Kas see on loomakaitse, kui puuris piinatud vaid nülgimiseks mõeldud karusloom metsa valla päästetakse? Vaevalt...see loom ei pruugi seal toime tulla ega tulegi. Piinatusest väärdunud jäsemetega ja kogu elu vangistuses veetnuna pole see olend muud kui lihtne saak.
Või mida annab purukspekstud poeaken või määritud karusnahkne kasukas. Katkise akna ja raisus kasuka, ei muud.
Seda kõike tehakse loomade õiguste nimel, loomade kasutamise vastu...reeglina sea või veisenahast kingades-saabastes.
Ei loomulikult pole ma kaugeltki selle poolt, et loomi piinates peaks tootma kasukaid. Nagu ma ka ei arva, et ärasöödava looma naha peaks peeneks hõõruma ja ära kompostima.
Mina olen proovinud oma liha ja nahatarbimist tasakaalus hoida. Portfell, mida kasutan peaks vastu pidama ikka aastaid...selle jooksul arvan ära tarbivat ka selle lihakoguse, mida too nahk kattis. Nii ka kingadega...eks see nõuab hoolikamat vaatamist, et jalavari oleks sellisena ka valmistatud, et see pikalt vastu peaks ja mis oluline ...seda ka parandada saaks.
See on jätkusuutlikum toimetamine. Kanna seda keda söönud oled.
Selle koha pealt ma väga ei usu, et naaritsa või sooblinahku kandev isend on nende lihast ka mõne periood elatunud...või teate sellist? Nülgimise ja ilu nimel elu puuris hoida on võigas. Küll aga oleks igati tänuväärne kui kasukahimustajad näiteks Eesti looduskeskkonnast näiteks mingi ehk ameerika naaritsa kinni püüaksid ja neist endile kasukaid teeksid...selleks, et meie põlisliik, Euroopa naarits, oma elupaigad tagasi saaksid.
Nii, et kasukahimulised: soobli-, rebase- ja naaritsapraade sööma või siis meie oludes minki ja kährikut küttima.
Aga ekstreemsed loomaõiguslased: vaadake, et te enam nahksaabastes rebaseid puurest ei lase ning kasukapoodide aknaid ei purusta...nahksaapad jalas. Ja arvestage, et kui panete jalgade otsa näiteks mingist sünteetilisest materjalist papud võite sattuda ekstreemste kliimakaitsjate pahameele alla.
Ning edaspidi kui kasukaga preila koos saatjaga korralikku söögikohta sattub peab ülemkelner juba eemalt aru sama, millise eluka praadi või keedust einestajatele pakkuda. Eskimo puhul võime igatahes kindlad olla, et tema hülgenahksed rõivad on kunagi olnud katteks lihale, mis sedasama eskimot ja tema lähedasi ka toitnud on.
Nahkade kasutamisega ei saa liiale minna...nagu ka nende mittekasutamisega.
8 kommentaari:
"Nahkade kasutamisega ei saa liiale minna...nagu ka nende mittekasutamisega."
Meh... Kas see ei käi mitte kõige kohta?
AAAAAAAA.... sellepärast siis mõned jooksevadki vahest kõrvitsad peas ringi.
lugesin kirju listis, mis selle nupu ilmselt põhustas.. on arusaadav et karusnaha kasutamine koormab loodust nii nagu liha tarbmine vs taimetoitlus. inimeste tarbimise harjumusi saab mõjutada maksudega. kui kaursnahast tooted oleks kõrgete maksudega koormatud, langeks ilmselt nende toodete tarbimine. see kehtib mu arvates kõikides (inim)elu valdkondades. nüüd küsimus: kes on see inimene kes ütleb, et need tooted maksustame niiikõrgelt ja need niiiikõrgelt, ja kolmandatele teeme üldse soodustusi.
tean et suurem osa (kui mitte enamus) meie metsadest kütitud ulukite nahkadest maetakse/hävitatakse, kuna neile pole nõudlust või nö turgu.
eskimo naiste rõivas on näiteks tehtud polaarrebase nahast, liha söö koer, kes ka vajalik sealses majapidamises! Lambanahkne kasuk või lambavillast kampsun ja vildid oleks enesest mõistetav asi meie siinsete olude jaoks. Säärsaabas - juhtnahast - veisel nahk maha. Küülikunahksed kasukad - küülik on toidus teistele farmiküülikutele, hõberebaste puhul samuti jäävad rümbad söödaks. Ja naturaalnahast tooted pole juba ammu enam odavad!
Marek ei paista teadvat, et loomaõiguslased (mitte loomakaitsjad, kellega ta loomaõiguslased segi ajab) on reeglina veganid, ehk siis ei tarbi ühtki loomset päritolu toodet. Sealhulgas ei kanna nad ka seanahast saapaid. Loomaõiguslaste meeleavaldustega liituvad tihti inimesed, kes kannavad veel nahast kingi, kuigi on aru saanud, et loomade väärkohtlemine ja keskkonna vägistamine ei ole kuidagi vajalik ega õigustatud. Las nad siis kannavad oma kingad auklikuks, nende äraviskamine ilma lõpuni kandmata oleks samuti mittesäästlik toimimine.
Veganid eelistavad reeglina kohalikku toodangut või siis fair trade'i ning soetavad oma toidukraami võimalusel ökokauplustest. Riided ostetakse enamasti second handidest, samuti sorteeritakse prügi ja püütakse igal võimalikul moel keskkonda (sh loomi) vähem kahjustada.
Nn direct action loomaõiguslus ongi tegelikult välja kasvanud radikaalsest keskkonnakaitsest, mida Marek samuti ei paista teadvat.
Aga ega ei saagi ju ühelt inimeselt nõuda, et ta kõiki maailma asju teaks.
Hea kommentaar ja tähhelepanu juhtimine...muide, millest tehtu jalanõusid veganid kannavad.
Tõepoolest...minu kogemus on olnud inimestega, kes on osalenud sellistel protestiaktsioonidel...ja paraku...neil on olnud nahast jalavarjud.
Aga see selleks...ilmselt ei ole 100% loomsest toidust loobumine (sh nagu aru saan ka muu hulgas nii meest, piimast kui munadestki "jõukohane" kogu populatsioonile. vast ühele protsendile kui sellelegi.
Tõepoolest ei kuulu ma radikaalset keskkonnakaitset harrastavate inimeste hulka.
Aga see ole igaühe enda otsustada...kuidas ja mida süüa ning mida kanda...ma ei arva, et veganite kasuatatavd akrüül ja PVC plastikust nahaasendajad (kui loomult mittelagunevad materjalid) oleksid mingilgi moel eelistatumad kui nahk. Jäävusseadused kehtivad ning kasutamata nahk tähendab loodud plastikuid ja nendega seotud probleeme.
Kas Tanel jagaks siin meiega arusaama selle kohta, mille poolest paigal püsivam elu (taimed, seened) on millegi poolest vähem hingestatum kui liikuvam elu (loomad).
Kas selel ainsaks eriusesk on närvisüsteem? Aga! Ka taimedel on oma signaalsüsteem ja nemadki reageerivad omal moel ümbrusele, kohanevad (mäletavad ses mõttes) jne.
Elu on ses mõtts ju elu, et taimedata poleks loomi ega vastupidi.
Ka mina pean karuslooma kasvatust mõttetuks ja õigustamatuks loomade pidamiseks naha saamise eesmärgil, kuid karusnaha kasutust küttimise, küülikukasvatuse või teiste lihaks kasvatatavate koduloomade puhul pean lausa kohustuslikuks, sest muidu on tegemist puhta raiskamisega.
Loomakaitsajad ELS'ist on tõelised loomade väärkohtlemise vastu seisjad, kellega on võimalik rääkida ja kes hoolivad loomadest ning üritavad neid aidata. Veganeid on mitmesuguseid, on neid kes jälestavad kõikke loomset, on neid kes arvavad, et on võimalik elada ilma loomi tapmata või kasutamata. Kes on loodusest nii võõrdunud, et ei kujuta isegi ette, kui palju loomi ja putukaid tapetakse ka taimekasvatusega ega seda, et paljudelt taimedelt ilma loomade-putukate abita saaki ei saagi.
Nad tahavad eraldada inimesed täielikult loomadest, saades isegi aru, et see tähendab nii paljude looma- kui taimeliikide välja suremist. Nad väidavad, et liigid on ju alati kadunud, on siis mõtet neid säilitada, kui nad hakkama ei saa.
Veganid ei ole ei loomakaitsjad ega keskkonnakaitsjad vaid äärmuslased, kes loomadele, keskkonnale samaohtlikud keskkonda mürgitav tööstus või hävitav intensiivpõllumajandus.
Õnneks ei ole neid palju ja neil pole ega saagi olema jõudu maailma muuta, sest haritus ja bioloogia tundmine muudaks ka nende arusaama. Juhmid aga ei pääse otsustama.
Marek kirjutab õiget juttu!
Postita kommentaar