ta on maru kallis. Suurlinnade betoonkolakaid vaadates jääb mulje, et lihtsam on need ümber lükata ja uued ehitada, kui neid soojustama hakata. Üle-eestilise energiasäästu programm võiks maksta ca ühe aasta Eesti riigi eelarve. Kust see raha tuleb?

Anonüümne ütles ...

üks asi veel. väide et ühegi tuumajaama hind pole mahtunud eelarvesse ja ükski neist pole valminud tähtajaks on ikka täielik jama. kui Strandberg sellist juttu räägib, siis tekib mulje, et ta ise pole tuumaenergeetikas päris kodus. eelarvesse mittejäämise juhud jäävad pigem 80-90% vahele.

Marek ütles ...

Ehk selgitate, mida te selle "jaapani tehnoloogia" all silmas peate. Tuumade lagunemine ja radioaktiivne muundumine on siiski täppisteadus mitte kokakunst ja selle kohta oleks paslikum midagi selgemat öelda kui sellist küllalt umbmäärast juttu ajada.

Millisest reaktorist siis jutt on?
Kas alariitilisisest? Kas alakriitilisest ja sulatet sooladel? Millest?

mina elan täiesti tavalises korteris ja selle ümberkorraldmine roheliseks ei ole arusaadavalt minul üksinda ilma ühistuta ju võimalik. Sellest ka mu teadmine ja tegevus suunal, et säästutingimused peaksid olema rakendatavad kõigi poolt.Säästma ei pane mitte eeskuju vaid olud...see on ju täiesti selge tõsiasi.

Ja sellele tarkpeale, kes räägib siin reaktorite tähtaegsest ja eelarvesse mahtuvast ehitamisest kohe konkreetne vastuküsimus: mitu tuumajõujaama siis viimase veeradsajandi jooksul on tähtajaks ja kokku lepitud eelarvega valmis ehitatud ja kui pole saladus siis kus need asuvad.

Anonüümne ütles ...

"Jaapani tehnoloogia" on teie väljend, mina sellist väljendit ei kasutanud. See mida mina silmas pidasin on transmutatsiooni protsess. See viimane on muidugi väga üldsõnaline viide. Loodan homse tööpäeva jooksul pakkuda midagi spetsiifilisemat.

Ma räägin kõige tavalisematest kergeveereaktoritest. Nende "toodang" pommi küll valmistada ei võimalda.

CANDU tehnoloogia on küll üsna räpane, aga ehitatud on neid viimasel ajal vastavalt kokkulepitule:

1997 Wolsong 2, Korea eelarves, tähtajas
1998 Wolsong 3, Korea eelarves, tähtajas
1999 Wolsong 4, Korea eelarves, tähtajas
2002 Qinshan III/1, Hiina alla eelarve, 6 nädalat enne tähtaega
2003 Qinshan III/ 2, Hiina alla eelarve, 4 kuud enne tähtaega
2007 Cernavoda 2, Rumeenia eelarves, tähtajas

ühe CANDU rajamine Kanadas vist kaheksakümnendatel oli sellegi poolest üsna "kuulsusrikas" kuna ehitus venis ja maksis lõpuks ca 4 korda rohkem kui plaanitud.

Anonüümne ütles ...

http://en.wikipedia.org/wiki/Nuclear_transmutation

No ei jäta adekvaatset muljet see jutt tuuleenergia hea, tuumaenergia paha-paha.

janika ütles ...

viimase anon"u"umse kommentaarile, et tegelikult on ka Jaapanis veel viimase viie aasta jooksul toimunud tuumaelektrijaamades 'onnetusi. see on ka vist p'ohjuseks, miks tuuma energia annab senini ainult 27% kogu energia vajadusest Jaapanis. Tuleviku prognooside kohta on kaks poolt: roheline energia v'oi tuuma energia.

Anonüümne ütles ...

vvkjhqy kru cjgen asian girls

lprqt!

neckt cqntxp xvs 3somes