esmaspäev, 29. november 2010

Tee ise energia-audit: 1 kg jääpurikat katuseserval näitab, et katuse kaudu kaob 5 krooni jagu soojust igakuiselt.


Selline 8,5 kg raskune jääpurikatekomplekt näitab,et selle katuse kaudu lahkub talve jooksul 210 krooni jagu soojust. Päris kallis ilu, kas pole?


Jääpurikas pole ju muud kui kinnitus selle kohta, et vaatamata külmale ilmale muutub katusele langenud lumi veeks ja katuseräästani valgudes külmub see veekogus taas ära.
Iga jääpurikas on kinnitus majast lahkunud soojuse kohta.
Murdsin minagi eile katuseräästast pea endapikkuse jääpurikakomplekti.
Kaalus see 8,5 kilo.

Eelmisel päeval enne suure saju algust seda purikat seal polnud. Niisiis võiks eeldada, et ööpäeva jooksul see sinna tekkida ka võis.
7 miinuskraadi keskmiselt tähendab ka seda, et katusest pärit soojus peaks esmalt lume (jää) veeks sulatama: 7 kraadi võrra on siis vaja lund soojendada siis jääst vesi sulatada ja võimalik, et veidi veele kah temperatuuri juurde anda.

Ühe sellise purika moodustumiseks vajalik soojushulk on seega:

(lume soojenemine (2,11 kJ/kg/k x 8,5 kg x 7 K) + jää sulamine (330 kJ/kg x 8,5 kg) + vee soojenemine (4,19 kJ/kg/K x 8,5 kg x 0,5 K)) = 3063 kJ (0,85 kWh)

Eeldusel, et kõik need tingimused säilivad (ehk siis keskmine temperatuur -7 C kraadi jms) ja et see jääpurik on tekkinud ööpäeva jooksul ja et pool soojusest jääpurika tekke jooksul hajub mujale on võimuseks, mis hajub:

0,85 kWh : 24 h : 50% = 71 W

ja kuu jooksul kaob selliselt katuselt iga 8,5 kg jääpurika kohta seega

(71 W x 24 h x 30 pv) : 1000 = 51 kWh.

Sõltub, millega te kütate aga linnaoludes näiteks soojahinnaga 800 kr/MWh annab iga kilogramm jääpurikast kinnitust sellest, et teie katuse kaudu kaob:

(800 kr/MWh : 1000) * (51 kWh/kuus : 8,5 kg) = 4,8 kr/kuus

Vähemalt!

Eks õhutemperatuur kõigub ja külmema ilmaga on soojakadu suurem ja soojema ilmaga väiksem aga hea ja paks lumi katusel ja selle saju järel tekkinud jääpurikad on igatahes hea indikaator selle kohta, et maja soojapidavusega pole kõik korras. Soojust kaob loomulikult sellest katusest ka siis kui teil räästast purikaid alla ei ripu.
Ja loomulikult näitab purikateke soojaleket vaid sellest kohast kuhu lumi peale sadanud. Sooja lekitav katus pole aga tõenäoliselt ainus soojalekke koht.

Nii, et pidage siis silmas…kui korjate kilogrammi jagu jääpurikaid katuseservalt tähendab see umbes viiekroonist kulu igakuiselt. Ja seda kõigi talvekuude jooksul.
Loomulikult ei ole kõik katused automaatselt energiasäästlikud kui neist ei ripu jääpurikaid…võib juhtuda, et sellisele katusele ei ladestu näiteks piisavalt lund vms.
Purikaid alla toksides võiksite need prooviks ju üle kaaluda ja selle siis 25 korrutada (5 kr/ kuus x 5 kuud). Kui rahanumber märkimisväärseks osutub tasub kindlasti energiasäästulahendustele mõtlema hakata.
Ja pealegi on purikad vaja kaaskodanike ohutuse mõttes katuselt niigi alla ajada.

Kõik paremad jääpurika-auditi mudelid muidugi teretulnud!

14 kommentaari:

Anonüümne nr. 2 ütles ...

Marek, kas KENA just sisekliima kampaaniat tegemas ei ole? Lihtne loogika ütleb, et kui kuskilt värsket õhku sisse tuleb, siis peab see läbihingatud õhk ka mingil moel välja saama.

Äkki kommenteerid?

Duhh ütles ...

Läbihingatud õhk peaks väljuma läbi soojusvahetiga vent. seadme.

Anonüümne ütles ...

Kui ühistu koosolekul sai mainitud, et majale võiks "kasuka" selga tõmmata, siis tulid elanikud kallale, à la "naabermajal on olemas - arved veelgi suuremad". Sai siis uuritud. Tõepoolest, kui tahad, et summaarne üür ei suureneks tuleb tasuvusaeg ca 20 aastat (5 kordne paneelmaja). Oodata 20 aasta, et säästu saada, pole eriti atraktiivne - efekti tahetakse kohe.

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Harimata neegrid ja lapsed ehitavad tuulikuid,ning rootsi naised päikesepaneele:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/harimatud-neegrid-suudavad-tagada.html

http://www.nrel.gov/features/20100222_westhigh.html

Naised oskavad tuba kütta tuba päikese abil.Vaata seda klippi,rootslanna ehitab päikesepaneeli:
http://www.youtube.com/watch?v=F0ghIFvR4-k

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

~400EEK -i eest alumiiniumpurkidest valmistatud päikesekollektor
Naised oskavad tuba kütta päikese abil.Vaata seda klippi,rootslanna ehitab päikesepaneeli:
http://www.youtube.com/watch?v=F0ghIFvR4-kAlumiiniumpurkidest valmistatud päikesekollektor
Kogu projekti maksumus ~400EEK (v.a. klaasid, purgid , ventilaatorid,pisidetailid)

Brian Smithi purkidest valmistatatud eksperimentaalne päikesekollektor soojendamaks õhku. http://sites.google....com/site/brianshomebrewsolar/

Pildid on kõnekamad kui tekst...
http://www.paikesekyte.ee/kasutajate-artiklid/48-alumiiniumpurkidest-valmistatud-paeikesekollektor.html

Kui see kast teha veekindlaks siis peaks saama ka vett kütta,see ei loe,et talvel on külm.Üks näide selle kohta,väljas on külma miinus seitseteist faradit ja õllepurkidest päikesepaneelid kütavad õhu 160 faradi peale,see teeb celsiuse järgi kusagil kümne miinus kraadi pealt kaheksakümne pluss kraadi peale!
http://www.cansolair.com/videos.php?page=heaterdemo1
Küta talvel toa õhku õllepurkidest päikesepaneelidega:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/09/kuta-talvel-toa-ohku-ollepurkidest.html
PÄIKENE KINGIB MILJARDEID...http://solarchargeddriving.com/news/solar-carports/427-solar-carport-revolution-is-underway-in-us.html
EESTIS ON PÄIKEST SAMAPALJU KUI PRANTSUSMAAL...KÜLM TALV EI OLE TAKISTUSEKS PÄIKESEENERGIA EKSPLUATEERIMISEKS...KA SOMBUSE ILMAGA SAAB NII ELEKTRIT KUI KA SOOJA,TÕSI VÄHEM:Antarktikas 50 kraadise pakase käes on võimalik soojust väljapigistada tänu vaakumtorudega päikesepaneelidele:
http://www.solarthermalworld.org/node/605
Noh, selliseid torusid peaks ka ise olema võimalik ehitada.

Taivo ütles ...

"Eks õhutemperatuur kõigub ja külmema ilmaga on soojakadu suurem ja soojema ilmaga väiksem..."
Põhimõtteliselt on see küll õige (soojema ilmaga tekib rohkem purikaid ja külmema ilmaga vähem), aga muutus on nii väike, et ei pane tähelegi - soojakadu jääb ikka samaks, lihtsalt suureneb energiahulk, mis kulub lume soojendamisele 0 kraadini ja seegi moodustab tegelikult suhteliselt väikese osa kuluvast energiast (vähem kui 10%).
Lisaks sellele: päike on kindlasti samuti rollimängiv enenergiaallikas katuse ja lume soojendamisel, seega tuleks arvestada ka päikesekiirgusest saadud energiat (keskmine intensiivsus meie laiuskraadil talvel, neeldumine lumes).

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Paigaldad katusele õllepurkidest päikesepaneelid ja need hoiavad katuse soojana,ning kütavad vett.

matu ütles ...

Hea artikkel. Võtan selle artkili oma artiklianaalüüsiks.

Anonüümne ütles ...

Blogis on palju tähelepanu (õigustust) saanud nö ennetava trahvi seadus. Vastust ei leia aga küsimusele, miks seda asja Eesti õigusruumi vaja oli, kuigi juttu on siin palju. Kahju kompenseerimine - ok, ennetav trahv - sadul sea selga.

Aga väga huvitav oleks saada roheliste kommentaar sellele, miks rohelised vaevada kohalikku kogukonda. Kõiksugu ettepanekud selle kohta, et kogukond ise otsustaks, on toredad, kuid vaatame nüüd, mida rohelised on Riigikogus teinud.

Kogukond peaks saama otsustada selle üle, mis on oluline. Oluline on see, millele kulub raha. Seega, kogukond on väga teretulnud otsustama seda, kas lillepeenar teha siia või sinna ja see on kõik. Midagi suuremat ei saa kogukonnale otsustada anda, sest raha ju ei ole (müügimaksu kaotamine).

Homme on Riigikogus koputamisel seadus, millega kohalikule kogukonnale kirjutatakse riigi poolt selgelt ette, kuidas organiseerida jäätmevedu. Ehk kitsendatakse kogukonna otsustamisvabadust. Rohelised taas kindlalt toetamas.

Miks te seda teete ja samal ajal juttu räägite sellest, kui oluline on kohaliku kogukonna enda otsustamine ja otsustusvõime? Sõnad ja teod lähevad väga lahku.

Urmas ütles ...

Ma ei saa kõige kirjutatuga 100% nõustuda. Purikate tekke puhul on olulisimaks teguriks lume paksus katusel. Lisaks see, kas katuse all on eluruum või kütmata pööning. Ja siis katuse soojustatus.

Kohev lumi on suurepärane „soojustusmaterjal“, kui me maname silme ette katus+lumi temperatuuri gradiendi, siis ka kõige parema soojustusega katuse puhul kujuneb mingi lumepaksuse korral temperatuuri 0-punkt lumme, mitte katuse sisse – sel juhul on katuse pinnal plusskraadid ja tekivadki purikad. Kujutagem ette, et meie maja on nt 20 meetrise lumekihi all – sel juhul hakkab maja ümbritsev lumi igal juhul sulama, majas eraldunud soojus ei pääse lume alt välja, ükskõik kui hästi see maja soojustatud on, olgu seintes või 2 meetrit kivivilla.

Muide, teades, et koheva lume soojusjuhtivustegur on vaid ca kaks korda parem kui kivivillal, saame tekkiva sulalume kihi paksuse ja lume kogupaksuse kaudu välja arvutada katuse summaarse soojusjuhtivusteguri. :-)

Ehk siis, veelkord, igasse majja tuleb toasooja hoidmiseks sisestada x kW soojusena eralduvat energiat – kogu see energia aga ka lahkub eluruumidest õue, mingil moel. Purikate teke või mitteteke ei ole aga küttearvetega mitte väga üks-üheselt seotud, see sõltub peale soojustatuse ka maja konstruktsioonist (eluruum katuse all) ja tingimustest, kuidas see soojus lahkuda saab (kas läbi paksu ja sooja lume või seintelt-katuselt otse külma välisõhku)

http://urmase.blogspot.com/2010/01/jaapurikad-ei-pruugi-tahendada-halba.html

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Aafrika pärapõrgus vaesed lapsed ja lapsed USA-s ehitavad elektrituulikuid,ning Rootsi naised ehitavad päikesepaneele.
http://williamkamkwamba.typepad.com/williamkamkwamba/

14 aastane neeger aafrika pärapõrgust võttis raamatukogust tuuliku õpetamise juhendi ja ehitas tuuliku:
William Kamkwamba: How I built my family a windmill
http://www.youtube.com/watch?v=G8yKFVPOD6o&feature=player_embedded

http://spielend-programmieren.at/wiki/doku.php?id=blog:2010:04:23_afrikanisches_windrad


Moving Windmills: The William Kamkwamba story
http://www.youtube.com/watch?v=arD374MFk4w&feature=player_embedded
Home Grown Wind Power In Pemba Mozambique:

http://www.youtube.com/watch?v=kIwpO85TYlE

Harimata neegrid aafrikas ja lapsed USA-s ehitavad elektrituulikuid,ning rootsi naised päikesepaneele:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/04/harimatud-neegrid-suudavad-tagada.html

http://www.nrel.gov/features/20100222_westhigh.html

Naised oskavad tuba kütta tuba päikese abil.Vaata seda klippi,rootslanna ehitab päikesepaneeli:
http://www.youtube.com/watch?v=F0ghIFvR4-k

www.otherpower.com
www.scoraigwind.com
www.instructables.com
http://greenpowerscience.com/...
www.mdpub.com
http://www.youtube.com/watch?v=4iqaNJVjEI8&feature=related

Building a Wind Turbine VAWT (Step 1 of 46) - Layout Rotor Location Lines
http://www.youtube.com/watch?v=h7sXkRdH4Po
HOW TO BUILD A PMA PART #1 (permanent magnet alternator)
http://www.youtube.com/watch?v=eX166iDh8Fs&feature=related

Multi-Cryatalline Silicon
http://stores.ebay.com/Everbright-Solar-Inc

http://cgi.ebay.com/500-3x6-Untabbed-Grade-A-Solar-Cells-Only-for-Panels_W0QQitemZ130359804215QQcmdZViewItemQQptZLH_DefaultDomain_0?hash=item1e5a0cc137
http://www.instructables.com/id/Home-Made-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/
http://www.mdpub.com/SolarPanel/index.html
http://www.instructables.com/id/Build_a_60_Watt_Solar_Panel/
http://www.instructables.com/id/DIY-Solar-Panel/
http://www.instructables.com/id/How-To-Build-A-Solar-Panel/

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Teadaanne:)))
Ma korrigeerisin oma pealinki kuhu ma olen kogunud mu blogi parema:
http://elektritsaabtasuta.blogspot.com/2010/12/mida-tahendab-vabadus-ja-soltumatus-ehk.html
Olge lahked külastamast!

Anonüümne ütles ...

Märkasin eelmisel kevadel oma suvekodu katuseräästas purikaid- ei tea, kes küll see hea mees seal kütmas käis?, Äkki Sina Marek?

elektritsaabtasuta.blogspot.com ütles ...

Parem te rohelised tehke energiasõltumatu talu näidismudel mis oleks teostatav igale vaesemale inimesele.

http://www.valtra60.com/#ANTS
Valtra 60 years

FUTURE FARM CONCEPT
The future farm solves many challenges facing us today. The world’s population in 2050 has reached 9 billion. Urbanization and continuing industrialization continue to reduce arable farm land. The future farm is a self-sufficient and sustainable part of its environment. It is an important provider of food, energy, raw materials and services in its region.
Energy required for living and farming is gained from biomatter, wind and solar power. Thanks to advanced communication technology the future farmer has constant access to information about all aspects of farm work, such as soil information, crop growth, animal welfare and the maintenance level of the farm machinery. This information allows many farm processes to be automated. It also means that work can be performed both day and night, further increasing farm efficiency.
ANTS is the perfect machine for the future farm. In true Valtra tradition it offers a high level of modularity and sophistication, allowing the farmer to handle jobs beyond traditional tractor usage.