neljapäev, 30. aprill 2009

Tegusad unelejad ehk voblastatud riik


Me näeme ministrite asjalikke nägusid, ning loeme nende enesekindlaid väiteid majanduskriisi lahenduste ning leevenduste kohta. Pole aga teada, kus nende mõtted tegelikult uitavad ja mis on välja käidud väidete ning kavade taga. Kas lihtsalt väljapääsmatuna tunduvast olukorrast tulenev tühjus ja teadmine, et agarus jätab vähemalt tegusa mulje või siis tavapärased valmisite murumängud tähelepanu keskmes püsimiseks.


Minult on küsitud päris mitmel korral, mida arvan taas välja käidud kärpe ja maksutõusu kava kohta. . Selle plaani kohta, mida rahandusminister viimati esitas.
Taas esitas, sest see kärpimise ja kokkutõmbamise rada on küll oluline kuid lõputu kui majanduses uuel moel hingama ei suudeta hakata.

Siiralt, ma ei arva sellest mitte kui midagi. Seda kava on üldse väga raske kritiseerida või analüüsida ning järgnevalt põhjendan ka miks.

Rahvasuus on kaks head väljendit muu hulgas ka selliste majandus- ja rahandusparanduste kohta: "nagu tumm leilis" või siis "nagu ahv käia seljas" Nende väljendite päritolu kohta ei tea ma samuti kahjuks midagi (nagu Padari plaanide päritolu ja nende adekvaatsusegi kohta) aga need kajastavad samuti sellist rapsivat tegevust, mida harrastatakse kuna õigel ajal pole vaevutud asju läbi mõtlema ning läbimõeldult tegutsema.
Loodetavalt pole veel hilja riigitegusid ka sisukamatele radadele lükata.

Kordan nagu papagoi (olen nimelt seda teinud sest ajast alates kui kärpetõbi valitsust haaras): ainult kulude kärpimine viib jätkuvate kulude kärpimisteni ning rööbiti tuleks tegeleda väga jõuliselt majandusportsesside taastamise ning pigem nende uuendamisega. Selles osas pole aga ette näidata ühtki sisukat sammu.

NB! Kui kellelgi...sh mõnel ministril näiteks, kes tunneb, et talle on eelneva väitega sisutuse kohta liiga tehtud, siis arutleksin temaga meeleldi siinsamas nende sammude tähenduse ja mõju üle. Ma oletan juba nüüd , et sellist arutelu siinses võrgupäevikus ei sünni aga kui sünnib oleks see tõeline üllatus.

Uue majanduse aluseks on aga energiasääst ja sellega seotud uued tehnoloogiad...ilmselt minu poolt väsimuseni korratud fraas. aga pole parata, muud võimalust lihtsalt pole. Selle "Padari paketi" tulemus pole aga kahjuks muu, kui et Postimees esitab mõne kuu pärast üsna sarnase küsimuse uuesti.

Kas tulumaksu tõstmine saab parandada riigi olukorda ja mis roll on üldse maksudel?
Maksud kajastavad ja kehastavad ennekõike riigi huvisid aga mitte väärtusi.
Aeg oleks tegelema hakata väärtustega: kliima ja keskkonnsõbraliku ning inimväärse majanduse alustalade meisterdamisega. See viiks meid edasi.
Täna saaksime teha ka valiku, kas muuta kalliks inimene või muuta kalliks loodusressursid. Maksutõusu plaan muudab kalliks just inimese töö ja loomulikult hakkavad ettevõtted sellest ka loobuma ja asendama seda ressursimahuka tegevusega. Kõrged maksud töölt on selles mõttes veidi kummaline sotsialistide seisukoht üleüldse, sest kui nad tõepoolest tahaksid kaitsta töötajat siis loogiliselt võttes peaksid nad ju tegema kõik selleks, et töötaja ei oleks tööandajale suurem kuluallikas kui näiteks ressursid, millele ettevõtlus püsib.

Kava maksustada sõidukeid on üldjoontes mõistetav...sel juhul peaksid maksuobjektis olema uued sõidukid nende soetamisel ja seda just nende energiakulutuse alusel.

Riigi tegevuskuludelt miljardi mahakraapimine, millest rahandusminister kõneleb, oleks ilmselt võimalik kui need miljardid, mis on kulutatud riigi e-olemuse loomiseks olnuks paremini kulutatud.

Kaitsevõime kohitsus, millest samuti ses kärpekavas juttu on aga problemaatiline.
Kaitsevõimesse ja riigikaitse jätkusuutlikkusse tuleks lõige teha kindlasti viimases järjekorras. Julgeolek on see, mis nii kohaliku kui üleilmse kriisi käigus enim haavatavaks osutub.

Erakondadele makstavaid riigieelarvelsi summasid võiks loomulikult kärpida aga samas tuleks neid summasid ka ühtlustada....vähendada eelarverahastuse erinevust nö suurte ja väikeste erakondade vahel. Eks mõelge ise: needsamad suured erakonand, kes saavad kõige rohkem raha oma poliitilise ja ideolooglise tegevuse edendamiseks on ju olnud ka suuremal määral oma ideede levitajad just suurema rahastuse tõttu. Rahastamise ühtlustamine looks võrdsed eeldused ka uute ideede evitamiseks ja kaitsmiseks, mida kriisis eriti vaja.

Nüüd küsitakse muidugi, et näe te, valitsus töötab palehigis aga te muudkui kritiseerite ja kritiseerite...midagi asemele pakkumata. Paraku on asemele pakutud ja korduvalt.
Me toimetaksime oluliselt teistmoodi ja peamiseks, mida teeksime oleks majanduse kiire turgutuskava, mis keskenduks energiasäästule ja energeetikauuendusele. Kiirele, läbimõeldule ja jõulisele. Energiasäästule suunatud tegevuste tagamine on kindlaim viis nii tööpuuduse vähendamiseks nagu ka majanduse kosutamiseks.
Täna ei ole veel hilja selle kõigega algust teha. Ütleme ausalt: vaid pimedad ei märka rohelise tööstusrevolutsiooni võimalusi. Need võimalused on meile koju kätte toodud ja Euroopa liidu plaanidega kinnitatud. Kasvõi plaaniga vähendada aastaks 2020 energiakulutusi 20% võrra ja asendada 20% energiakasutusest taastuvenergiaga. Meie valitsus siin aga kahtleb ja kõhkleb jätkuvalt näiteks kliimasõbraliku majanduse möödapääsmatuses ning keskendubki meie meelest asendustegevusele, milleks on lauksärpimine, mis läheb suure tõenäosusega üle epeideemiliseks kärpimiseks.
Võime toimuvat rahumeeli nimetada ka ühiskonna voblastamiseks: kuivatatud ja tulisoolane kuid vormilt veel kala...st riigi moodi...ja tarbida (taluda) saab vaid ohtra õllega.

Täna on meil majanduse ümberkorraldamiskes ka Euroopa tõukefondide vahendeid. On selge, et paljud aastate eest tehtud plaanid ei ole täna enam oludele vatavad ning need tuleks ümber vaadata ja saavutada uued kokkulepped. See eeldab arukamat ja aktiivsemat Euroopa-poliitikat ning plaani, millega näiteks üldisele ilule ja heaolule plaanitud rahalised vahendid ümber suunata energiasäästu lahenduste loomiseks. See on tahte küsimus...ei muud.

Rohelise tööstus ja majandusmuutuse kavast saate lugeda aga siit.

8 kommentaari:

Anonüümne ütles ...

/Eks mõelge ise: needsamad suured erakonand, kes saavad kõige rohkem raha oma poliitilise ja ideolooglise tegevuse edendamiseks on ju olnud ka suuremal määral oma ideede levitajad just suurema rahastuse tõttu. Rahastamise ühtlustamine looks võrdsed eeldused ka uute ideede evitamiseks ja kaitsmiseks, mida kriisis eriti vaja./


Väga õige!

/Kui sul on rohkem raha reklaamimaks oma seisukohti kui konkurentidel, siis see pole demokraatia. See teenib neid, kel on eelispositsioon. Seepärast kestabki selle nn. eliidi diktatuur igavesti./

Jacque Fresco (tööstusdisainer ja sotsiaalne insener)

http://erko.risthein.ee/2008/12/28/zeitgeist-ajavaim/
(63min)

Tiit ütles ...

Mis see riik ikka muud on kui kodanike kogum ja õnneks Eestis on riigi roll ikka võrdlemisi pisike, et neid kodanikke mõistuspäraselt käituma panna.
Usun, et majanduskriis teeb siin oma palju kiirema ja õpetlikuma töö kui mistahes poliitiline kogu oleks teha suutnud või tulevikus suudab.
Aga eeskuju andmisel ning teatavate olemasolevate riigivahendite jaotamise kaudu protsesside kiirendamisel loomulikult saavad nad kaasa aidata.
Ma ise ostsin kodu remontides hiljuti kondensatsioonikatla, A++ külmiku ja A pesukuivati. Tööl käin enamasti jala, vahel sekka ühiskondliku transpordiga.
Ja ausalt, riigipoolset soovitust ja abi selleks ei vaja. Parem kasutagu efektiivselt oma olemasolevaid maksutulusid, näiteks hariduse ja teaduse finantseerimisel.
Kui näpud põhjas, aga efektiivsus ja vajadus tõestatud, küll siis on kodanikud nõus juurde andma. Aga enne töö, siis alles palk.

urk ütles ...

See ei lähe küll Eesti ja maksude teemasse, aga inimväärse keskkonna omasse ehk küll. Et tea, kas üleilmse kriisi tagajärjel võiks muutuda see, et lihtsustatult öeldes põllumajanduses kõplajaid ei ole, sest see ei ole tasuv töö, ja siis tuleb umbrohust lahtisaamiseks toota pestitsiide (ja keemiatööstuses saab head palka) - aga need jäävad pinnasesse, ronivad toiduahelas kõrgemale ja mürgitavad kõiki. Et kas võiks juhtuda, et keemiat toodetakse vähem ja hakatakse rohkem 'mahedat' toitu tekitama?

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Iirimaal on aga lood sedasi:
Ajalehes
Herald am
on selline kuulutus:
Electricity from Airtricity is still 13% cheaper(and its greener).
Switch your home to Airtricity and save up to 13% the new ESB rates.
To switch today visit
www.airtricity.com
or call 1850 88 2045
Prices effective from 1st May 2009
Vargad ahju!

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Mulle tundub,et te Marek liiga palju vaid jutustate...
Kuidas selle Sõõrumaaga asjad jäid,noh tolle maa sisse augu puurimise asjus?...
termoenergeetika ammutamise puuraugu värk...
Ja miks te ei tee rohkesti reklaami nendele tuulegeneraatoreile mida saaksid elanikud ise paigutada oma hoovidesse ja mille maksumus teie sõnul on kusagil sõiduauto klassis...
Olen veendunud,et nende valmistamisega saavad hakkama ka automehaanikud sest kunagi ma ise ka uurisin ses suhtes asja ja üks õppejõud pani plaanid kohe maha...
polnud seal keerulist midagi...nende tootmise asi jäi minu viletsa ettevõtlikkuse taha...
Valitsuse muutmise peale aega kulutada on üsna vaevarikas jne.
PANGE KÕVASTI RÕHKU NENDE TUULEGENERATORITE REKLAAMILE MIDA LIHTRAHVAS ON VÕIMELINE KAS OSTMA VÕI ISE VALMISTAMA!!!


Iirimal on asjad sedasi
www.windenergydirect.ie
info@windenergydirect.ie
Tel:061 503088

Vargad ahju!

Anonüümne ütles ...

www.reegle.info

Anonüümne ütles ...

www.power4home.com

August Sügavast ütles ...

Eesti poliitikute (aga võibolla üldse poliitikute) häda on selles, et nad ei mõtle sedavõrd globaalselt kui rohelised või Strandberg vaid keskenduvad väga kitsalt vaid Eesti majanduse momendiseisule ja hetkehädadele, milleks nad peavad raha liigutamist, transiiti, loosunglikku ekspordivõimekuse tõstmist (selleks sisuliselt suurt tegemata) jne. Ehk, ehkki globaalsetest teemadest nagu energia- ja keskkonnasäästlikkus ja üksikisiku heaolust ning õnnetundest kui riigi üldise elukvaliteedi näitajast võidakse olla kuulnud ja võibolla suudetakse neil teemadel arutledagi, ei ole see teadmine igapäevasel ja pragmaatilisel tasandil nende ajudes reaalmajanduse korralduslike küsimusetega haakunud. Üldiselt ei suudeta näha suuremat suuremat pilti ja ühes valdkonnas või lõigus (n. töölepinguseadus) vastuvõetud otsuste mõjusid teistele valdkondadele ja lõikudele (n eestlaste iive).

Mis puutub maksupoliitikat, siis minuarust üks peamiseid õigustatud makse (saastemaksude kõrval) justnimelt tulumaks. Igasugused kaudsed maksud nagu aktsiisid, käibemaks ja ka riigilõivud vaid tõstavad üldist elukallidust ning tekitavad nõiaringi. Vaesematel on sellises spiraalis üha raskem toime tulla ainuüksi riigi ja kohalike omavalitsuse maksude tasumisega, samas kui puudub normaalne sissetulek.
Olemuslikult on üks idiootsemaid makse maamaks. Kellel on isikuna või ka isikute kogumine õigus korjata teistelt isikult või isikutegrupilt maksu maa (sh. nende kodude) eest? Ega's maa pole midagi sellist, mida maksustajad lõid. Samuti nagu vesi ja õhk. Loodusressursid kuuluvad kõigile ja kellelgi ei tohiks olla õigust nende kasutamist maksustada. Piirata, saastamise, raiskamise eest trahvida - seda küll. Maksustada, ehk raha korjata on normaalne ikkagi mingi lisaväärtuse loomise (töö) pealt, mitte asjade, materjalide, loodusvarade/ressursside olemasolu eest.

Väärtustest juhindmine on üldse midagi väga sellist, millest poliitikud enamasti armastavad rääkida tähtpäevadel ja siis kui teistelt riikidelt midagi taotletakse, eeldatakse, vajatakse. Oma igapäevaste otsuste ja kemplemise tasandil, jäetakse aga väärtused kus-see-ja-teine.
Lõpuks jõuab igasugune sügavam vaagimine selliste teemade üle aga selleni, et praegune majandus- ja rahandusmudel ei ole pikemas perspektiivis jätkusuutlik ja otstarbekas. See soodustab ületootmist, laristamist, raiskamist, keskkonna reostamist, mida juhib kõige otsustamine ja tegemine kasumlikkuse ning seega odavuse aspektist. Näiteks kui solgi jõkke suunamine on odavam kui selle puhastamine, trahvid selle eest või vahele jäämise tõenäosus, siis seda moraalitud tegelased ka teevad, sest puht pragmaatilis-majanduslikust aspektist lähtuvalt on see ju tulusam ja kasumlikum.