pühapäev, 11. oktoober 2009

Poliitiline illusioon Tallinnas


Igaüks saab nagu midagi: kes raha, kes halge, kes kartuleid, kes tasuta ajalehe. Aeg ajalt tehakse mõni moe-pärast investeering. Avatakse teelõik või selle laiendus, mille ainuke tähendus on see, et ületeestatud ja autostatud Tallinnas kolib ummik lihtsalt järgmisse kohta ootama järgmisi töövõite.
Kodu lähedalt ei leia te midagi. Vähesed leiavad ja enamus peab millegi elutarbelise leidmiseks (kooli, poe, lasteaia jne) läbima samu pikki vahemaid kui maal kaugemas külanurgas elav rahvas. Vahe on selles, et maaõhk on puhtam.

Arvestuslikult maksavad Tallinan elanikud oma soojaletega kodude kütmiseks 3,5-4 miljardit krooni aastas! Nende arvete 3 kordne vähendamine koos riigi vastavate võimalustega võtaks (või võtnuks) linnal aega ei rohkem ega vähem kui 4-5 aastat. Ehk siis Tallinan elanikele võiks iga aastaset raha rohkem kätte jääda nii 2 miljardit krooni. Seda on 5000 krooni iga Tallinna elaniku kohta aastas.
Sellest saaks puhtamaks nii õhk kui muutuks rahulikumaks ka elu. Saaks ka õhu puhtamaks.

Mõelge selle peale!

2 kommentaari:

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Äripäeva naljad:)))
Uus elektritootmisidee – päikesetorn

Siim Sepp
siim.seppatcharut.ee 04.07.2008 12:47

Hiiglasliku vabrikukorstna sarnane päikesetorn ei vabasta kahjulikke gaase, vaid ainult päikesest soojendatud õhku. Uus energiatootmisidee võiks toota elektrit 200 000 majapidamise jaoks.
Enam kui 20 aastat tagasi välja mõeldud süsteem seisneb kasvuhoonesarnases maapinna lähedal asuvas õhku soojendavas päikesekogujas, kust soojus suunatakse kesksesse kõrgesse torni. Seal toodavad turbiinid üles liikuva õhu toimel elektrit, kirjutas LiveScience.

"Tegemist on korstna, tuuleveski ja kasvuhoone kombinatsiooniga,” ütles Austraalias Melbourne’is asuva ettevõtte EnviroMission esindaja Kim Forte. EnviroMission on välja töötanud kilomeetrikõrguse päikesetorni ning otsib nüüd USA-st sellele sobivat paika.

Päikesetorn on uuendatud versioon päikesekorstnast – sajanditevanusest tehnikast, mis ventileeris kodusid, luues päikese poolt soojendatud õhu abil korstnas tuuletõmbuse.

1982. aastal pandi päikesetorni väiksem prototüüpüüp püsti Hispaaniasse Manzanaresse. Torn oli 195 meetri kõrge ning ümbritsetud läbipaistva kupliga, mis kattis 244 ruutmeetrise ala. Kuna tegemist oli eelkõige katseseadmega, tootis see vaid 50 kilovatti elektrit. 1989. aastal kukkus torn tormituultes ümber.

Forte sõnul peaksid EnviroMissioni loodud betoontornid vastu pidama 50 aastat. Ettevõte ei plaani ehitada mitte ainult tugevamaid, vaid ka pikemaid torne. Nii tekib torni jalami ja tipu vahel suurem temperatuuride erinevus ning seega ka tugevam tõmbetuul. Optimaalseks kõrguseks arvutati 800-1000 meetrit, mis on ümbritsetud 2,5 kilomeetrise raadiusega kasvuhoonekupliga.

"Muidugi võtab see endale alla päris arvestatava maa-ala,” ütles Forte: „Kuid arvestades süsinikul põhinevate kütuste hinnatõusu, muutub see ühe mõttekamaks.”

Päikeselisel päeval oleks torni tipus olev õhu temperatuur umbes 20 kraadi, kasvuhoones tõuseks soojus aga 70 kraadini. Kui see kuum õhk torni kaudu põgeneda püüab, lükkab see käima 32 turbiini, mis toodavad kuni 200 megavatti elektrit.

Isegi siis on päikesetorn päikeseenergia elektriks muutmisel palju vähem efektiivne kui päikesepaneelid. Päikesetorni eelis on aga materjalide odavuses.

200-megavatise päikesetorni ehitamine maksaks umbes miljard dollarit. Seega oleks torni poolt toodetava elektri hind ikkagi vaid kolmandik praeguste päikesepaneelide poolt toodetava elektri hinnast.

Kuigi päikesetorn toodab öösiti vähem elektrit, varustab see Forte sõnul kliente elektriga siiski püsivamalt kui näiteks tuuleturbiinid. Võrreldes traditsiooniliste elektritootmismeetoditega on päikesetornil aga üks selge eelis – võime olla üsna kindlad, et päikest on ka tulevikus piisavalt.

elektritsaabtasuta.blogspot.com

www.thezeitgeistmovement.com ütles ...

Veel Äripäeva nalju...
Tuulelohed võiksid energiaga varustada 100 000 kodu

Siim Sepp
siim.seppatcharut.ee 11.08.2008 16:33
Generaatorite külge köidetud kõrgel lendavad tuulelohed võiks toota kuni 100 megavatti elektrit, millest piisaks 100 000 majapidamise varustamiseks elektriga, selgub Hollandi Delfti tehnoloogiaülikooli teadlaste tööst.
Teadlased näitasid hiljuti, et üheainsa kümne ruutmeetrise lohe lennutamisega saab toota 10 kilovatti elektrit, millega saaks varustada umbes kümmet majapidamist. Järgmises katses plaanivad teadlased lennutada 50-kilovatist versiooni nimega Laddermill. Lõppeesmärgiks on ehitada paljudest lohedest koosnev süsteem, mis toodaks kokku 100 megavatti elektrit, kirjutas Physorg.

Tuulelohed toodavad energiat, tõmmates köisi, mille abil nad on maal oleva generaatori külge kinnitatud, selgitas projekti juht Wubbo Ockels. Pärast maksimumkõrgusele jõudmist keritakse lohe köied uuesti kokku, et protsessi korrata, kusjuures protsessi kergendamiseks ja tuuletakistuse vähendamiseks muudetakse lohede asendit.

Tuulelohede abil toodetud elekter poleks kallis. Teadlaste hinnangul oleks selliselt toodetud elektri hind võrreldav söepõletamisel saadud elektri hinnaga ning kaks korda odavam tuuleturbiinide elektrist.

Tuulelohede üks eeliseid on nende kõrgus. Tuuleturbiinid on tavaliselt umbes 80 meetri kõrgusel, kus keskmine tuule kiirus on umbes 5 meetrit sekundis. 800 meetri kõrgusel on keskmine tuule kiirus aga juba 7 meetrit sekundis. Kuna tuulest saadaval oleva energia hulk on võrdeline tuule kiirusega kuubis, toodavad suurematel kõrgustel asuvad tuuleturbiinid kuni viis korda rohkem elektrit. Suurematel kõrgustel puhuv tuul on tihtipeale ka püsivam.

800 meetri kõrguse tuuleveski ehitamine poleks kuigi praktiline, kuid lohet saab küll nii kõrgele lennutada ja nii suuremat tuule kiirust ära kasutada. Teadlaste hinnangul on tuulelohede jaoks eriti soodsas asukohas Suurbritannia, Holland, Iirimaa ja Taani.

Ka paljud teised teadlased uurivad tuulelohesid võimalike energiakogujatena. Mõnede teadlaste hinnangul saaks tuulest kätte sada korda rohkem energiat, kui kogu maailmal vaja läheks. 2007. aastal investeeris Google 10 miljonit dollarit USA tuuleloheettevõttesse Makani. Itaalia ettevõte Kitegen kavandab paljude tuulelohedega süsteemi, millega saaks toota gigavati energiat, sama palju, kui standardse söetehasega.