Tee ise energia-audit: 1 kg jääpurikat katuseserval näitab, et katuse kaudu kaob 5 krooni jagu soojust igakuiselt.

Selline 8,5 kg raskune jääpurikatekomplekt näitab,et selle katuse kaudu lahkub talve jooksul 210 krooni jagu soojust. Päris kallis ilu, kas pole?


Jääpurikas pole ju muud kui kinnitus selle kohta, et vaatamata külmale ilmale muutub katusele langenud lumi veeks ja katuseräästani valgudes külmub see veekogus taas ära.
Iga jääpurikas on kinnitus majast lahkunud soojuse kohta.
Murdsin minagi eile katuseräästast pea endapikkuse jääpurikakomplekti.
Kaalus see 8,5 kilo.

Eelmisel päeval enne suure saju algust seda purikat seal polnud. Niisiis võiks eeldada, et ööpäeva jooksul see sinna tekkida ka võis.
7 miinuskraadi keskmiselt tähendab ka seda, et katusest pärit soojus peaks esmalt lume (jää) veeks sulatama: 7 kraadi võrra on siis vaja lund soojendada siis jääst vesi sulatada ja võimalik, et veidi veele kah temperatuuri juurde anda.

Ühe sellise purika moodustumiseks vajalik soojushulk on seega:

(lume soojenemine (2,11 kJ/kg/k x 8,5 kg x 7 K) + jää sulamine (330 kJ/kg x 8,5 kg) + vee soojenemine (4,19 kJ/kg/K x 8,5 kg x 0,5 K)) = 3063 kJ (0,85 kWh)

Eeldusel, et kõik need tingimused säilivad (ehk siis keskmine temperatuur -7 C kraadi jms) ja et see jääpurik on tekkinud ööpäeva jooksul ja et pool soojusest jääpurika tekke jooksul hajub mujale on võimuseks, mis hajub:

0,85 kWh : 24 h : 50% = 71 W

ja kuu jooksul kaob selliselt katuselt iga 8,5 kg jääpurika kohta seega

(71 W x 24 h x 30 pv) : 1000 = 51 kWh.

Sõltub, millega te kütate aga linnaoludes näiteks soojahinnaga 800 kr/MWh annab iga kilogramm jääpurikast kinnitust sellest, et teie katuse kaudu kaob:

(800 kr/MWh : 1000) * (51 kWh/kuus : 8,5 kg) = 4,8 kr/kuus

Vähemalt!

Eks õhutemperatuur kõigub ja külmema ilmaga on soojakadu suurem ja soojema ilmaga väiksem aga hea ja paks lumi katusel ja selle saju järel tekkinud jääpurikad on igatahes hea indikaator selle kohta, et maja soojapidavusega pole kõik korras. Soojust kaob loomulikult sellest katusest ka siis kui teil räästast purikaid alla ei ripu.
Ja loomulikult näitab purikateke soojaleket vaid sellest kohast kuhu lumi peale sadanud. Sooja lekitav katus pole aga tõenäoliselt ainus soojalekke koht.

Nii, et pidage siis silmas…kui korjate kilogrammi jagu jääpurikaid katuseservalt tähendab see umbes viiekroonist kulu igakuiselt. Ja seda kõigi talvekuude jooksul.
Loomulikult ei ole kõik katused automaatselt energiasäästlikud kui neist ei ripu jääpurikaid…võib juhtuda, et sellisele katusele ei ladestu näiteks piisavalt lund vms.
Purikaid alla toksides võiksite need prooviks ju üle kaaluda ja selle siis 25 korrutada (5 kr/ kuus x 5 kuud). Kui rahanumber märkimisväärseks osutub tasub kindlasti energiasäästulahendustele mõtlema hakata.
Ja pealegi on purikad vaja kaaskodanike ohutuse mõttes katuselt niigi alla ajada.

Kõik paremad jääpurika-auditi mudelid muidugi teretulnud!