esmaspäev, 19. oktoober 2009

Poliitiline tupik ehk koostöö surm.


Juhtus nii nagu oligi arvata. Koostöö puudmine avaldus kõige lihtsamas suhtluseski ja seetõttu ei olnud nendel valimistel taas ei valgeid ega musti jõude vaid ehk rohkem või vähem määrdunud seltskonnad. Tulemuseks on ummik.
Kas saab omada tulemust sihipärane kampaania,kus siis näiteks IRLi varikampaania on suunatud sellele, et: "Ärge valige rohelisi, nad ei saa ju niikuinii sisse! Andke oma hääl parem IRLile!" Sama toimetamine ka teiste erakondade suunalt. Ja neil oli õigus sest sõnal on paratamatult jõud mida ei saa eirata.
Võimalik, et see lähtepõhjus oli ka me enda mitte piisavalt suur tahe ja võimekus koostööks. Vead pole iialgi vaid ühepoolsed.

Tulemus ongi nii nagu väideti: Rohelised (antud juhul Talinnas) volikokku ei kuulu kuna loomulikult pole sellises kontekstis võimalik ka künnist ületada. Loomulikult on selle tulemusena ka pealinna võimu mitmekesisus väikesm ja omavaheline rivaliteet ja järjekorda sättimine on lõppenud ei muu kui Phyrrose võiduga. Nende jaoks, kes siis rohelisi sarjates oma positsioone parandada püüdsid. Nagu sedapuhku nägime ei vii ka vastanudmine nn vanakurja endaga just kuigi kaugele. Alternatiivid pole mitte A ja dslle eitus vaid ikkagi A ja B ja võimalik, et ka C,D ja E.

Uue Testamendi mäejutluse soovitus armastada ligimest ja teha teistele seda, mida soovid endale tehtavat pole mitte pelk sõnakõlks vaid sügav matemaatiline tõde: just teiste huvides toimides saavutavad rühmas toimijad rühma jaoks parima tulemuse. Umbes seda täheldas ka ameerika matemaatik John Nash üle poole eelmise sajandi poole peal ja sai selle tähelepaneku eest 1994 aastal Nobeli majanduspreemia.

Meile...rohelistele siis...oli tegemist hea õppetunniga. Roheliste nimekirjades ei kandideerinud ühtki peibutajat, kes häälekogujatena hääli saades tundmatuid volikogudesse sisse veavad. Samas oli see peibutamine igati sallitud ja poolehoitud tegevus muu hulgas ka riigimeedia poolt.
Jätkuvalt ülbe rahvusringhääling oma saatejuhtidega ei osanud ka minult Tallinna linnapeakandidaatide debatil küsida muud kui seda, et miks mina, kes ma ei kandideeri Tallinna linnavolikogusse üldse selles saates teen. Võimalik, et see oli parim virila loomuga nali, mida saatejuht teha suutis.

Ehk siis veelkord: kaasaegse poliitika tugevus on mitmekesisus.
Koostöö ei tähenda mitte kauplemist pärast valimistulemusi vaid üksteise toetamist enne valimisi ja valimiste ajal. Mul on kahju, et üleskustsest, et valige väikesi, sest suured saavad niikuinii ise hakkama, ei tulnud lahendust. Nagu nägite: suured saidki ise hakkma kuid sedapuhku (Tallinnas vähemalt) väga liigvaese linnavõimu näol.

Igatahes enda poolt suured tänud kõigile neile, kes oma hääle neil valimistel Rohelistele andsid.
Kahju, et need valimissüsteemis kaotsi läksid ja teenivad nüüd ilmselt muid huve.
Üks on aga selge: valimised muudavad või säilitavad seda keskkonda ja see, mis Tallinnas sündima hakkab või jätkub on valijate tahe. Nii nende, kes valisid kui nende, kes valimata jätsid.

10 kommentaari:

Northen Wolf ütles ...
Autor on selle kommentaari eemaldanud.
Mart ütles ...

Paranda kirjavead ära, veidi piinlik on lugeda.

Usk, lootus, armastus ütles ...

100% päri

Anonüümne ütles ...

Hea Marek,
ootaks nüüd rohelistelt tõhusat eneseanalüüsi, et miks nii läks ja mida teha, et EER järgmistel riigikogu valimistel künnise ületaks. Sest kui seda ei suudeta, siis on nii erakond kui ka roheline poliitiline algatus Eestis üldse pikaks ajaks diskrediteeritud. Olusid süüdistada on lihtne, aga see pole paraku kuigi konstruktiivne tegevus.

Üks 7779 inimesest, kes erakonda toetas.

Kaido ütles ...

mina olen yliyli õnnelik et rohelistel armetult läks.nii kitsa ja vananenud maailmavaatega inimest eesotsas hoida maksab valusalt kätte.LEGALISEERIGE KANEP!

Anonüümne ütles ...

Valimiskünnis jäi praegu ületamata ehk ka seetõttu, et see polnud seatud omaette eesmärgiks. Vähemalt mulle kui väljastpoolt vaatajale tundub nii. Samuti ei näe ma 7779t häält mitte kui kaotust, vaid selget võitu, algust ja perspektiivi. Need hääled on erakonnal olemas sisuliselt ilma igasuguse kampaania, propaganda, reklaami ja eneseülistamiseta. Ja eeldusel, et Rohelisi valinud inimesed oma maailmavaatele ja poliitilistele eelistustele ka edaspidi kindlaks jäävad, saab erakonna edasine areng ja toetajate võitmine poliitmaastikul ainult paremuse poole liikuda.
Edu!

urk ütles ...

vähemalt on keegi midagi tsiviliseeritut teinud (pardikestest loobumine). Seekord jäid 'kaadrid kohtadel' nõrgaks, ja eks käibemaks pani ka oma põõna. Debati totra küsimuse osas nõustuks.

Northen Wolf ütles ...

Esimene (kirjavigadega) kommentaar oli tehtud minu poolt. Tahtsin seal öelda, et rahvas ei saa hääletada kellegi poolt, keda nad ei tea - Levinud arusaamad oleks (mida mina tean):

"Nad kehtestavad automaksu!" ja
"Nad on looduse-fanaatikud!"

Rahvast on vaja informeerida ka valimiste vahelisele ajal.

MetsasJooks ütles ...

Minu pisike mõistus ei võta üht-

miks valijad, keda partidega petta saab, usuvad, et noodsamad erakonnad oma lubaduste täitmisel ja omavalitsuse juhtimisel ausamalt käituvad?

Nashi eest lähevad küll baanuspunktid kirja :P Tükil ajal pole nii ladusa sõnastusega seda lihtsat tõde näinud :)

Anonüümne ütles ...

Viimasele kommenteerijale.

Mõned inimesed lihtsalt ei mõtle kaugemale ja ei saa arugi, et nt europarlamendisaadikuid või ministreid KOV volikokku valides saab nende hääle keegi kolmas. Tean inimest, kes oli pärast oma hääle andmist V.Savisaarele siiralt imestunud, et: "kas tõesti ta on europarlamendis, no siis oleks küll pidanud kellegi teise (või hoopis teise erakonna) valima, küll on kahju!". Usun, et peibutuspardid tunduvad päris paljudele tõsiseltvõetavate kandidaatidena ning nagu näha, oma eesmärki nad täidavad. Mis loomulikult ei tähenda, et selline tegevus õige on.