laupäev, 8. august 2009

Hädade tegelik nimi ehk mille Aaviksoo rääkimata jättis

Aaviksoo jääb kirjas valitsusele (ehk ka iseendale) pidama oma avaldusega tegelikult poolele teele tõstatades küsimuse umbes nii, et miks pole erakonnad suutelised või huvitatud loobuma oma seisukohtadest. Vastus on ju teada: tegemist ongi klassikaliste erakondadega, mille eristumine (erakonnastumine) põhinebki pooleldi dogmaatilistel seisukohtadel.
Poliitpraktika või -tehnoloogia nagu seda hellitavalt ning natuke ülehinnatult kutsutakse põhineb (kahjuks) jäigastunud arusaamadel ja loomult suletud põhimõtetekogumil.

Erakondi on tavaks võetud jagada mingi ajast-arust mehhanismi alusel vasakpoolseteks ja parempoolseteks ning liberaalseteks ja konservatiivseteks kuigi ühiskonna ja majanduse probleemid on prasajagu sellised nagu nad on. Sagelion need probleemid seotud just inimeste omadusega ignoreerida piire, mille olemasolust aimdust omatakse. piire näiteks selle kohta, et ressursid on lõplikud, piire selle kohta, et ökosüsteemi talumisvõime on lõplik jne, jne.

Probleem riigieelarvest ja rahvuslikust rikkusest on mõnes mõttes taandatav lihtsale tõsiasjale: kollektiivselt on Eestlased ära kulutanud oma ainsa selgelt rikkust tekitava kapitali, isikliku aja nimelt, suure hulga tühja tähja peale ja nüüd käib üleriigiline ajujaht neile, kes on selles süüdi.

Need kelle isiklik ahnus ja lootused laenates rikkaks saada süüdistavad neid, kes neile selle laenu maha müünud või kaela määrinud on. Nad on kaelani võlgades ja nende laenuraha eest soetatud vara väärtus ei kata enam ehk pooltki selle laenu koguväärtusest ja nemad ootavad, et see tagatis mis neil olema peab oleksi see vara, mille nad on laenu eest soetanud. See on seadusandja küsimus lõpetada selline laenuorjus ja surnud hobuse kinnimaksmine. Kui see lõpeb hingavad paljud kergemalt ja neile jääb järele tõepoolest vaba ja loodetavalt loomingulist aega luua väärtusi.

Need kes on näinud ja sellele ka kaasa aidanud, et loodusvarad ja loodus tervikuna oleks võimalikult ruttu ja võimalikult suureks rahaks ja kasumiks vahetatavad on hädas sest näevad, et loodust vääristatakse aina laiemal ja suuremal poliitiliselgi ja rahvusvaheliselgi tasandil. Nende käibed ja kasum tulevad meie elukeskkonna ja aja arvelt. Kordan end taas: 1 kg põletatud põlevkivi tähendab pool ja enamgi krooni ühiskonna lt võetud raha tervise ja keskkonnakulutusteks ja see summa ei kajastu meie elektriarvetes. See on kõigi ühiskonnaliikmete selja tagant varastatud aeg ja raha. Paljud väldivad selle varguse ilmsikstulekut kuna mugav on mõelda, et odav elektrihind tähendab odavat elu. Ei tähenda...see tähendab ja on tähendanud tänaseks üle kümnendi üksteise arvelt võlguelamist. Ka see on justkui üleöö vaeseks jäämise üks põhjustest.

Me oleme panustamas majanduse tehnoloogilisse edenemisse miljardeid kroone igaaastaselt kui üllatuslikult ei pane me tähele, et selle panustusega tegelevad inimesed, kelle tehnoloogiline kompetents puudub või on õhkõrn. Tegemist on majatäie haldusjuhtide ja finantsistide ja kelle tahes veel sedatüüpi inimestega. Jutt on Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusest. Meie tehnoloogilise tõusu väidetavast allikast, mis on võtnud enesele kohtuniku, mitte aktiivse tegutseja rolli.
Kohtunik ei määra ei poksimatši tulemust. Kui see asutus tegutseb konkurentsi kasvatajana siis peab olema selela asutuse ja meie kõigu ühisraha kulumise sisuks ja suunaks just need valdkonnad mida kasvatada. See aga nõuab tehnoloogilist kompetentsi ja sädet silmis mitte kohtuniku morni ja erapooletut rolli. Kui palju loojate õnnetunnet ning loomisindu on see asutus aastate jooksul kanalisatsiooni lasknud? Vaid loojad ja selle asutuse "võimalustest" loobujad teavad seda. Raha aga kulub ja tekkivate väärtuste ning lahenduste hulk ja iseloom on kaugel meie tegelikest vajadustest.

Me oleme olnud oma toiduvalikutes ja reeglites õõvastavalt ükskõiksed. Toidutootmisest ja müügist on saanud konveier, mis rahumeeli segab puhta joogivee tervist rikkuvate värvainete, maitsetekitajatega ning muu sellisega ning müüb kireva sildi all meie lastele. Tavapärase toiduga on asjad ju lähedased. Jätkuvalt pole lihtsalt kättesaadavad toetus ja tugimehhanismid, mis bürokraatlike probleemideta võimaldaksid toetada koostöös toimivate põllumajndustootjate paremat töötlemis ning turustamisvõimet. Teades, et ühistöö on nende nõrgaks küljeks ei ole neile ka sihipärast abi selle ühistöö aluste kujundmaiseks.

Võim on olnud ka õõvastavalt ükskõikne inimeste arvamuse suhtes. Kujutada ette, et valimiste vahepealsel ajal võiksid valijad oma tahet avaldada tundub demokraatiavastase roimana. Nii hakkavat võimaust võtma populism ja inimestega manipuleerimine. Nagu kõik on näinud täidavad valimiskampaaniad avaliku ruumi "väga sisuka ja huvitava ning teemakohase diskussiooniga". Aeg otsedemokraatiat juurutama hakata. Kohalike omavalituste otsedemokraatia ehk siduvate rahvahääletuste seadustamine on tahte taga. Seaduseelnõu on selle kohta koguni ette valmistatud.

Ühiskond on tervik ja tänu inimeste iseorganiseerumisevõimele samuti iseroganiseeruv kogum. Meie sotsiaalse toetuse võime on kahanenud, mite selle tõttu, et raha on vähemaks jäänud. See on juba tagajärg. Põhjuseks on see, et viisid kuidas seda raha on hangitud on loomult olnud inimesi ja ühiskonda ning meie ainsat tervise eeldust, loodust, kahjustavad. See on tõsiasi, millest ei saa mööda vaadata ja ka tõsiasi, millest kaitseminister valitsusele kirjutades targu või siis mitte-targu rääkimata jätab.

Ülaltoodu on minu meelest meie probleemide tegelik nimi. Vähemalt osa sellest nimest. Kui neid demokraatlikul moel lahendada soovida võib loomulikult loota sellele, et erakonnad muudavad omi eetilisi valikuid...parem oleks siiski uskuda, et seda suudavad tänases olukorras teha valijad. Aga erakondi ja valitavaid võiks sedapuhku olla rohkem. See aga tähendaks nii erakondade liikmete arvu alandamist ja miks ka mitte erakondadesse mitte kuuluvate inimeste valmisliitude soosimist ka riigikogu valimistel. Me pole nii rikkad, et ideid ja valmidust ühiskonna huvides toimida parteiõiguse abil minema visata.

9 kommentaari:

eluonselline ütles ...

Kas käisid Savisaare juures populismi õppimas?

Ära unusta, sina oled kah valitsuses ja vastutad sama moodi.
Miks sa ise suud lahti ei teinud ja ei rääkinud asjast? Nüüd oled kõva mees targutama. Ma pidasin sust lugu aga näed.. oled samasugune tühi tünn nagu Savisaar.

Marek ütles ...

Need seiskuohad n väsimatuseni minu poolt juba varem väljaöeldu kordamine. Kui SA lugeda oskaksid siis SA peksid olema võimeline isegi siitsamast võrgupäevikust sellesse kirjutisse kokku kogutud arusaamu ka lugema.

MetsasJooks ütles ...

Väga sisukas oli. Pani isegi laisal päikeselisel päeval kaaasa mõtlema.
Mõtte edasiarendus piiride lõplikkuse kohalt: enamikule inimestest on iseloomulik arvata, et neile antud AEG on piiramatu.

Paljudele oma võimeid ning suutlikkust ülehindavaile inimesile on omane veel ka tegevuse liigne killustatus (just toosama aja raiskamine tühja-tähja pääle). Ennast ning keskkonda adekvaatselt hinnates ja keskendudes oma tegevuses paarile valdkonnale, milles tõeliselt tugevad ollakse, on võimalik korda saata suuri asju.

Olen ehk 1/10 oma töisest elust veetnud tühja tuult tallates. Sellest tuulest, mida suurettevõtteis koosolekulaudade taga regulaarselt suust puhutakse, võiks vist käigus hoida väikelinna energiaga varustavat tuuleparki :P Pelgan, et riigiettevõtteis võib asi vahel hullemgi olla.

On inimesi, kes saavad aja tõelisest väärtusest aru alles siis, kui elavad läbi mõne tõsisema sündmuse elik kriisi. Pärast nappi pääsemist kõigi füüsikaseaduste järgi letaalselt lõppema pidanud autoavariist või tõvevoodist näib iga hetk liig väärtuslik, et seda mullipuhujate kuulamisele kulutada. Rääkimata hetkede kleepimisest teleka ette sohvale :P

Kõiksugu süüdlaseotsingud, nõiajaht ning päälekaebamine on ju osal rahvast ajalooliselt sügaval veres. Need lisaväärtust mittetootvad tegevused on ju ometi kordades lihtsamad, kui ISE millegi tegemine. Samast ooperist on ka pidev kaeblus ning virin viisil "tehtagu, antagu, soodustatagu..." etc. lõppematuseni.

Vestlustes õpilastega kasutan terminit "maavargad". Jah, maad on võimalik varastada ka nii, et ta päältnäha justnagu alles jääb. Kui kaevandatud maavara on peenraha eest maha äritud või suisa ahju aetud, on maapind ju teoreetiliselt alles. Kui loodus on ära lagastatud või mürgitatud, on see loodus ju ka tegelikkuses alles. Aga oluliselt rikutuna ning vaesemana.

Miks ei võiks todasama põlevkivi kasutada hulga mõttekamal moel teistsuguses tootmises? Kas tegu on inertsi, radikaalse mõtlemisvõimetuse, populismiga sotsiaalprobleemide lahendamisel või veel millegi muu samalaadsega?

Kodumaise põllumajandustooraine "vääristamisest" igatsorti lisanditega, mis vorsti sajanditeks säilitavad ning tarbijale meeldivas värvigammas toonivad ei hakkaks ma siinkohal üldse targutama. Näib mulle, et kõiksugu "tooteparendajaist", säilitusaineist ning sõbraliku keemiatööstuse värvaineist see toidu pähe pakutav sodi supermarketeis koosnebki :P Ega vahest toidulaadse olluse ning hää mahetoidu vahel ei saa inimene aru enne, kui ta ka viimast proovida saanud on ;) Ja tollele viimasele ei pea ju ka kilomeetreid värvilist kilet ümber mässima, kõlbab niisama ka peenralt padaje ajada...

Hääküll. Lõpetan nüüd enne, kui jutt taas liiga küüniliseks kisub. Põlevkiviküsimusele võiks mõni targem isegi vastata, kui hetke leiab.

THEZEITGEISTMOVEMENT1 ütles ...

Jutt jutuks hea küll sest endast rääkisid...

Asume nüüd töö kallale härra
Marek Strandberg...
Vaat selle PRIA 214 miljoni eest oleks saanud pea igale rannaelanikule väikse võimsusega tuulikud või päikse paneelid ja elektrienergia probleem oleks olnud lahendatud-rahvas oleks saanud öelda Eesti Energia röövellikule tegevusele:"Fuck you!"

Mida Marek Strandberg olete teinud selleks,et Eesti kodanikud saaksid tasuta elektrienergiat?
Vaata youtubest:"The Zeitgeist Movement:Orientation Presentation"
Mida Marek Strandberg olete teinud selleks,et lõpetada Eesti Energia poolne põlevkivi raiskamine(kuuma vett lastakse voolata merre)?
Mida Marek Strandberg olete teinud selleks,et Eesti kodanikud saaksid dividende Eesti Energialt?
Millal külastate hiidlasi,kes on ise valmistanud väikse võimsusega tuulikud ja nüüd on vabad Eesti Energia orjusest,ning võtate neilt intervjuu?
Mil kõik see mees saab teada,et omast aiast saab elektrit s.o. omast väiksest tuulikust või päikse paneelist mis tehtud omal käel saab katta oma kodus tarvitatava elektri kulu siis pööbel säästaks palju raha...
Millal Marek Strandberg hakkab õpetama ja populariseerima pööblile kuis valmistada väikse võimsusega tuulikuid või päikse paneele? www.power4home.com
Elagu konkurents!

THEZEITGEISTMOVEMENT1 ütles ...

Aaviksoo ja Strandberg jätsid rääkimata mis kirjas koduleheküljel
www.otherpower.com
Seal on õpetusi kui valmistada päikse paneele ja väikse võimsusega tuulikuid-ikke selleks,et olla sõltumatud Eesti Energiast ehk röövlitest kes röövisid meilt meie rahvusliku ühisomandi (põlevkivi) ja nüüd müüvad meile kuuluvat vara...
Eesti vabaks!
Elagu konkurents!

urk ütles ...

Käisime Pärnu-kandis ja kaks asja jäid silma. Kõigepealt võis selgitavalt stendilt lugeda, et 'rannaniidud olid heas korras veel 90ndate keskel, aga siis lõppes majandustegevus ja niidud roostusid' (praegu üritatakse herefordide abiga roog kontrolli alla saada) ja teine rannast - üle poolte inimestest on kõhukad või lausa paksud. Eks priskeid oli ju vanal ajal ka, aga ei mäleta, et nt teismelised ja noored mehed sedasi varakult kõhukandjateks oleks saanud. Küsimus seekord mitte esteetika vallast (silmailuks saledaid veel ikka jätkub), vaid ilmselt
"Me oleme olnud oma toiduvalikutes ja reeglites õõvastavalt ükskõiksed."
või mis see siis on, kui potsakas eelteismeline täismehe taldrikutäie grill-liha ja friikartuleid ära sööb ja kokat peale joob?
Ja mis sel rannaniitudega tegemist?
Et kui neid vanasti hariti, ju siis oli millekski vaja. Kuis siis nüüd enam vaja ei ole? Eks muidugi pestitsiidid ja fertilaiserid... aga kardetavasti on suur osa omamaisest toodangust saksa saja-aastase garantiiga keekside ja igirõõsa piimaga asendatud. Kohapeal toota polla rentaabel.
Rasvumisega seotud tõbede ravi on ilmselt rentaablim.
Ja ega tööpuudus vist ka rämpstoidu ostmise piiramisel see kõige parem lahendus pole, kui just töötuid kuidagi solkimata toitu tootma suunata ei saa.

urk ütles ...

THEZ...
tegelikult võib see generaatorite-värk õigus olla. Kas sul oma juba tehtud?
Kunagi vene ajal rääkis teles miski tubli tädi, kuidas tema keedukastiga energiat säästab. Ajab toidu (supp, kartul, puder) pliidil keema ja siis tõstab puhvaikaga vooderdatud kasti ja seal saabki valmis.
No kesse tädit usub, eks. Nii lihtne pealegi. Aga huvi pärast proovisime, ja toimis ka ilma kastita, lihtsalt puhvaika sisse keeratud potis (noorematele - puhvaika ehk vatijope. Praegune analoog siis ehk mingi nn sulejopp? Aga kunstmaterjal ei sobi, ma arvan, äkki sulab ära?), eriti kui nt suurem ports kartuleid vaja teha.
Ega tuttavad ei uskunud sellegipoolest.

urk ütles ...

P.S näpukas - rannaniite muidugi ei haritud, vaid lihtsalt kasutati.

THEZEITGEISTMOVEMENT1 ütles ...

Aaviksoo tahab osta relvi aga ise toetab venemaad kahe käega,nimelt ta kasutab venemaa gaasi...
Kuidas siis nii,et ise toetab venemaad ja tahab osta relvi selleks,et kaitsta end venemaa eest?
KUI ON SOOVI KELLEGIL KAITSTA KODUMAAD VENEMAA EEST SIIS EI TOHIKS TOETADA VENEMAAD TARBIDES VENE GAASI...
VENE GAASI TARBIMINE VÕRDUB EESTI REETMISENA...
NEED POLIITIKUD KES PROPAGEERISID VENE GAASI TARBIMIST ON ÄRA OSTETUD VENE VALITSUSE POOLT...
Lugu jätkub innojairja.blogspot.com
postituse "Peeter Võsa Rakvere linnapeaks! kommentaarides.
Elagu konkurents!