Kohe selgitan miks:
Alles see oli kui oli vaja kärpida natuke. Majandus oli veidi kokku kuivanud ja seetõttu oligi vaja veidi vähem laekunud maksude kompenseerimiseks veidi vähem ka kulutada.
Välk ja pauk...siis selgus, et tegelikult on majandus veelgi rohkem kokku kuivanud. Ja siis oli veelgi rohkem vaja kärpida...ja uskuge nii see jätkub ja jääbki jätkuma kui ei taibata põhilist: riigieelarve aluseks ei ole mitte riigieelarve vaid eelkõige majandus. Ja enamgi veel vaid riigieelarve kuludega tegelemine ei mõjuta suure tõenäosusega majandust sedavõrd kui kärpijad seda ette kujutavad.
Täna oli rahandusminister Padarilt kuulda, et ehk pole isegi 15 miljardit krooni kärpimise piir.
Võin rahandusministrile kinnitada, et loomulikult ei ole, sest valituse tänane tegevus ei ole ühelgi moel seotud peamisega...nimelt majandusse usalduse sissepuhumisega. sellega poela aga veel algustki tehtud.
Teisipäevasel kohtumisel peaministri juures tutvustasid nii Eesti Panga kui Rahandusministeeriumi esindajad erinevaid tulevikuvaateid, mille ühine nimetaja oli ega-me-ise-ka-täpselt-tea-kuhu-see-kriis-jõuda-võib.
Tegelikult teame ikka küll. Kolleegid, kes just lähhtusid Moldovasse teatasid, et seal poel näha mingeid majanduskriisi märke. See tase kus majanduskriis ära kaob on siis SKT tasemele ca 4000 USD inimese kohta...meil peaks see olema täna 20 000 USD inimese kohta.
Arvestades asjaolu, et majandusprognoosid, mida lähituleviku jaoks alates eelmisest aastast tehtud, on reaalsusega võrreldes osutunud kordi möödaolevaiks ei saa ka täna nö pessimistlikku ennustust 10% majanduslanguse kohta pidada paikapidavaks. Seda enam kui valitsuse poolt ei tule majandusprotsessi ei emotsionaalseid või sisulisi sisendeid langeb majandus veelgi enam norgu ja ei lase maksuameti suuna nii palju füüri kui loodetud.
Kärbivad oma valitussektori kultusi kõik riigid, ka näiteks Kanada kuid neilgi on jaksu ja aru suunata miljardeid dollareid just energiasäästu...aga meil? Kärped ja arukad turgutused käivad käsilkäes.
Kärpides riigimasina kulusid peab tekitama majandusele emotsionaalseid ja sisulisi sisendeid. Lihtsalt peab, sest vastupidiselt süveneb nii emotsionaalne kui majanduslik depressioon...ja kaugel see 4000 dollarit inimese kohta siis ikka on.
Krokodillid võivad üksteise võidu oma sabad kaelani ära süüa kuid ainus, mis sellest saame on sellest rääkivaid uudiseid.
Krokodillidel on aeg sugu teha ja munema hakata. Loodetavalt kuldmune...aga hõbedastestki oleks juba abi.
9 kommentaari:
Kas rohelise mõtteviisiga inimesed ei peaks mitte rõõmustama?! Kahanev majandus sunnib kõiki väga kiiresti raiskamist lõpetama. Jääb vaid hädavajalik. Keskkonna seisund paraneb. Inimesed liiguvad rohkem jala, söövad lihtsat kohalikku toitu. Kiiremad kohanejad panevad püsti tuule-energia ühistud, investeerivad sellega oma pere tulevikku. Nähkem majanduslanguses võimalust, mitte probleemi!
Majanduslangus ongi teatud mõttes võimalus kuid rõõmustama ei peaks mitte languse üle vaid rõõmustada saaks nende tegude üle, mis languse ajal toetavad uute lahenduste tekkimist.
Loomulikult on hea kui uued lahendused on rohelised või rohelisemad kuid see ei juhtu mitte iseenesest.
Rohelisele toimimisele on paraku olemas ka alternatiiv kaose ja depressiivse käitumise süvenemise näol.
Üldiselt õige ja loogiline jutt - mulle on jäänud mulje, et enamus riigi- ja KOVametnikest ei saa päris hästi aru, kust tuleb raha riigieelarvesse. Ja see pole olnud nii mitte ainult kriisi ajal, vaid ka headel aegadel. Ehk ongi head ajad riigisektori ära hellitanud - vaatamata sellele, et suurt essugi tegema ei pidanud, voolas maksuraha pidevas tõusujoones muudkui riigi kaukasse. Nüüd, kui enam ei voola, on paanika käes. Egas Ansip muidu veel mõned kuud tagasi ei pasundanud ajalehes, et meil pole kriisi ollagi. Kinnisvarasektoris (mis tootis arvestatavalt käibemaksu) oli aga kriis juba poolteist aastat majandust närinud. Millised oleksid siis need riigipoolsed sammud, mis upitaksid Eesti majanduse jalule??? Kahtlen sügavalt, kas energiasäästu investeerimine täna midagi muudaks. Tarbimine kõigis energiasektorites on nagunii juba langenud. Ja pole raha ei riigil ega kodanikel selle tarvis. Energiatootjad ja -müüjad ise ei investeeri ometigi mitte selleks, et nende kaupa vähem ostetaks - ikka vastupidi. Lahendusi sellele kriisile teab vaid....Ainuke lootus on, et kui sellest jamast ükskord välja rabeletakse, mõeldakse tulevikus arvatavasti palju rohkem säästlikuma eluviisi peale.
ei saa nagu sinu virisemise pointile pihta!
üks kahest: kas sa lihtsalt peksad sulle tüüpilist segast mula
või
sa teed omasid järeldusi vaid meedia kajastuste põhjal
mõlemal juhul soovitan ma sulle parem üht: lõpeta see poliitiku mängimine (ja rahva raha kulutamine) ning hakka äri ajama, mis asja sa seal mölised vaid kogu aeg, et teised süüdi on.
BC-le
tegemist pole virisemisga vaid selge tähelepanu juhtimisega asjaolule, et majandussisendtega ei ole tänaseni valituse poolt tegeldud ja ainus, kes sellega (oma ressurssdie hulka arvestades) tegeleda saab ongi valitsus.
BC kõnepruuk viitab aga tõepoolest korralikule hariduslikule puudujäägile (võimetus lugeda tekste ja neist aru saada, sest antud tekst ei ole kindlasti virisemine).
Antud juhul ma aga tõepoolest oma vastusega peksan natuke segast mula...sedasama segast mula, mida BC ennist kirjutas.
Jään jätkuvalt enda juurde, et vaidkärped tapavadki sest kui käesoleva aasta keskpaigaks poel olemas ühtki majandusse usalduse tagasitoomise plaani siis eelaolev ennustus ka realiseerub.
Näiteid, et neid plaane ei tehta ja neid välditakse on aga kahjuks mitmeid...kasvõi taastuvenergia teemaplaaneeringuga viivitamine, mis on juba maksma läinud kümnete miljardite ulatuses tegemata jäänud investeeringuid.
Muide: järgmise samalaadse sisutu kommentaari ma ilmselt kustutan.
Praegusel hetkel on tähtis, et valitsus mõistaks, milles probleem(id) seisnevad. Lisaks kvalifitseeritud tööjõu puudusele ja suurettevõtete vähesusele on meil nüüd ka tõsine võlakoorem, maksusüsteemi eripärast (RE keeles kaasaegsusest) tulenev riigi tulubaasi kokkukuivamine, lõdva fiskaalpoliitikaga kaasnenud ülekuumenemisest tingitud usaldamatus. Ehk siis, raha ei ole ja parem oleks harjuda mõttega, et lähiajal ka niisama lihtsalt (s.t. ilma lisameetmeteta) ei tule. Selle taustal on teisejärguline (mitte mõttetu!) arutada, mida täpsemalt rahaga teha tuleks.
Ma kardan, et erasektori (s.h. korteriühistute) laenukoormuse kasvul põhinevatele plaanidele väga loota ei maksaks, kuna koormus on juba niigi kõrge ja aina ebakindlamas keskkonnas laenuvõtmise soov kindlasti ei suurene. Ühe lahendusena näeks Strandbergi pooltki välja käidud riigi võlakirjade müüki (kohalikul turul). See ilmselt vähendaks juba olemasoleva kapitali väljavoolu. Välismaise kapitali Eestisse jõudmise peamiseks takistuseks võiks lähiajal pidada hirmu valuutariski ees. Eeldusel, et krooni tõepoolest ei devalveerita (orava ausõna selle peale!), võiks pakkuda riigi poolt potentsiaalsete investoritele currency swape. Seejärel võiks üle vaadata ka ettevõte tulumaksu teema (milleks meile vaja Rootsit ja Soomet toetada?).
Ekspordi kasvule väga meeletuid lootusi ei paneks. Ju ta kasvab, aga mitte hüppeliselt Ansipi käsu ja loosungite peale.
Vot ei saa aru, miks ei hakata peale esmalt enda palkade k"arpimisest ja siis teiste riigiametnike palkade k"arpimisest, mida eelmstel aastatel kasvatati ja siis alles v'oiks minna avaliku sektori toodete/teenuste k"arpimiseni.
Millegip"arast toob hr. Strandberg pidevalt n"aiteks Kanada s"a"astuprogrammi kulutamist, kusagile kulub ju ka Eesti riigi eelarve, see natukegi mis riigiametite palkadest "ule j"a"ab.
Hr.Strandberg v'oiks oma blogis v'oi Roheliste veebilehel avaldada Roheliste ettepaneku riigi eelarve k"arpimisteks/kulutusteks.
Praegu on kuulda avalikkuses vaid k"arped ja k"arped, aga mis-kes-kui palju ei tea keegi.
Nii ta on jah Mareki poiss.
Sama moodi suurkompaniid ju aina kärbivad maailmamajandust ostes kokku patente ja pannes neid riiulitele kasutult seisma-ruineerides sellega tervet maailma majandust,kärbivad meie elu...
Tuntuim näide on see sukkade lugu...Itaallane võttis patendi sukkade valmistamise alal.Ta leiutas sukad mis peavad vastu terve aasta,ei lõhu neid naiste pikad küüned ega midagi muud... sukatootjad ostsid ära patendi ja naised ostavad endistviisi neid sukki mis kestavad vaid ühe õhtu...
Üks ameerika insener tegi rootori taolise sisepõlemise mootori milles saab kasutada pea kõiki kütuseid,diislit ja bensiini vaatamata oktaanarvule.Lisaks sellele see oli ökonoomsem ja võimsam ja kiirem...patent osteti ära ja sinna see asi jäi...
Niiviisi kärbitakse meie elu terves maailmas nõndaviisi viidigi meie elu finantskriisini...ülemaailmne finantskriis ei ole muud kui üks meie elu kärpimisi...see tekitati USA föderalreservi poolt...ülemaailmne finantskriis on USA föderaalreservi kavandatud süsteem maailma finantssektorile,mille eesmärk saada soodsalt(ca poole hinnaga,mis müüdi)tagasi varad(hüpoteegid),varem oli juba omandatud kasum(intressid).
KRIIS TEKITATI KUI LAENUKOORMUS OLI OMA TIPU SAAVUTUD!!!
Seega,meie elu kärpimine planeeriti USA föderaalreservi poolt...
Arvestades selliseid faktoreid mis toimuvad maailmas tulin ma üsna masendavale järeldusele:"PÄEVAST MIL LÕPPEVAD FOSSIILSED KÜTUSED JÄÄVAD ELAMA VAID NEED KELLEDEL ON OMA MAALAPIKE KUHU PAIGUTADA TUULIK MIS MUUDAB TUULEENERGIA ELEKTRIENERGIAKS!!!"
See ei loe,et peale fossiilsete kütuste on olemas muid energia liike(näiteks vesi),loeb ülirikaste egoism ja nende tahtmised jpms....
Pange tähele nad suruvad läbi ka inimeste kiibistamise kui pööbel jääb endistviisi passiivseks...kruvivad elektrihinna lakke,küsivad selle eest HINGEHINDA...paljud jäävad töötuteks ja surevad nälga tänavail...siis panevad geenivaramust valitud parimate geenidega neile vajalikud inimesed fakti ette,et kui tahad saada tööd siis pead laskma ennast kiibistada...kui kiipi vastu ei võta kõnged tänavail...
Sestap võidelgem selle nimel,et tuuleparkide omanikeks saaksid olema rahvuskaaslased aga mitte välisinvestorid ja ärgem andkem ära oma maid jne...
Vargad ahju!
Kulla härra Strandberg, teil tasuks elementaarsed eesti keele kirjavahemärgireeglid üle vaadata.
Postita kommentaar